2009

Oliver Kips ja Kristina Morozjuk - võistlustantsijad
Erika Kirpu - vehkleja
Anete Paulus - jalgpallur

2010

Liina Laasma - kergejõustiklane
Kristjan Ilves - suusahüppaja ja kahevõistleja
Eric Tött - ujuja

Saskia Alusalu - kiiruisutaja
Keit Jaanimägi - ujuja
FC Levadia jalgpallikooli 13 noormeest: Kaspar Mutso, Markus Arak, Mark Edur, Mart Kaasik, Kevin Kaljumäe, Cristofer Kuusma, Martin Käos, Martin Nõukas, Silver Nõukas, Siim Morten Ojasalu, Kaspar Raid, Samuel Saadoja, Magnar Vainumäe

2011

Nanette Christine ja Naomi Charlotta Andersson - iluuisutajad
Sten Christian Taal - purjetaja
Elisabeth Egel - ujuja

Rebeca Lotta Aasmäe - judoka, suusataja ja kergejõustiklane
Tanel Paabo - karateka
Jorgen Liiv - kergejõustiklane

2012

Anette Remmelg - ujuja
Roberta Mikk - ujuja
Kaur Kivistik - kergejõustiklane

Reena Koll - kergejõustiklane
Jüri-Mikk Udam - sõudja

2013

Erik Kangilaski - jalgrattasportlane
Ksenia Belomestnova - allveeujuja
Viktoria Lohk - lauatennisist
Robin Liksor - ujuja
Matz Topkin - ujuja
Brenda Tilk - ujuja
Leon Bauer - ujuja

Rasmus Haugasmägi - veemotosportlane
Marie Pihlas - purjetaja
Margit Kalk - kergejõustiklane
Võimlemisklubi Janika noorte rühm Diamonds: Marleen Ereline, Marleen Viinapuu, Marleen Kääroja, Marian Roomet, Anni Liis Hoop, Hanna-Liina Sukk, Helena Seliste ja Annela Seliste

2014

Meril Beilmann - laskesuusataja
Henri Nael - tennisist
Martin Paakspuu - kergejõustiklane
Eesti juunioride epeenaiskond: Veronika Zuikova, Gaia-Marianna Siim, Anu Hark ja Katrina Lehis

Mai Narva - maletaja
Siim Helmoja - orienteeruja
Maria Rein - ujuja

2015. aastast ei anna SA Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu allfond ja Nordea Pank noore sportlase preemiat välja.

Indrek Neivelt AS Pocopay juhatuse esimees	Mart Noorma füüsik ja tehnikateadlane, Eesti tudengisatelliidi programmi algataja ning juhendaja, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna prodekaan, õppimise ja õpetamise arendus-keskuse juhataja	Tõnu Kõrvits helilooja, EMTA õppejõud	Olga Temnikova galerist, noore kultuuritegelase eripreemia laureaat 2014
Jaan Tootsen Saatesarja "Ööülikool" toimetaja, noore kultuuritegelase preemia laureaat 2010	Jaan Undusk Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse direktor, Eesti Teaduste Akadeemia liige humanitaarteaduste alal

Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu on Vabariigi Presidendi eestvõttel 1993. aastal algatatud sihtasutus, mis koondab üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste rahalisi annetusi Eesti kultuuri-, haridus- ja teadusalase tegevuse toetamiseks. Kultuurirahastu tegevust kavandab ja juhib nõukogu, igapäevast tööd korraldab juhataja.

Kultuurirahastu annab välja Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemiat, noore teadlase preemiat, noore IT-teadlase preemiat, hariduspreemiaid ja reaalteaduste eripreemiat.

Traditsiooniliseks tegevuseks on kujunenud rahvaluulepreemiate väljaandmine ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi läbiviidava õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde konkursi toetamine.

Piret Arukaevu
juhataja

Sihtasutusel Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu (edaspidi Kultuurirahastu) on õigus välja anda kindla suunitlusega stipendiume ja preemiaid, mis on seotud Eesti kultuuri-, hariduse- või teadustegevusega. Stipendiume ja preemiaid antakse välja nii üksikisikuile kui isikute gruppidele vastavalt nende poolt esitatud avaldustele.

Kindla suunitlusega stipendiumide ja preemiate väljaandmiseks võib Kultuurirahastu võtta vastu sihtotstarbelisi annetusi ning sõlmida kokkuleppeid juriidiliste ja eraisikutega. Nimetatud kokkulepetes määratakse kindlaks: stipendiumi või preemia suurus; millisele sihtgrupile on see mõeldud; kes teevad valiku taotluste vahel; kui tihti seda välja antakse jms.

Kõiki stipendiume ja preemiad annab välja Kultuurirahastu. Preemiate ja stipendiumide väljaandmisel märgitakse, kelle annetusega on väljaantav summa seotud.

1.1 Sihtasutuse nimi on "Sihtasutus "Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu"" (edaspidi "Kultuurirahastu"). Inglisekeelse tõlkena kasutatakse nime Culture Fund of President of the Republic.

1.2 Kultuurirahastu tegutseb sihtasutuste seaduse, riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seaduse ja teiste Eesti Vabariigi õigusaktide, Vabariigi Presidendi ettepanekute ning käesoleva põhikirja alusel.

1.3 Kultuurirahastu asukoht on Tallinna linn.

1.4 Kultuurirahastu on eraõiguslik juriidiline isik, mis on loodud põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja oma vara valitsemiseks ning kasutamiseks. Kultuurirahastul on oma pangaarved, oma nimega pitsat ja sümboolika. Kultuurirahastu esineb oma nimel hagejana ja kostjana kohtutes ja vahekohtutes.

1.5 Sihtasutuse majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

1.6 Kultuurirahastu asutajaks on Eesti Vabariik Vabariigi Presidendi isikus.

2. KULTUURIRAHASTU EESMÄRGID

2.1 Kultuurirahastu eesmärgiks on toetada kultuuri-, sotsiaal-, haridus- ja teadusalast tegevust Eesti Vabariigis.

2.2 Oma eesmärgi saavutamiseks Kultuurirahastu:
2.2.1 annab välja preemiaid ja stipendiume ning finantseerib oma eesmärgile vastavaid projekte;
2.2.2 võtab vastu annetusi ja sponsortoetusi;
2.2.3 korraldab avalikke üritusi oma tegevuste tutvustamiseks ja propageerimiseks;
2.2.4 teeb koostööd teiste isikutega Kultuurirahastu eesmärgi saavutamiseks; korraldab tuluüritusi rahaliste vahendite saamiseks.

2.3 Kultuurirahastu majandustegevus on suunatud üksnes tema põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

3. SIHTASUTUSE JUHTIMINE

3.1 Kultuurirahastul on nõukogu ja juhatus.

3.2 Nõukogu on Kultuurirahastu tegevust kavandav organ, kes korraldab sihtasutuse juhtimist ning teostab järelevalvet Kultuurirahastu tegevuse üle.

3.3 Nõukogu pädevusse kuulub:
3.3.1 preemiate, stipendiumite ja toetuste andmise otsustamine, arvestades Vabariigi Presidendi ettepanekuid;
3.3.2 juhatusele volituste andmine tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest, sealhulgas kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks;
3.3.3 juhatusega lepingute sõlmimine ja sihtasutuse esindamine vaidlustes juhatajaga;
3.3.4 Kultuurirahastu töökorraldust ja asjaajamist reguleerivate dokumentide kinnitamine;
3.3.5 audiitori nimetamine ja tagasikutsumine;
3.3.6 juhatuse liikme nimetamine ja tagasikutsumine;
3.3.7 muude Kultuurirahastu tegevusega seotud küsimuste otsustamine.

3.4 Nõukogul on oma ülesannete täitmiseks õigus:
3.4.1 saada juhatuselt teavet Kultuurirahastu tegevuse kohta, nõuda juhatuselt tegevusaruannet ja majandustegevuse aruandeid;
3.4.2 tutvuda kõigi Kultuurirahastu dokumentidega, kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu ning Kultuurirahastu tegevuse vastavust seadustele, muudele õigusaktidele ja põhikirjale;
3.4.3 tühistada juhatuse otsuseid;
3.4.4 teha Vabariigi Presidendile ettepanek põhikirja muutmiseks.

3.5 Nõukogul on kuus liiget. Nõukogu liikmeid nimetab ja kutsub tagasi Vabariigi President. Nõukogu liikmete volitused kestavad kaks aastat. Nõukogu liikme tagasikutsumisel nimetab Vabariigi President tema asemele uue liikme. Kõigi liikmete volitused lõpevad Kultuurirahastu lõppemisel.

3.6 Nõukogu liikmed valivad endi seast nõukogu esimehe, kelle volitused kestavad kaks aastat. Nõukogu esimees korraldab nõukogu tegevust.

3.7 Nõukogu esimehe ja tema liikmete tööd ei tasustata.

3.8 Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kvartalis. Koosoleku kutsub kokku nõukogu esimees või teda asendav nõukogu liige. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku, kui seda nõuab nõukogu liige, juhatus või audiitor.

3.9 Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt kolm nõukogu liiget. Igal nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Häälte võrdsel jagunemisel on otsustav esimehe hääl.

3.10 Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt hääletavad ühe kalendrikuu jooksul kirjalikult kõik nõukogu liikmed.

3.11 Nõukogu koosolekud protokollitakse.

3.12 Juhatus on Kultuurirahastu täidesaatev organ, kes esindab Kultuurirahastut suhetes kolmandate isikutega. Juhatus koosneb ühest liikmest. Juhatus organiseerib ja korraldab nõukogu poolt kehtestatud korras:
3.12.1 Kultuurirahastu vahendite kasutamist;
3.12.2 aruandlust ja jooksvat asjaajamist;
3.12.3 tehingute teostamist;
3.12.4 Kultuurirahastu nimel lepingute sõlmimist ja volituste andmist;
3.12.5 muude ülesannete täitmist.

3.13 Juhatus on kohustatud järgima nõukogu seaduslikke korraldusi.

3.14 Juhatus peab esitama nõukogule vähemalt kord kvartalis ülevaate Kultuurirahastu tegevusest ja majanduslikust seisundist, samuti teatama nõukogule viivitamata Kultuurirahastu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest Kultuurirahastu tegevusega seotud olulistest asjaoludest.

3.15 Juhatusel on õigus oma pädevuse piires esindada Kultuurirahastu kõigis õigustoimingutes nõukogu poolt kehtestatud ulatuses.

3.16 Juhatus esitab pärast majandusaasta lõppu nõukogule nimekirja aasta jooksul sihtasutust toetanud füüsilistest ja juriidilistest isikutest ning igaühe poolt sihtasutusele antud annetuse või eraldise suurusest.

3.17 Juhatus informeerib annetajat ja eraldajat viimase soovil, kuidas on tema annetust või eraldist kasutatud.

3.18 Juhatus määratakse asutamisel asutamisotsusega kolmeks aastaks, edaspidi määratakse juhatus nõukogu poolt. Juhatuse liikmete volitused kehtivad seni, kuni ta pole ise tagasi astunud või nõukogu poolt tagasi kutsutud.

3.19 Juhatusele makstakse tema ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse ja maksmise korra määrab kindlaks nõukogu. Nõukogu sõlmib juhatuse liikmega töölepingu.

4. AUDIT

4.1 Kultuurirahastu finantsmajanduslikku tegevust kontrollib nõukogu poolt üheks tegevusaastaks nimetatud audiitor. Nõukogu võib määrata audiitori tasuks mitte üle 1 % Kultuurirahastu eelmise majandusaasta tuludest.

4.2 Nõukogu võib audiitori igal ajal, sõltumata põhjustest, tagasi kutsuda.

4.3 Kultuurirahastu üle teostavad kontrolli riigi ametiasutused õigusaktidega ettenähtud korras.

5. KULTUURIRAHASTU VARA KASUTAMINE JA KÄSUTAMINE

5.1 Kultuurirahastu vara moodustamise allikateks on:
5.1.1 asutaja poolt üleantav raha ja muu vara;
5.1.2 riiklikud eraldised;
5.1.3 fondidest ja abiprogrammidest saadavad eraldised;
5.1.4 sihtotstarbelised annetused ja eraldised;
5.1.5 füüsiliste ja juriidiliste isikute annetused, pärandused ja sponsortoetused;
5.1.6 Kultuurirahastu tuluüritustest saadud raha;
5.1.7 pangaintressid;
5.1.8 muud allikad.

5.2 Annetused ja eraldised võivad olla rahalised või varalised. Keelatud on vastu võtta anonüümseid annetusi.

5.3 Kultuurirahastu rahalised vahendid paigutatakse Eesti Panga tegevuslitsentsi omavatesse krediidiasutustesse, millel on vähemalt Baa3 (Moody’s) reiting või selle ekvivalent. Raha ja muu vara üleandmist tõendab Kultuurirahastu juhatuse liige oma allkirjaga. Varaliste annetuste, päranduste ja sponsortoetuste hindamist ning nende arvelevõtmise korraldab juhatus õigusaktidega ettenähtud korras.

5.4 Kui juhatusel tekib kahtlus annetatava vara päritolus, peatab ta annetuse vastuvõtmise ja kontrollib kõiki õiguspäraseid vahendeid kasutades selle seaduslikkust. Kontrolli tulemustest teatab ta nõukogule, kes teeb lõpliku otsuse annetuse vastuvõtmise või mittevastuvõtmise kohta.

5.5 Varalised annetused, pärandused ja sponsortoetused, sealhulgas kinnisvara ning väärtpaberid tuleb võõrandada 8 kuu jooksul, välja arvatud Kultuurirahastu majandamiseks vajalik vara.

5.6 Vara kasutatakse Kultuurirahastu põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ja Kultuurirahastu ülalpidamiseks. Vara käsutajaks on nõukogu poolt kehtestatud korras ja ulatuses juhatus. Kultuurirahastu ülalpidamiskuludeks ei tohi majandusaastal kulutada üle 7 % jooksva aasta tuludest.

5.7 Juhatus korraldab raamatupidamist vastavalt raamatupidamise seadusele ja muudele õigusaktidele. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aasta- ja tegevusaruande õigusaktidega sätestatud korras. Raamatupidamise aastaaruande esitab juhatus esmalt kontrollimiseks audiitorile ja seejärel kinnitamiseks nõukogule.

6. KULTUURIRAHASTU PÕHIKIRJA MUUTMINE

6.1 Pärast Kultuurirahastu registrisse kandmist võib Vabariigi President Kultuurirahastu põhikirja muuta, teatades sellest eelnevalt nõukogule. Põhikirja võib sihtasutuse eesmärki järgides muuta üksnes muutunud asjaolude arvessevõtmiseks, juhindudes riigi poolt eraõiguslike juriidiliste isikute asutamise ja nendes osalemise seadusest.

7. KULTUURIRAHASTU LÕPETAMINE

7.1 Kui Kultuurirahastu edasine tegutsemine osutub Eesti riigi huvide seisukohalt mittevajalikuks, lõpetab Vabariigi President oma otsusega Kultuurirahastu tegevuse.

7.2 Kultuurirahastu lõpetamine toimub likvideerimismenetluse korras, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Likvideerijateks on Vabariigi Presidendi poolt määratud isikud.

7.3 Likvideerijad lõpetavad Kultuurirahastu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara, rahuldavad võlausaldajate nõuded ja esitavad avalduse Kultuurirahastu registrist kustutamiseks.

7.4 Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist allesjäänud raha ja vara läheb üle Eesti Vabariigile.

Preemia taastati Eesti Kirjandusmuuseumi initsiatiivil 1993. aastal presidendi Kultuurirahastu toel, esimesed preemiad anti 1994. aasta veebruaris. Rahalise autasu üldsuuruse määrab president Kirjandusmuuseumi vastava ettepaneku alusel. Autasud antakse üle pidulikul aktusel Kirjandusmuuseumis Vabariigi Presidendi või tema esindaja poolt.

Taasloodud Eesti Vabariigi presidendi rahvaluule kogumispreemia on saanud:

1994

Ago Aava (Tallinn) väga hea rahvaluule kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest 1985. aastast.
Evi Anni-Adder (Harjumaa) väga hea kaastöö eest 1993. aastal ja kaastöö eest alates 1981. aastast.
Kaleph Jõulu (Viljandimaa) väga hea professionaalse rahvaluule kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1990. aastast.
Ella Kaljuvee (Lääne-Virumaa) väga hea professionaalse rahvaluule kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1981. aastast.
Enda Kallas (Pärnumaa) väga hea professionaalse rahvaluule kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1981. aastast.
Rosalie Karjam (Kihnu) väga hea professionaalse rahvaluule kaastöö eest 1992. ja 1993. aastal.
Eduard Leppik (Lääne-Virumaa) väga hea professionaalse rahvaluule kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1971. aastast.
Elmar Lossmann (Suure-Jaani) väga hea professionaalse rahvaluule kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1985. aastast.
Ester Talussaar (Tallinn) väga hea professionaalse rahvaluule kaastöö eest 1993. aastal ja pideva kaastöö eest alates 1988. aastast.

1995

Marju Kõivupuu professionaalsete kirjapanekute ja lindistuste eest Rõuge ja Hargla kihelkonnast, Viljandi Kultuurikolledži ja Tartu Ülikooli õppurite ühisekspeditsioonide korraldamise eest.
Aleksander Sünter (Saaremaa) oma kodukihelkonna pärimuse jäädvustamise eest.
Heiki Valk (Tartu) Setumaa vanema pärimuse jäädvustamise eest.

1996

Helmi Laars (Juuru) uurimuse "Mahtra küla ajaloost" eest.
Kaleph Jõulu (Viljandimaa, Raplamaa) professionaalsete ja väga mitmekülgsete kirjapanekute eest (200 lk, fotod, kirjad, vanad laulikud).
Ülis Sõukand (Tartu) tänapäeva pärimuse (sõdurifolkloor, tudengifolkloor, korporatsioonide lauluvara) kirjapanekute eest.
Indrek Kaimer (Tallinn) postuumselt 1995. aastal Siberi eestlaste juures kogutud rahvaluule eest.

1997

Harvet Toots (Tõstamaa, Tallinn) töö eest "Pildikesi Peda ühikast Pärnu maanteelt".
Kaleph Jõulu (Viljandimaa, Raplamaa) väga heade professionaalsete kirjapanekute eest (ca 700 lk käsikirja, fotod).

1998

Ahto Raudoja (Setumaa) setu pärimuse kogumise ja kogumistöö organiseerimise eest.
Jaan Malin (Tartu) pideva töö eest üliõpilaspärimuse, eriti Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva (EÜE) pärimuse jäädvustamisel.
Leida Oeselg (Saaremaa) oma kodukoha Sõrve ja kaasaegse pärimuse (põhiliselt anekdoodid) jäädvustamise eest.

1999

Leida Oeselg (Saaremaa, Tartumaa) väga mitmekülgsete folkloori kirjapanekute eest (654 lk).
Pille Niin (Tartu) 1997. ja 1998. aastal Kullamaa kihelkonnast kogutud rahvaluulelise materjali eest.
Eduard Leppik (Lääne-Virumaa) kodu- ja kultuuriloolise tegevuse eest.

2000

Enda Kallas (Häädemeeste) aasta jooksul saadetud pajatuste, naljandite, perepärimuse, ajalooliste ja kultuurilooliste kirjapanekute ning fotode eest.
Ain Raal (Tartu) setu lõõtspillimängijate pärimuse jäädvustamise eest.
Kadi Salu (Tartu) Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva pärimuse jäädvustamise eest.

2001

Piret Päär (Tallinn) kogumisvõistluse "Pöidlaküüdilood" organiseerimise ja läbiviimise eest.
Veronika Savi (Tallinn) kogumisvõistluse "Pöidlaküüdilood" organiseerimise ja läbiviimise eest.
Melika Kindel (Tartu) Kuusalu kihelkonna kohamuistendite kogumise ja kogumise organiseerimise eest.

2002

Leida Oeselg (Saaremaa, Võru) kaasaegsete sünnipäevade, sünni- pulma-, matusekommete jäädvustamise eest.
Liina Paales (Tartu) Eesti kurtide pärimuse jäädvustamise eest (käsikiri ja video).
Hans-Gunter Lock (Saksamaa) setu laulutraditsiooni jäädvustamise eest.

2003

Heinrich (Heinz) Valk (Tallinn) 61 käsikirjalise albumi kogu eest. Albumid kogutud 1962-2002 Harjumaalt, Läänemaalt ja Hiiumaalt.
Pärtel Lippus (Tartu) helisalvestused folkloristika ajaloost, tänapäeva jõuluvanapärimusest, Viljandi pärimusmuusikafestivalilt ning seltskondlikest ühislaulmistest.

2004

Anu Soon (Lääne-Virumaa) kodukandi pärimuse jäädvustamise eest.
Kail Sarv (Tallinn) Viljandi Kultuurikolledži ja Tallinna Tehnikaülikooli üliõpilasfolkloori jäädvustamise eest.

2005

Helgi Suluste (Tartu) Ranna-Kodavere ümbruse pillimeeste uurimise eest.
Merlin Lõiv (Tartu) Eesti Kaitseväe pärimuse kogumise eest.

2006

Jüri Metssalu (Raplamaa) oma kodukoha pärimuse kogumise ja uurimise eest.
Tiit Birkan (Harjumaa) kauaaegse rahvaluule kaastöö eest (alates 1981. aastast saatnud arhiivi üle 750 lehekülje käsikirjalist materjali).

2007

Kaleph Jõulu (Viljandimaa) jutupärimuse, usundi-ja kombekirjelduse ning lauluvara kogumise eest, väärika panuse eest fotode ja postkaartide kogumisel.
Risto Järv (Tartu) pärimusainese kogumise eest Järvamaal, Setumaal, Kullamaal ja Siberi eestlaste juures. Tartu ülikooli tudengite valitööde juhendamise eest.

2008

Jaan Malin - (Tartu) tudengipärimuse ja muu kaasaegse ainese talletamise eest.
Anna Rinne - (Võru) asjatundlikult ja heas sõnastuses kirjeldatud sünnipäeva - ja matusekombestiku kogumise eest, nõukogudeaegseid jõule kirjeldava ning uskumuste ja lugude kogumise eest, mis on seotud inimeste eesnimedega.
Maret Lehto - (Tallinn) Muhu rahvalaulikute ja jutustajate salvestamise ja materjali korrektse vormistamise eest, muhulaste folkloorirühma "Munukesed" eestvedaja.

2009

Taisto-Kalevi Raudalainen - (Tallinn) Rahvaluule kogumise eest Ingerimaalt ja mujal elavatelt ingerlastelt.
Urmas Haud - (Tartu) Riisa ja Tõramaa külade rahvapärimusliku ajaloo ja riislaste sugupuude koostamise, nende internetis kasutamise kättesaadavaks tegemise eest.

2010

Kaie Humal – (Tartu) Võrtsjärve-äärse pärimuse kogumise eest.
Hille Tarto – (Tallinn) ravimtaimeteemaliste küsitluste materjalide talletamise eest.

2011

Maire Sala – (Karksi-Nuia) uuema aja matmiskombestiku ja kalmistukultuuri talletamise eest.
Anni Oraveer – (Haapsalu) Eesti pimedate kogukonna pärimuse ja seto murdejuttude talletamise eest.
Ellen Randoja – (Palamuse) Põhja-Tartumaa rahvalaulude ja juttude ning Teise maailmasõja aegse ja järgse, samuti nn kolhoosi pärimuse, kohalikelt inimestelt värvikate pajatuste ja pilalugude kogumise eest.

2012

Leelo Kund - (Koostöö- ja arenduskoda Võhandu) Setomaalt pärit usundit ja kombestikku käsitleva materjali kogumise eest.
Margit Korotkova - (Koostöö ja arenduskoda Võhandu) Setomaalt pärit usundit ja kombestikku käsitleva materjali kogumise eest.
Triin Kusmin - (Riiklik Metsamajandamiskeskus) majandusliku pärandkultuuri talletamise eest.
Age-Kristel Kartau - ametipärimuse ning alternatiivmeditsiiniga seotud materjali kogumise eest.

2013

Kaie Humal - (Tartu) Võrtsjärve-äärse pärimusainese järjekindla talletamise eest aastail 2011–2012.
Triin Äärismaa-Unt - (Jõelähtme) projekti "Suulise rahvapärimuse kogumine Jõelähtme piirkonnas" juhtimise ja läbiviimise eest aastail 2011–2012.
Rosaali (Roosi) Karjam - (Kihnu) pikaaegse ning järjepideva Kihnu pärimuse talletamise eest.

2014

Hillar Palamets – pikaaegse ning järjepideva kogumistöö eest aastail 1991–2013.
Terje Puistaja – Virumaal Mahu külas tehtud perepärimuslike intervjuude eest.
Ado Seire – Järvamaa Peetri kihelkonna kohalooliste intervjuude ja nõukogudeaegsete anekdootide kogu eest.

2015

Eha Võso – 2014. aasta kodupärimuse kogumisaktsiooni silmapaistva kaastöö eest.
Katre Koppel ja Liis Reha – Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia pärimuse kogumise projekti koordineerimise, läbiviimise ning kogutud materjalide korraldamise eest aastail 2011–2014.
Anne Rebane – järjepideva oma pere pärimuse vahendamise eest.

2016

Age-Li Liivak – sisukate kaastööde eest 2009-2015.
Juta Leesik, Reet Sepp ja Kaie Humal – kolme aastakümne jooksul valminud käsikirjaliste raamatute ja salmikute eest.
Tuuli Reinsoo – isikupäraste kaastööde eest alates 2013. aastast, sealhulgas silmapaistva panuse eest 2015. aasta kogumisvõistlusel "Minu maastikud".

Noore teadlase preemia, 5000 eurot, on mõeldud kuni 35-aastasele noorele, kes teeb uurimistööd Eesti või välismaa kõrgkooli või teadusasutuse juures. Kandideerija peab olema doktorikraadi omandanud.

Kandidaate võivad esitada nii noored teadlased ise kui ka nende juhendajad, tööandjad, samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed. Kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmete ja elulooga, teadustöö kirjeldus, asjassepuutuvate avaldatud teadustööde loetelu ning vähemalt kahe juhendaja või õpetaja soovitus.

Preemia saaja püüab saavutada Eesti kõrgkoolidega kokkuleppe, et aasta jooksul pidada vähemalt kaks tasuta akadeemilist loengut oma uurimistööst. Võimalusel eelistatakse loengut Eesti kõrgkooli Narva, Pärnu, Haapsalu või muus kolledžis väljaspool Tallinna ja Tartut.

Kõik preemia taotlemisega seotud dokumendid tuleb saata Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule aadressil Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressi vpinfo@vpk.ee.

Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu, kes võib soovi ja vajaduse korral paluda teadlaste ja õppejõudude nõu.

Noore teadlase preemiat annab välja kultuurirahastu, seda rahastab alates 2010. aastast Väino Kaldoja. Preemiat suurus on 5000 eurot ja seda antakse välja kord aastas.

Noore teadlase preemia asutas aastal 2000 kultuurirahastu nõukogu liige Toomas Luman, kes ka preemiat aastatel 2000-2009 rahastas.

Senised laureaadid:

2000 - molekulaarbioloog Priit Kogerman 

2001 - farmakoloog Allen Kaasik

           Kultuurirahastu preemia - geograaf Hill Kulu 

2002 - arvutiteadlane Ahto Buldas 

2003 - keemik Ivo Leito 

2004 - arvutiteadlane Jaan Raik 

2005 - neurobioloog Sulev Kõks 

2006 - hematoloog-onkoloog Alar Aints 

2007 - keemik Ivari Kaljurand 

2008 - sotsioloog-meediateadlane Veronika Kalmus 

2009 - füüsik Mait Müntel

2010 - filosoof Bruno Mölder 

2011 - arvutiteadlane Peeter Laud

2012 - meditsiinilise biokeemia vanemteadur ja veresoontekirurg Jaak Kals

2013 - astrofüüsik Elmo Tempel

2014 - geeniteadlane Lili Milani

2015 - botaanik ja mükoloog Leho Tedersoo

           meedia ja kommunikatsiooni uurija Andra Siibak

Noore IT-teadlase eripreemia, 5000 eurot, on mõeldud kuni 35-aastasele teadlasele, kes on omandanud doktorikraadi või kes on taotluse esitamise hetkel doktoriõppesse vastu võetud (nii Eesti kui välismaa ülikoolis) ning kelle teadustöö on tihedalt seotud infotehnoloogia ja selle valdkonna arendusega (põhifookus: tarkvaraarendus ja -rakendus). Preemiat võib kasutada teadustöö edasiarendamiseks või praktikas rakendamiseks.

Kandidaate võivad esitada nii noored IT-teadlased ise kui ka nende juhendajad, tööandjad, erialaühendused, ülikoolid, samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed. Kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmete ja elulooga, teadustöö kirjeldus, asjassepuutuvate avaldatud teadustööde, artiklite või ka kavatsuste loetelu ning vähemalt kahe juhendaja või õppejõu soovitus.

Noore teadlase preemiat annab välja kultuurirahastu, seda rahastab kolme aasta jooksul sihtotstarbeliselt Skype Eesti. Preemiat antakse välja kord aastas jaanuaris.

Kõik preemia taotlemisega seotud dokumendid tuleb saata Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule aadressil Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vpinfo@vpk.ee

Kultuurirahastu süstematiseerib dokumendid ja esitab need nõukogule otsustamiseks. Preemia saaja valib välja kultuurirahastu nõukogu koos Skype Eesti esindajaga.

Kultuurirahastu võib vajadusel paluda nõu ja soovitusi preemia määramiseks teadlastelt, õppejõududele ja teistelt valdkonna ekspertidelt.

Senised laureaadid:

2016 - andmetöötlussüsteemi Sharemind looja, arendaja ja rakendaja Dan Bogdanov

Noore kultuuritegelase preemia, 5000 eurot, on mõeldud 35-aastasele või nooremale Eesti kultuuritegelas(te)ele, kelle kunstilised saavutused on leidnud laialdast tunnustust või kelle looming ning kunstiline tegevus on oluliselt kaasa aidanud Eesti ja tema kultuuri tutvustamisele maailmas.

Preemiat antakse välja kord aastas kevadel.

Kandideerimiseks tuleb esitada:
- kirjalik avaldus koos isikuandmete ja lühikese elulooga (nimi, aadress, haridustee, tööalane tegevus);
- loomingulise tegevuse kirjeldus;
- vähemalt kahe tunnustatud kultuuritegelase või loomeliidu ja ühe tunnustatud kultuuritegelase soovitus.

Kandidaate võivad esitada nii noored kultuuritegelased ise, nende juhendajad, õpetajad, tööandjad, samuti kõik kultuuri valdkonnas tegutsevad ühendused jt., samuti kultuurirahastu nõukogu liikmed.

Kõik preemia taotlemisega seotud dokumendid tuleb saata Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule aadressil A. Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vpinfo@vpk.ee.

Noore kultuuritegelase preemia asutas aastal 2002 kultuurirahastu nõukogu liige Toomas Luman, kes ka preemiat aastatel 2002-2011 rahastas.

Alates 2012. aastast rahastab noore kultuuritegelase preemiat Indrek Neivelt.

Senised laureaadid:

2002 - helilooja Tõnu Kõrvits, Kultuurirahastu preemia - rahvamuusik Krista Sildoja
2003 - kirjanduskriitik Jan Kaus
2004 - dirigent Anu Tali
2005 - lavastaja ja näitleja Jaanus Rohumaa
2006 - helilooja Helena Tulve
2007 - baleriin Luana Georg
2008 - luuletaja Kristiina Ehin
2009 - näitleja, lavastaja ja tõlkija Marius Peterson
2010 - saatesarja "Ööülikool" toimetaja Jaan Tootsen
2011 - dirigent Risto Joost, eripreemia - poeet, esseist, tõlkija ja eelarvamustest vabama ühiskonna kujundaja Igor Kotjuh
2012 - ehtekunstnik Tanel Veenre
2013 - pianist Mihkel Poll
2014 - dramaturg Eero Epner, eripreemia - galerist Olga Temnikova
2015 - folkmuusik Jalmar Vabarna
2016 - helilooja ja dirigent Pärt Uusberg

Vabariigi Presidendi hariduspreemia võib määrata kõigil õpitasanditel haridusalaga seotud inimestele, kes on saavutanud Eesti hariduselus väljapaistvaid tulemusi õpetajana, õppejõuna, haridusasutuse juhina või töötajana haridusasutuses, õpikute ja metoodiliste materjalide koostajana, samuti haridusalaste praktiliste uuenduste algatamisega ja ellurakendamisega või haridusametnikuna hariduspoliitika väljatöötamisel.

Oma kandidaadi võivad esitada eespool toodud nõuetele vastavad inimesed ise kui ka nende tööandjad, õppe-ja haridusasutused, samuti kõik haridusalal tegutsevad ühendused. Sobilikke kandidaate võivad esitada ka kultuurirahastu nõukogu liikmed.

Kandideerimiseks tuleb esitada kirjalik avaldus koos isikuandmetega (nimi, aadress, haridustee, tööalane tegevus), preemiale esitatud tegevuse üksikasjalik kirjeldus koos kandideerija tööandja või töökollektiivi ja kutse-, ameti- või erialaühingu(te) poolsete soovitustega Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule aadressil Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vpinfo@vpk.ee.

Kultuurirahastu nõukogu valib esitatute hulgast kolm preemia saajat. Kultuurirahastu võib vajadusel paluda nõu ja soovitusi preemia määramiseks teistelt valdkonna ekspertidelt.

Preemia määramise otsus tehakse konsensuse alusel ja kooskõlastatakse Danske Bank A/S Eesti filiaaliga (edaspidi nimetatud Danske Bank).

Preemia antakse kätte iga aasta sügisel.

Preemia suurus on 12000 eurot, see jagatakse kolme saaja vahel. Preemiat rahastab Danske Bank. Danske Bank kohustub preemiat rahastama järgmise kolme aasta jooksul alates koostöölepingu sõlmimisest.

Preemiad annab üle Vabariigi President.
 

Senised laureaadid:
(Aastatel 2003 kuni 2008 rahastas hariduspreemiat Hansapank)

2003

Tarmo Kerstna - Ülenurme Gümnaasiumi õpetaja-metoodik, kauaaegne direktor ja hariduselu tegelane
Kersti Nigesen - Vanalinna Hariduskolleegiumi juhataja, uut tüüpi haridusasutuse ja ainulaadse haridusmudeli looja
Martin Ehala - TPÜ eesti keele õppetooli juhataja, professor ja õppekirjanduse koostaja

2004

Jüri Vene - kauaaegne koolijuht, Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja
Tiia-Ester Loitme - lastekoori Ellerhein juhataja 1989. aastast. Suurepärane muusikaõpetaja, rahvusvaheliselt tunnustatud koorijuht ning koolimuusika pedagoog
Irene Käosaar ja Peeter Mehisto - eduka keelekümblusprogrammi juhid ja uue keeleõppemetoodika juurutajad Eestis

2005

Lauri Leesi - Tallinna Prantsuse Lütseumi direktor, humanistliku vaate viimine õppe-ja kasvatustegevusse
Inge Unt - TÜ emeriitprofessor, Eesti didaktikakoolkonna rajaja
Evald Laprik - kauaaegne hariduselu korraldaja, Eesti Koolijuhtide Ühenduse asutaja

2006

Helgi Uudelepp - Gustav Adolfi Gümnaasiumi matemaatikaõpetaja
Mart Kuurme - Tallinna Reaalkooli füüsikaõpetaja
Rein Grünbach - Viljandi C. R. Jakobsoni Gümnaasiumi kunstiõpetaja

2007

Tiina Talvi - Lümanda Põhikooli bioloogiaõpetaja ja direktor
Ene Jakobson - tantsuansambli "Sõleke" looja ja kauane eestvedaja
Vladimir Ossipov - Tallinna 53. Keskkooli keemiaõpetaja

2008

Nora Mals - Tallinna Reaalkooli vene keel õpetaja
Ülle Liiber - geograafiaõpikute autor ja geograafiaõpetajate koolitaja
Urve Krause - Pärnu Kuninga tänava põhikooli direktor

2009

Urmas Kokassaar – Tartu ülikooli loodus- ja tehnoloogiateaduskonna loodusteadusliku hariduse keskuse bioloogia didaktika lektor ning Hugo Treffneri gümnaasiumi bioloogia ja keemia süvaõppega loodussuuna bioloogiaõpetaja
Terje Varul – Kolga keskkooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Heli Adamovitš – Narva lasteaed "Päikene" juhataja

2010

Leili Sägi - Pärnu Vene gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja
Villu Baumann - Haapsalu Sanatoorse Internaatkooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja
Maia Lilje - Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli muusikajaloo õpetaja

2011

Viivi Maanso - TLÜ emeriitdotsent
Andres Talts - Tallinna Reaalkooli matemaatikaõpetaja
Reet Noorlaid - Tartu Miina Härma Gümnaasiumi inglise keele õpetaja

2012

Aime Punga - Hugo Treffneri Gümnaasiumi õppealajuhataja
Toom Õunapuu - pedagoogikateadlane, eesti keele õpetamise metoodik ja õppekirjanduse autor
Urve Keskküla - Tallinna Nõmme noortemaja liikumisrühma õpetaja, võimlemispidude ja mitmete tantsupidude kunstilise toimkonna liige, võimlemiskavade autor-lavastaja

2013

Tiiu Peäske - Tallinna Muusikakeskkooli keelpilliosakonna juhataja, kauaaegne viiuliõpetaja ning tuntud interpreetide õpetaja
Epp Vodja - SA Junior Achivement Eesti tegevjuht, Tallinna 21. Kooli majandus- ja ettevõtlusõpetaja ning õpilasfirmade programmijuht
Mart Noorma - Tartu Ülikooli õppimise ja õpetamise arenduskeskuse juhataja, loodus- ja tehnoloogiateaduskonna õppeprodekaan, tudengisatelliidi projekti algataja ja juht ning teaduse propageerija

2014

Kadri Leppoja - Tartu Miina Härma Gümnaasiumi muusikaõpetaja, kelle koorilauljad on osalenud mitmetes muusikalavastustes, koore on korduvalt kutsutud esinema üleriiklikele üritustele
Väino Ratassepp - aktiivne ja pika kogemusega pedagoogikateadlane ja keemiaõpetaja, osalenud põhi- ja keskkoolide keemiaõpetuse õppeprogrammide väljatöötamises, avaldanud arvukalt keemiaalaseid artikleid, keemia töövihikuid üldhariduskoolile ning 12 keemiaõpikut
Galina Trofimova - Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse tehnoloogiaõppe osakonna juhataja, arendanud ja populariseerinud kutseharidussfääris neid erialasid, mis esinevad vaid Ida-Virumaal – mäetööd, keemiaprotsesside operaator, tööstustehnoloogia

2015

Lilian Tambek - Viljandi Kutseõppekeskuse füüsikaõpetaja, kellel on 52-aastane pedagoogiline staaž ja teaduskraad füüsika didaktika alal. 2014. aastal asutas ta MTÜ Taibukate Teaduskooli, mis on saanud populaarseks ja tekitanud paljudes õpilastes huvi reaal- ja loodusainete vastu.

Hele Kiisel - Hugo Treffneri Gümnaasiumi kauaaegne matemaatikaõpetaja, õpetaja-metoodik, hariduselu edendaja. Lisaks õpetajatööle on ta mitme kogu Eestit mõjutanud haridusuuenduse initsiaatoriks ja läbiviijaks. Kiisel on olnud üks eestvedajaid traditsioonilisel Viie Kooli Võistlusel reaalainetes. Ta on Eesti Matemaatika Seltsi Koolimatemaatika Ühenduse juht, osalenud aktiivselt erinevate matemaatika-alaste raamatute väljaandmisel, teinud koostööd Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikoolis õpetajate koolitusel.

Hendrik Agur - Gustav Adolfi Gümnaasiumi direktor, kes rakendas koolis õppetoolide süsteemi, mis kaasas kõik õpetajad kooli oluliste otsuste vastuvõtmisse ja juhtimisse, tänu millele paranes õppekasvatustöö kvaliteet. Tema algatusel on kasutusele võetud mitmeid tehnoloogilisi lahendusi, sealjuures esimesena Eestis elektrooniline õpilaspilet ja m-õpilaspilet, kasutatakse uusi lahendusi õppetöö mitmekesistamiseks ja huvitavamaks muutmiseks.

Vabariigi Presidendi reaalteaduste eripreemia statuudi tähenduses loetakse reaalteadusteks matemaatikat, füüsikat, keemiat, bioloogiat, arvutiteadust, bioinformaatikat ja geenitehnoloogiat.

Erandkorras võib Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu nõukogu otsustada anda preemia ka muu õppedistsipliini eest, mis vastab eripreemia olemusele ja mõttele.

Selleks esitab eripreemia taotleja koos nõutavate dokumentidega nõukogule avalduse, kus on ära toodud preemia määramist mõjutavad asjakohased põhjendused.

Vabariigi Presidendi reaalteaduste eripreemia võib määrata inimesele:
kes on paistnud silma reaalteaduste õpetajana ja/või õppejõuna mis tahes õpitasandil;
kelle õpilased on leidnud äramärkimist rahvusvahelistel võistlustel või saavutanud häid kohti reaalteaduste olümpiaadidel;
kes on koostanud reaalteaduste õpikuid ja metoodilisi materjale;
kes on reaalteadusi õpetades algatanud praktilisi uuendusi ning viinud neid ellu.

Oma kandidatuuri eripreemiale võivad esitada eespool toodud nõuetele vastavad inimesed ise, samuti nende tööandjad, õppe-ja haridusasutused ning vastaval eri- ja haridusalal tegutsevad ühendused. Kandidaate võivad esitada ka õpilased või üliõpilased, õpilas- ja üliõpilasorganisatsioonid ning -esindused. Õigus sobilikke kandidaate välja pakkuda on ka kultuurirahastu nõukogu liikmetel.

Kandideerimiseks tuleb esitada:
kirjalik avaldus koos isikuandmetega (nimi, aadress, haridustee, tööalane tegevus);
eripreemiale vastava tegevuse üksikasjalik kirjeldus koos kandideerija tööandja või töökollektiivi ja kutse-, ameti- või erialaühingu(te) poolsete soovitustega.

Nimetatud dokumendid tuleb saata Vabariigi Presidendi Kultuurirahastule aadressil Weizenbergi 39, 15050 Tallinn, või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressile vpinfo@vpk.ee

Kultuurirahastu nõukogul on õigus preemiakandidaatide kohta küsida lisateavet taotleja koolilt, haridusasutuselt, erialaühenduselt vmt organisatsioonilt.

Kultuurirahastu võib vajadusel paluda nõu ja soovitusi preemia määramiseks teistelt valdkonna ekspertidelt.

Kultuurirahastu nõukogu valib esitatud kandidaatide hulgast eripreemia saaja. Otsus kooskõlastatakse Skype Eestiga.

Eripreemia antakse kätte iga aasta sügisel.

Eripreemia suurus on 4000 eurot. Preemiat rahastab Skype Eesti.

Eripreemia annab üle Vabariigi President.

Senised laureaadid:

2009
Mihhail Gusev – Tallinna Tõnismäe Reaalkooli matemaatikaõpetaja

2010
Allar-Reinhold Veelmaa - Loo keskkooli matemaatikaõpetaja

2011
Hilja Afanasjeva - Tartu Ülikooli Teaduskooli metoodik

2012
Elmu Mägi - Pärnu Koidula Gümnaasiumi füüsikaõpetaja

2013
Jaan Kalda - füüsik, TTÜ Küberneetika Instituudi vanemteadur, rahvusvaheliste füüsikaolümpiaadide Eesti võistkonna pedagoogiline juht

2014
Indrek Peil - Saaremaa Ühisgümnaasiumi füüsikaõpetaja ja pedagoog-metoodik, algatas ja korraldab siiani üleriigilist õpilaskonverentsi "Saaremaa Miniteaduspäevad", mis on märkimisväärselt kaasa aidanud teaduse populariseerimisele 6.-12. klassides õppivate noorte hulgas

2015
Erkki Tempel - Miina Härma Gümnaasiumi õpetaja, kes õpetab nii keemiat kui ka füüsikat Eesti riikliku õppekava alusel ning inglise keeles keemiat rahvusvahelise õppekava alusel õppivatele õpilastele.