Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel arutlesid ja kärasid Eesti tuleviku ja Eesti demokraatia tervise teemadel kirjanik Tõnu Õnnepalu, Riigikogu esimees Eiki Nestor, Eesti Koostöö Kogu programmijuht Külli Taro, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Taavi Kotka, vandeadvokaat Jüri Raidla, Euroopa Kontrollikoja liige Kersti Kaljulaid, Maksu- ja Tolliameti peadirektor Marek Helm ja Riigikogu liige Jaak Aaviksoo.

Arutelul "Kuidas reformida, ümber kujundada, kokku tõmmata? Mida saab ja mida mitte?" vestlesid Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher, rahandusminister Maris Lauri, Riigikogu liige Mailis Reps, Eesti Kaubandus-Tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman ja Riigikantselei strateegiabüroo direktor Margus Sarapuu.

"Käramist" ehk küsimuste ja arvamuste esitamist ettekannete/sõnavõttude järel ja vahel modereeris Janek Luts Eesti Rahvusringhäälingust.

Päeva esimeses pooles vestlesid Eesti riigipea Toomas Hendrik Ilves ja Poola endine president Lech Wałęsa.

Seejärel rääkisid ka õiguskantsleri asetäitja-nõunik Hent Kalmo, Tartu Ülikooli teadur Maria Mälksoo ja vandeadvokaat Carri Ginter.

CEED Instituut on Poolas asuv mõttekoda, mille eesmärk on selgitada Kesk- ja Ida-Euroopa maade üldsusele ideesid ja projekte, millega tõsta piirkonna efektiivsust ja konkurentsivõimet.

Vabariigi Presidendi Toomas Hendrik Ilvese eestvõttel arutlesid ja kärasid Eesti tuleviku ja Eesti demokraatia tervise teemadel rahandusminister Jürgen Ligi, kunagine justiitsminister ja kohaliku elu edendaja Kaido Kama, vandeadvokaat Jüri Raidla, ettevõtja Viljar Arakas, kunstnik Kaido Ole ja futurist Guido Viik.

Arutelu lähtekohad:
· Millist riiki nii riigi- kui kohaliku võimu tasandil me tahame? Millist riiki jaksame demograafilisi ja regionaalpoliitilisi protsesse arvestades 20 ja 30 aasta pärast üleval pidada?
· Kuidas saab riik senisest tõhusamalt ja kestlikult aidata kaasa kõigi siin elavate inimeste elukvaliteedi parandamisele?
· Kuidas kasutame oma ühist inimvara edaspidi mõistlikumalt ja minimaalsete kadudega?
· Eesti demokraatia ja otsuseprotsessi tervis: kuidas jõuda kestlike lahendusteni?

Jevgeni Kabanov,
ZeroTurnaround OÜ
tegevjuht ja asutaja

Alar Karis,
riigikontrolör, professor

Robert Kitt,
TTÜ teadur,
Swedbank AS juhatuse liige

Andrus Kivirähk,
kirjanik

Ants Laaneots,
erukindral,
peaministri nõunik 

Henri Laupmaa,
tehnoloogiaettevõtja,
Eestimaa Looduse Fondi
nõukogu liige

Tõnu Lehtsaar,
TÜ religiooni-
psühholoogia professor 

Tanel Linnas,
leiutaja, Ahhaa teaduskeskus 

Aleksei Lotman,
looduskaitsja

Viivi Luik,
kirjanik

Marju Luts-Sootak,
õigusteadlane,
TÜ professor

Ülar Mark,
arhitekt, Eesti
Arhitektuurikeskuse juhataja

Iivi Anna Masso,
politoloog

Mart Nutt,
ajaloolane,
Inimõiguste Instituudi
esimees

Tiit Pruuli,
ettevõtja, AS Go Travel
nõukogu esimees

Margus Punab,
arst, TÜ Kliinikumi androloogiakeskuse juht

Peeter Saari,
akadeemik,
TÜ laineoptika professor

Ene-Liis Semper,
kunstnik

Helen Sildna,
muusikaettevõtja,
festivali Tallinn Music
Week juht 

Daniel Vaarik,
Poliitikauuringute
keskuse Praxis
nõukogu esimees 

Raivo Vare,
ärikonsultant, OÜ RVVE Grupp

Richard Villems,
akadeemik,
Eesti Biokeskuse direktor

Toomas Kiho,
ajakirja Akadeemia peatoimetaja

1. Vabariigi Presidendi mõttekoda (edaspidi Mõttekoda) on nõuandva õigusega kogu Vabariigi Presidendi juures.

2. Mõttekoja tegevuse eesmärgiks on nõustada Vabariigi Presidenti tema põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel.

3. Mõttekoja ülesanded on:
3.1 analüüsida koostöös teiste Vabariigi Presidendi moodustatud nõuandvate kogudega erinevaid eluvaldkondi ja tehtud järelduste põhjal töötada välja soovitusi nende tasakaalustatud arenguks;
3.2 soodustada teadlaste, kultuuri- ja ühiskonnategelaste, poliitikute, ametnike, mittetulundusühingute ning sihtasutuste esindajate koostööd ning teineteisemõistmist Eestile oluliste probleemide lahendamisel;
3.3 tõstatada avalikkuse ees ühiskonnas laiemat arutelu nõudvaid küsimusi ja vajaduse korral avaldada asjakohaseid materjale.

4. Mõttekoja liikmed nimetab ja vabastab Vabariigi President.

5. Mõttekoda võib erinevate eluvaldkondade temaatika põhjalikumaks ettevalmistamiseks moodustada komisjone ja töögruppe, mille tööd juhib Mõttekoja liige ja korraldab Vabariigi Presidendi nõunik või mõni teine Vabariigi Presidendi Kantselei ametnik.

6. Mõttekoja ja tema komisjonide ning töörühmade liikmete tööd üldjuhul ei tasustata.

7. Mõttekoja töövormiks on koosolek, mis toimub Vabariigi presidendi juuresolekul. Koosolek on otsustusvõimeline, kui kohal on vähemalt pooled Mõttekoja liikmetest.

8. Mõttekoja koosolekud kutsub kokku Vabariigi President. Mõttekoja koosoleku päevakord ja toimumise aeg määratakse kindlaks üldjuhul eelmisel Mõttekoja koosolekul. Päevakorda kavandatakse küsimused Vabariigi Presidendi ja Mõttekoja liikmete ettepanekul.

9. Mõttekoja koosolekut juhatab Vabariigi President või tema volitatud Mõttekoja liige.

10. Mõttekoja soovitused, ettepanekud ja tegevuse korraldamisega seotud otsused kujundatakse ning võetakse vastu Mõttekoja koosolekust osavõtjate poolt üksmeelsuse põhimõttel.

11. Mõttekoja koosoleku kohta koostatakse protokoll, mis saadetakse Mõttekoja liikmetele. Protokolle säilitatakse Vabariigi Presidendi Kantseleis.

12. Mõttekoja ettepanekul võidakse koosolekule kutsuda ettekandeid tegema, seisukohti esitama, informatsiooni andma ning päevakorras olevate küsimuste arutelust osa võtma asjatundjaid.

13. Mõttekoja otsuse alusel võidakse Mõttekoja ülesannetega seonduvates küsimustes korraldada foorumeid, seminare ja muid teabeüritusi.

14. Mõttekoja tegevusest informeeritakse avalikkust. Mõttekoja koosolekul heakskiidetud dokumendid avaldatakse.

15. Mõttekoja töö tehnilise teenindamise tagab ja Mõttekoja tegevusega seotud kulud kannab Vabariigi Presidendi Kantselei.

28. august 2015
Teema: "Pagulased ja pagulaspoliitika"
Matti Maasikas: Euroopa ja pagulased
Rainer Saks: Pagulased ja Eesti julgeolek
Arnold Sinisalu: Pagulased ja Eesti julgeolek
Ilmar Raag: "Pagulased, laiem rändepoliitika ja strateegiline kommunikatsioon"
Kristina Kallas: "Pagulaste vastuvõtmine ja kohanemine"
Janek Mägi: Praktiline vaade Eesti hetkeolukorrale praeguste ja tulevaste pagulastega

23. oktoober 2014
Teema: "Venekeelne haridus- ja meediaruum Eestis"
Jevgeni Ossinovski ettekanne gümnaasiumide eestikeelsele õppele ülemineku mõjudest
Vitali Belobrovtsevi ettekanne venekeelsest inforuumist

16. aprill 2014
Teema: "Julgeolek"
Jüri Luik
Merle Maigre
Ants Laaneots
Robert Kitt: "Eesti julgeoleku majanduslikud aspektid"
Raul Rebane

11. september 2013
Teema: "Infoühiskonnast ketserlikult"
Anto Veldre: "Infoühiskonna tulek. Strukturaalne ketserlus"
Taavi Kotka: "Tehnoloogia arengute majanduslik ning sotsiaalne mõju"

9. aprill 2013
Teema: Eesti riigireform
Ene-Margit Tiit: Kellele meil oleks riigireformi teha?
Külli Nõmm: Riigi suurusest, ülesehitusest ja selle pidamisest

29. august 2012
Teema: "Majandus/rahandus"
Ardo Hansson: Majanduse olukorrast Euroopas ja kodumaal
Robert Kitt: Rikkad ja õnnelikud on need rahvad, kelle eesmärgiks pole rikkus ja õnn, vaid vähene vaesus

13. juuni 2012
Teema: "Internetiajastu"
Henri Laupmaa ja Daniel Vaarik: "Vabadus internetiajastul"
Vabariigi President "D²ASA - uus võimalus" 

20. märts 2012
Teema: "Eetika"
Margit Sutrop: Eetikast ja moraalist
Liia Hänni: Eetika ja demokraatia kooskõla: eetiline demokraatia

2. september 2011
Teema: "E-tervis"
Madis Tiik: E-tervis: mida oleks vaja teha ja mida oleks reaalne teha?
Hanno Pevkur: E-tervis: kuidas edasi?
Margit Sutrop: E-tervise eetilised aspektid
Margus Punab: Mõnest olulisest probleemist ja mõnest unistusest

24. märts 2011
Teema: "Keerulised süsteemid ja sallivus"
Jüri Engelbrecht: Komplekssüsteemid - miks oleks hea neist rohkem teada (maht: 30,4 MB)
Leo Mõtus: Peegel-universum ja ilmneva käitumise haldamine komplekssüsteemides
Robert Kitt: Komplekssed sotsiaalsüsteemid
Alar Kilp: Sallivuse juured ja piirid
Margit Sutrop: Kas peaksime sallima ka sallimatust?

14. detsember 2010
Teema: "IT-akadeemiast ja Eesti IT-arendamisest"
Taavi Kotka ja Sten Tamkivi: Eesti IKT sektori tööjõuvajadus
Üllar Jaaksoo: IKT kõrgharidus (maht: 18,5 MB)
Marlon Dumas: Vaade Eesti IT-asjandusele väljastpoolt tulija vaatenurgast

27. august 2010
Teema "Karistusõigus"
Jaan Sootak: Karistusõiguse adekvaatsus - õiguse iseolemine ja mida ühiskond õigusest ootab
Sten Lind: Judex non calculat
Jüri Saar: Kui ohtlik on ohtlikkus? Karistusjärgse kinnipidamise näitel

13. mai 2010
Teema "Välispoliitika"
Kadri Liik: Välispoliitika ja ooperilaulmise mõningatest ühisjoontest
Maria Mälksoo: Eesti välispoliitika mälupoliitilisest horisondist
Vahur Made: Mittepolaarne ja sinopolaarne maailmasüsteem

9. märts 2010
Teema "Psühholoogiline kaitse"
Raul Rebane: Psühholoogilisest kaitsest
Uku Arold: Psühholoogilisest kaitsest Eestis
Marju Lauristin: Infosõja sihtrühmad ja psühholoogilise kaitse võimalused
Ilmar Raag: Strateegilise kommunikatsiooni paradigmast
Juhan Kivirähk: Psühholoogiline kaitse ja arvamusuuringud

9. detsember 2009
Teema "Emakeelne kõrgharidus"
Tõnis Lukas: Eesti kõrghariduspoliitika proovikivid
Alar Karis: Ülikool ja maailm

20. august 2009
Töökoosolek mõttekoja korraldusest
Toomas Hendrik Ilves

3. juuli 2009
Teema "Ajakirjandus"
Mart Kadastik: Kas ajakirjandusel on aega?
Hans H. Luik: Eesti ajakirjandus hajuva tähelepanu tingimustes
Tiina Kaalep: Anonüümsusest ja vastutusest ajakirjanduses
Tiit Hennoste: Uudisväärtustest kommenteerimisväärtusteni

28. aprill 2009
Teema "Arutlev demokraatia"
Marju Lauristin: Arutleva demokraatia võimalikkusest Eestis mõttetalgute näitel

3. veebruar 2009
Teema "Eesti loomemajandus"
Jüri Engelbrecht: Kas Eesti asi on investeerida teadmistesse?
Rein Raud: Loomemajandusest
Martin Aadamsoo: Loomemajandusest

12. detsember 2008
Teema "Majandus"
M. Ross: Eesti Panga majandusprognoos ja rahapoliitilised järeldused

6. august 2008
Teema "Maaelu ja elu maal"
Tõnu Õnnepalu: Maaelu ja elu maal
Andres Rõigas: Elu võimalikkusest maal

3. juuni 2008
Teema "Innovatsioon"
Jaan Tallinn: Skype
Teet Jagomägi: I Regio lugu. II Innovatsioonist
Andres Sutt: Innovatsioonist avalikus sektoris

10. aprillil 2008
Teema "Rahva tervis ja privaatsus"
Margus Punab: Tervise mõõdikud ja epidemioloogilised teadusuuringud
Mati Rahu: Epidemioloogilised teadusuuringud ja privaatsuse riive
Peeter Ross: Elektroonsete terviseandmete kättesaadavus

27. veebruaril 2008
Teema "Haridus ja tööturg Eestis. Eesti teaduse, hariduse ja tehnoloogia arendamisest"
Märten Ross: Sissejuhatuseks tööturust üldiselt
Tairi Rõõm: Haridus ja tööturg
Martti Raidal: Teaduspoliitika, loosungid ja tegelikkus
Jaan Einasto; Mart Saarma: Eestis teaduse, hariduse ja tehnoloogia arendamisest ehk kuidas saada suureks vaimult? 1
Jaan Einasto; Mart Saarma: Eestis teaduse, hariduse ja tehnoloogia arendamisest ehk kuidas saada suureks vaimult? 2

27. novembril 2007
Teema "Eestluse tulevik. Millised on meie väärtused?"
Toomas Kukk: Mis on eestluse tulevik?
Tiina Kirss: Mis on eestluse tulevik? Mis on meie väärtused?
Margit Sutrop: Missugused eestlaste väärtused vajavad kaitset?

13. augustil 2007
Teema "Innovatsioon"
Jaan Einasto: Innovatsioonist ja teadusest
Marek Tiits: Innovatsioon ja majandus
Ott Pärna: Innovatsioonist ja arengust

11. juunil 2007
Teema "Venekeelne haridus Eestis"
Tõnis Lukas, Katri Raik: Arvandmeid vene õppekeelega koolide kohta

24. aprillil 2007
Teema "Eesti mälu"
Toomas Hiio Vabariigi Presidendi Mõttekojas 24. aprillil 2007
Marek Tamm: Amnestia ja anamneesia: mälukonfliktidest Eesti ühiskonnas

14. veebruaril 2007
Teema "Energeetika: Eesti reaalsed valikud"
Einari Kisel: Energeetika ja majandus
Sandor Liive: Tuumaenergia: arengud maailmas ning Eesti Energia võimalikust rollist Läänemere regioonis
Raul Mälk: Energeetika ja välispoliitika
Raivo Vilu: Põlevkivienergeetika

18. detsembril 2006
Avakoosolek
Toomas Hendrik Ilves

„Juba Eesti muinasajast tuntud „kärajatel“ arutleti keerulisemate ühiskonna sõlmpunktide, kohtuasjade, rahu- ja sõja ning muude küsimuste üle,“ ütles president Ilves. „Kärajad on seega nõupidamine ja rahvakoosolek ühtaegu.“

Eesti ja Euroopa tuleviku küsimustele keskenduva väitluspäeva Pärnus korraldasid Vabariigi Presidendi mõttekoda, Avatud Eesti Fond ja Pärnu Konverentsid.

„Mõttekoda on eri elualade ja erialade esindajatest, teadlastest ning kultuuriinimestest koosnev kogu – presidendi nõuandev kogu,“ sõnas Eesti riigipea. „Aga me ei taha neid nõuandeid ainult endale hoida. Tahame jõuda olulistes küsimustes laiema avalikkuseni,“ lisas ta, pannes kohaletulnutele südamele, et need viiksid sõnumi kaasa ka nendele, kes täna väitluspäevale ei mahtunud.

Väitluspäeva esimese poole sisustas 2006. aasta sügisel asutatud presidendi mõttekoja esimene avalik üritus pealkirjaga Presidendi Kärajad, kus professor Marju Lauristini, akadeemik Peeter Tulviste, õigusteaduste doktori Lauri Mälksoo ja NO99 teatri direktori Tiit Ojasoo eestvõttel arutleti Eesti ühiskonna sidususe ja sallivuse üle.

Pärastlõuna jätkus Avatud Eesti Fondi traditsioonilise, järjekorras 12nda Avatud Ühiskonna Foorumiga, kus publiku ees diskuteerisid Euroopa tuleviku teemadel president Toomas Hendrik Ilves, Euroopa Välissuhete Nõukogu tegevjuht Mark Leonard ja Sofias paikneva Liberaalstrateegiate Keskuse nõukogu esimees Ivan Krastev.

Väitluspäeva lõpetas president Ilvese ning Pulitzeri preemia laureaadi, ajakirjanik Anne Applebaumi avalik kahekõne ajaloo mõtestamisest, Euroopast ja Venemaast. Järgnes ühine vastuvõtt väitluspäeva ning sealsamas toimunud Pärnu Juhtimiskonverentsi külalistele.

Korraldajad seadsid enesele eesmärgiks koondada täna ja tulevikus ühisesse diskussiooniruumi avaliku võimu, ettevõtluse ja kodanikuühiskonna liidreid, kuivõrd ülesanne Eesti arengu ja hea käekäigu eest seista on kõigil ühine.

Päeva esimeses pooles esines ettekandega haridustasemest haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Janar Holm ning tekstiilikunstnik Irina Gross kõneles haridusprogrammist „Noored kooli“. Diskussiooni juhatas professor Toivo Maimets.

Seejärel arutlesid Jaan Tallinn, Mart Ustav, Pille Kaisel ja Ilmar Raag oma kooliaja üle, arutelu võttis kokku haridusminister Tõnis Lukas.

Pärastlõuna jätkus president Toomas Hendrik Ilvese ning ajalooprofessor Norman Davies'e avaliku kahekõnega, mida juhtis Eesti diplomaat ja ajaloolane Margus Laidre.

Avaliku dialoogiga innovatsiooni tähendusest globaalselt ning Eesti ees seisvatest väljakutsetest esinevad president Toomas Hendrik Ilves ja Skype’i tegevjuht Josh Silverman. Diskussioonis on oodatud osalema kogu auditoorium.

Presidendi Kärajaid korraldavad Vabariigi Presidendi mõttekoda, Tehnopol ja Skype. Osavõtt kutsetega. Üritus kantakse reaalajas üle ka veebis.

Loe ja vaata lisaks:
Josh Silvermani intervjuu Eesti Päevalehes, 7. märtsil 2009
Josh Silverman ETV hommikuprogrammis "Terevisioon", ERR 19. märtsil 2009
Skype’i president: Eesti võiks olla euroliidus innovatsiooni juhtriik, Repoter 19. märtsil 2009
"Eesti e-president tervitab Skype’i efekti", DPA 19. märtsil 2009
Ilves ja Silverman: Eesti vajab uut tiigrihüpet – ajud koju 19.03.2009