Eesti esileedi Ieva Ilves on oma abikaasale tänulik mõistmise eest, et saab teda ametlikel üritustel saata siis, kui see on tõepoolest vajalik ja Läti kaitseministeeriumis töötamise kõrval võimalik. Järgmisel nädalal on ta presidendi kõrval, kui külastatakse Narvat ja Narva-Jõesuud.

Tulete presidendi abikaasana Ida-Virumaa visiidile esimest korda. Miks soostusite kaasa sõitma ja mis teile siin kõige rohkem huvi pakub?

Ma ei ole enne Ida-Virumaal käinud. Aga minu abikaasa on sellest piirkonnast ja inimestest palju rääkinud. Presidendiks valituna tegi ta ju esimese Eesti-sisese külaskäigu just Narva. Tema ettepanekul on kaks korda olnud Eesti sünnipäeva kaitseväe paraad Narvas ja pidulik kontsert koos vastuvõtuga Jõhvis.

Enne Narva sõitmist tean, et seal on põnevat ettevõtlust, tänapäevase mõtlemisega Tartu ülikooli Narva kolledž, kodune SOS-lasteküla Narva-Jõesuus, ilus ajalooline Narva haigla tublide arstidega, ilmselt üks paremaid Euroopa Liidu välispiiri piiriületuspunkte ning palju muud, mida ise näha tahan.

Kõige selle hea kõrval, mida te välja tõite, on Ida-Virumaal ka riigi kõrgeim tööpuudus ning see kant tühjeneb inimestest. Kui tõmmata paralleele, siis Lätis on samasugune majanduslikult ja sotsiaalselt mahajäänud piirkond Latgale ning Narvat võib võrrelda Daugavpilsiga.

Oleksin selliste võrdlustega ettevaatlik, need võivad olla petlikud või vähemalt pealiskaudsed.

Tõsi, Ida-Virumaa ja Latgale on mõlemad piiri ääres. Kuid ma ei ütle, et need on mahajäänud. Minu poja isa ja vanavanemad on pärit Latgalest, olen seal tihti käinud ning tean, et sealsed inimesed on töökad, oma riigile pühendunud.

"Selles pole midagi dramaatilist", kui nähtamatu vaenlane pidevalt meie võrke kompab. "Usaldust on kerge kaotada, julgeolekus vähe võita," kui krüpteerimise tagauksega reedaksime. Nii avab Läti kaitseministeeriumi küberpoliitika juht Ieva Ilves oma seisukohti. Ta rõhutab samas, et küberilma kaitsjad teevad ründajate vastu tugevaid edusamme.

Eesti presidendi abikaasa räägib oma tööst selgelt ja täpselt ning mida edasi intervjuu küberjulgeoleku maailma lahti rullub, seda sagedamini peegeldavad säravad silmad kirge oma valdkonna vastu.

Eesti ja Läti tegelevad kübervaldkonnaga üsna sarnaselt, kuid torkab silma, et Lätis koordineeritakse kõike kaitseministeeriumis, samas kui Eestis on meil eraldi amet (riigi infosüsteemi amet ehk RIA) majandusministeeriumi juures. Miks nii? Kas te suhtute küberkaitsesse rohkem militariseeritult?

Ei, see on väga selgelt ikkagi tsiviilvaldkonnas ja kaitseministeerium oma loomult on tsiviilamet. Läti kaitseministeeriumi all tegutsev CERT (Computer Emergency Response Team, enamikus maailma riikides tegutsev küberintsidentide käsitlemise üksus – siin ja edasi autori märkused) lähtub omaette normidest ja eelarvest. See on umbes samamoodi nagu Eestis RIA-s tegutseb CERT.

Me [kaitseministeeriumis] küll valvame nende üle, aga me ei sekku nende igapäevasesse töösse. Ja see järelevalve tähendab eelarve koostamist ja eelarve suurendamist, kui seda on vaja mingis suunas teha.

See on muidugi aastate jooksul muutunud, sest küberjulgeolekuga tegelemine asus meil varem samuti transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumis. Ja kui Eestis koostati alguses küberjulgeoleku strateegia kaitseministeeriumis ja siis läks see majandusministeeriumi alla, siis meil on see vastupidi liikunud.

Päev pärast iseseisvuspäeva pidustusi andis president Toomas Hendrik Ilvese abikaasa Ieva Ilves oma esimese intervjuu Eesti kirjutavale meediale. Selleks kutsus ta Arteri presidendi koju Ärma tallu.

Täna pidas Läti riikliku küberjulgeolekupoliitika juht, president Toomas Hendrik Ilvese abikaasa Ieva Ilves küberkaitseteemalise loengu Põltsamaa ühisgümnaasiumi õpilastele.