- Reset + Prindi

Ülevaade Vabariigi Presidendi tegevusest 2006-2016

Sisukord

Vabariigi Presidendi välis- ja julgeolekupoliitiline tegevus
Vabariigi Presidendi siseriiklik tegevus
Vabariigi President meedias
Vabariigi Presidendi juures tegutsevad institutsioonid
President Ilvese muud algatused


Sissejuhatus


Ülevaates on välja toodud Vabariigi President Toomas Hendrik Ilvese tegevus läbi kahe ametiaja. Eraldi on kajastatud valdkonnad, mida president Ilves pidas riigipeana oluliseks ja tema algatused. Samuti on siin esitatud Vabariigi Presidendi juures tegutsenud institutsioonide tegevuse kokkuvõtted.

Ülevaade on koostatud 16.09.2016 seisuga.


Ametisseastumise tseremoonial 9. oktoobril 2006 kutsus president Ilves üles tegema Eestit suuremaks:

• viie aasta pärast tuleb meil anda esimesele uues iseseisvas Eestis üles kasvanud põlvkonnale üle riik, mis näeb välja ja käitub nii, nagu poleks okupatsiooni kunagi olnudki.

• Kui me soovime, et kõik inimesed Eestis viie aasta pärast tunneksid uhkust, et nad elavad just Eestis ja mitte mujal, siis peame mõtlema kõigile oma kaaskondlastele, nende rahvusest, päritolust ja usutunnistusest hoolimata.

• Me peame pakkuma põhjuse, mis hoiaks Eesti noori Eestis ja tooks tagasi ka need kümned tuhanded, kes on siit viimase 15 aasta jooksul lahkunud.

• Me peame hakkama käituma nii, nagu tahaksime, et meiega käituksid teised. Teised inimesed ja teised riigid. Meie tahame, et Eestit, väike nagu ta on, koheldaks võrdselt. Et meie suhtes kehtiksid kõikjal needsamad reeglid, millest me ise teistega suheldes lähtume. Aga see tähendab, et me peame ka riigi sees nii käituma.

• anda viie aasta pärast üle selline Eesti riik, mille tegevust suunavad kodanikud, mitte aga väike grupp inimesi.

• Eesti rahvas peab tundma, et Eesti hoolib; et nad elavad riigis, kus neist hoolitakse


Ametisseastumise tseremoonial 10. oktoobril 2011 võttis president Ilves seni saavutatu kokku nii:

"Täpselt viis aastat tagasi seadsin samas saalis meile sihi elada Eesti vabaduse taastamise kahekümnendal aastal nii, nagu poleks okupatsiooni siin kunagi olnudki – aitab kibedusest ja vabadusetooja oreooli pärast kaklemisest; aitab ülemineku kaotajate ja võitjate eristamisest. Et me käitume rahva ja riigina nagu täiskasvanud, kes vaatavad vastutustundlikult homsesse.

Avaldasin lootust, et Eestis tunneb iga inimene end väärika ja väärtuslikuna. Et me riik on ausameelselt oma rahva teenistuses. Täna viis aastat targemana tunnistan, et nende sihtideni ei saa jõuda viie ja ehk isegi mitte kümne aastaga. Ent ma tunnen, et oleme riigi, rahva ja ühiskonnana liikunud valdavalt õiges suunas. Ei ole vajutud tagasi, vaid kõige kiuste on saadud kindlamaks ja paremaks. Korruptsiooni on vähem, vabakond tugevam ja tühja tülitsemist on harvem, ka siinsamas Riigikogu saalis."


Uute sihtidena sõnastas president Ilves:

• Me peame nüüd, mil õigete vastustega ülesandelehti meile Brüsselist enam lauale ei panda, oma peaga julgelt ja uuenduslikult mõtlema. Me ei saa endale enam lubada teiste üks-ühele kopeerimist. Pidagem meeles, et meile on alati edu toonud originaalsed, nutikad ja mõnikord suisa tavatud lahendused.

• Vabakond, kodanikuühiskond moodustab meie riigi selgroo ja sidekoe. Selle, mis hoiab meid sõltumatutena. See kaitseb meid riigi või kohaliku võimu pealetükkivuse eest. Ma luban seista vabakonna eest ja seista vastu katsetele pisendada kodanike vabadusi.
• Me võime vabalt olla hoolivad ja lahked, sest seda ei keela keegi. Meil on vabadus olla suure südamega. Seda vabadust lubangi presidendina kaitsta. Täpselt nii, nagu luban seista õigusriigi, Eesti julgeoleku ja meie pikaajaliste huvide eest; ja luban seista vastu lihtsaid ja kiireid lahendusi lubavale populismile.

• Ma luban seista inimeste väärikuse eest ja hakata vastu katsetele inimesi pisendada, neid ähvardada või mõnitada. Lähtugu need katsed siis riigi või kohaliku võimu tasandilt, meediast või ärist.


Vabariigi Presidendi välis- ja julgeolekupoliitiline tegevus


Põhiseadus paneb Vabariigi Presidendile kaks tähtsat ülesannet, mida peab täitma – ta on riigikaitse kõrgem juht ja ta esindab Eestit rahvusvahelises suhtlemises. Välis- ja julgeolekupoliitika ning riigikaitse peavad olema Vabariigi Presidendi töölaua tähtsaimal kohal.


Visiidid välisriikidesse


President Ilves tegi kokku 251 välisvisiiti, neist 16 riigivisiiti ja 13 ametlikku visiiti.

Riigivisiidid: Soome (2 korda) , Gruusia, Hispaania, Iirimaa, Ungari, Island, Iisrael, Rootsi, Läti, Kanada, Leedu, Rumeenia, Poola, Norra, Saksamaa.

Ametlikud visiidid: Taani (2 korda), Horvaatia (2 korda), Aserbaidžaan, Itaalia, Makedoonia, Serbia, Türgi, Austria, Slovakkia, Jaapan, Gruusia.

Riigid kuhu president Ilves tegi kõige rohkem visiite: USA (26), Läti (23), Poola (21), Saksamaa (21), Belgia (20), Soome (18), Leedu (11), Rootsi (11), Suurbritannia (9).


Esinemised

President Ilvest kutsuti esinema paljudele rahvusvahelistele konverentsidele nt: Müncheni julgeolekukonverents, Maailma Majandusfoorum Davosis, Euroopa Poliitikaanalüüsi Keskuse (CEPA) kõnekonverents, Churchilli Euroopa Sümpoosium, CDU majanduskonverents Berliinis, Balti Ameerika Rahvuskomitee (JBANC) konverents, Brüsseli Foorum, American Enterprise Institute'i korraldatud Maailmafoorum, Halifaxi julgeolekufoorum, Yalta konverents Kiievis, jne.

President Ilvese esinemised keskendusid eelkõige välis- ja julgeolekupoliitilistel teemadele ning infotehnoloogia arengule. Samuti on president Ilves kasutanud Eesti huvide ja seisukohtade selgitamiseks mõjukaid Euroopa ja USA mõttekodasid, kus ta on olnud sage kõneleja.


Julgeolekupoliitika-teemalised kohtumised ja esinemised

President Ilvesel on ametiaja jooksul olnud mitmeid julgeolekupoliitikale keskenduvaid kohtumisi ja esinemisi, sealhulgas on ta näiteks kohtunud 11 korda NATO peasekretäridega (Jaap de Hoop Scheffer (2008, 2008, 2009), Anders Fogh Rasmussen (2009, 2010, 2010, 2012, 2013, 2014), Jens Stoltenberg (2014, 2016) ning esinenud üle 55 korra julgeolekupoliitika teemadel. Väljavõtteid president Ilvese julgeolekupoliitika-teemalistest esinemistest ja kohtumistest.


Rahusvahelised töögrupid

President on juhtinud oma ametiajal järgmisi IT-teemalisi töö- ja ekspertgruppe:

2011-2012 Euroopa Liidu e-tervise töörühma esimees
2012-2014 Euroopa Komisjoni kutsel Euroopa pilvandmetöötluse partnerluse juhtkomitee esimees
2013 Rahvusvahelise internetti haldava organisatsiooni ICANN ekspertide kogu esimees
2014-2015 Maailmapanga maailma arenguaruande 2016 "Digitaalsed dividendid" nõukoja kaasesimees
2014-2016 Maailma Majandusfoorumi küberjulgeoleku teemalise nõukogu esimees


President Ilvesele antud rahvusvahelised tunnustused

2013 NDI (National Democratic Institute) Demokraatia auhind
2014 Atlandi Nõukogu Vabaduse auhind
2014 Saksa ajakirjade kirjastajate ühingu (Verband Deutscher Zeitschriftenverleger) Balti riikidele omistatud Kuldse Victoria auhind Aasta Eurooplase kategoorias
2015 Aspeni Instituudi auhind


Visiidid Eestisse


Kokku tegi president Ilvese ametiajal Eestisse visiidi 73 riigipead, sealhulgas oli 16 riigivisiiti, 12 ametlikku visiiti ning 4 Balti presidentide kohtumisi.

Riigivisiidid Eestisse: Leedu, Ukraina, Läti, Belgia, Suurbritannia, Madalmaad, Hispaania, Aserbaidžaan, Soome (2 korda), Rumeenia, Kasahstan, Malta, Afganistan, Ungari, Saksamaa, Slovakkia.

Ametlikud visiidid Eestisse: Ukraina, Jaapan, Horvaatia (2 korda), Serbia, Makedoonia, Sloveenia, Monaco, Soome, Bulgaaria, Austria, Türgi, Vatikan.

Enim riigipeade visiite Eestisse on toimunud: Läti (14), Soome (8), Leedu (7), Poola (7), Saksamaa (3).

Neljal korral on Eestis toimunud kolme Balti riigi presidentide kohtumised, kolmel korral osales ka Poola riigipea.

Eraldi võib esile tõsta näiteks Suurbritannia kuninganna Elizabeth II ja Edinburghi hertsogi riigivisiidi (2006), Ameerika Ühendriikide presidendi George W. Bushi visiidi (2006), Jaapani keiser Akihito ja keisrinna Michiko ametliku visiidi (2007), Hispaania kuninga Juan Carlose ja kuninganna Sofia riigivisiidi (2008), Islandi presidendi Ólafur Ragnar Grímssoni visiidi (2011), Ameerika Ühendriikide presidendi Barack Obama visiidi (2014).

Lisaks riigipeadele on 2006-2016 Eestis käinud ja president Ilvesega kohtunud Saksamaa liidukantsler Angela Merkel (2008, 2016), samuti NATO peasekretärid Jaap de Hoop Scheffer (2008, 2009), Anders Fogh Rasmussen (2009, 2010, 2012, 2014), Jens Stoltenberg (2014), Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk (2015), Euroopa Nõukogu peasekretär Thorbjørn Jagland (2016).


Saadikute ametisse nimetamine

President Ilves nimetas oma ametiaegadel ametisse ning kutsus tagasi 209 Eesti Vabariigi erakorralist ja täievolilist suursaadikut ning andis 6 diplomaatilist auastet.


Saadikute volikirjade vastuvõtmine

President Ilves võttis vastu 250 Eesti Vabariiki akrediteeritud suursaadiku volikirjad.


Vabariigi Presidendi siseriiklik tegevus


Riigikaitse


27. aprillil 2011 jõustusid riigikaitse valdkonda käsitlevad Eesti Vabariigi põhiseaduse muudatused, millega võeti Vabariigi Presidendi pädevusest kaitseväe juhataja, kaitseväe ülemjuhataja ja kaitseväe juhtkonna ametisse nimetamine ja vabastamine. President Ilves esitas eelnõu Riigikogule 15.05.2007 eesmärgiga korrastada riigikaitse juhtimist ja tugevdada tsiviilkontrolli kaitseväe üle. Avalduse täisteksti leiab siit.


Riigikaitse nõukogu

Riigikaitse nõukogu on nõuandvaks organiks Vabariigi Presidendi juures. Nõukogu koosseisu kuuluvad Riigikogu esimees, peaminister, Riigikogu riigikaitsekomisjoni esimees, Riigikogu väliskomisjoni esimees, välisminister, kaitseminister, rahandusminister, siseminister, justiitsminister, majandus- ja taristuminister ning kaitseväe juhataja. Nõukogu arutab riigikaitse seisukohalt olulisi küsimusi ja avaldab nende kohta arvamust. Nõukogu istungid toimuvad vastavalt vajadusele. Kahe ametiaja jooksul on president Ilves kokku kutsunud 28 Riigikaitse Nõukogu. Riigikaitse nõukogu toimumise kuupäevad ja teemad.


President Ilves on oma ametiaegade jooksul saatnud missioonile 20 kaitseväekompaniid: Afganistaani, Kosovosse, Iraaki ja Liibanoni. President Ilves on ka osalenud tema ametiajal hukkunud kaitseväelaste ärasaatmistel. Aastatel 2007-2008 külastas president Ilves kõiki Kaitseliidu malevaid ning kohtus nende juhtide ja liikmetega. Oma ametiaegade jooksul on president Ilves osalenud 15 õppusel, külastanud mitmeid kaitseväe väeosasid ning tutvunud Eesti piirikordonitega.

Kaitseväelaste missioonile saatmine

President Ilvese visiidid Eesti piiridele

Kohtumised kaitseväelastega

Õppused, mida president Ilves on külastanud


Rahvusvaheline küberkonfliktidele keskenduv konverents CyCon

President Ilves on 2010. aastast alates (välja arvatud 2015. aastal) avanud Tallinnas asuva NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse aastakonverentsi CyCon. Konverentside teemad: 2010. küberkonfliktid; 2011. küberjõudude kaitse- ja ründeaspektid; 2012. militaarsed ja paramilitaarsed tegevused küberruumis; 2013. küberkonfliktides automatiseeritud meetodite kasutamine; 2014. aktiivne kaitse; 2016. võim küberruumis.


Seaduste väljakuulutamine

Vabariigi President kuulutas kahe ametiaja jooksul otsusega välja 1253 seadust ning jättis välja kuulutamata 9 seadust. (Võrdluseks: President Rüütel kuulutas välja 850 seadust ja jättis välja kuulutamata 12. President Meri kuulutas välja 1489 seadust ja jättis välja kuulutamata 42.) Väljakuulutamata seaduste loetelu.


Ametisse nimetamised

Vabariigi Valitsuse moodustamine

President tegi Riigikogu valimiste järel ettepaneku Vabariigi Valitsuse moodustamiseks:
2007: Andrus Ansip
2011: Andrus Ansip
2015: Taavi Rõivas

Ettepanekud Riigikogule ametisse nimetamiseks:
Õiguskantsler:
Allar Jõks (06.12.2007) (Riigikogu ei nimetanud)
Indrek Teder (30.01.2008)
Ülle Madise (05.12.2014)

Riigikohtu esimees:
Priit Pikamäe (09.04.2013)

Riigikontrolör:
Mihkel Oviir (12.02.2008)
Alar Karis (26.03.2013)

Eesti Panga nõukogu esimees:
Jaan Männik (29.04.2008)
Mart Laar (23.04.2013)

Kaitseväe juhataja:
Ants Laaneots (16.11.2006)

President Ilves nimetas ametisse:

Eesti Panga president:
Ardo Hansson (21.02.2012)

Kaitsejõudude Peastaabi ülem:
Neeme Väli (2007)
Riho Terras (2011)


Kohtunikud

Riigipea nimetas Riigikohtu ettepanekul ametisse 33 kohtunikku.


Teenetemärkidega autasustamine

President Ilves on oma ametiajal andnud 1920 riiklikku teenetemärki. (Võrdluseks: president Meri andis kokku 2045 teenetemärki ja president Rüütel 2814 teenetemärki.)

Alates 2009. aastast on president Ilves hoidnud vabariigi aastapäeva puhul antavate teenetemärkide hulga alla 100, et teenetemärkide saajaid rohkem väärtustada. Teenetemärkide kavalerid leiab riiklike teenetemärkide infosüsteemist.

Igal aastal vabariigi aastapäeva puhul antud teenetemärkide arv:

2007 - 342 2012 - 99
2008 - 268 2013 - 99
2009 - 97 2014 - 99
2010 - 97 2015 - 99
2011 - 97 2016 - 99


Armuandmine

President Ilvese kahe ametiaja jooksul on läbi vaadatud 907 armuandmispalvet ja ta andis armu 16 korral. (Võrdluseks: president Rüütlile esitati 637 palvet armu andmiseks ning ta andis armu 28 korral. President Merile esitati 1577 palvet armu andmiseks ning ta andis armu 71 korral.)


Kõned

President Ilves on esinenud tervituste, sõnavõttude ja kõnedega, millest võiks eraldi esile tõsta 24. veebruaril vabariigi aastapäeval, 20. augustil iseseisvuse taastamise päeval, 23. juunil võidupühal ning Riigikogu avaistungitel peetud kõned. President Ilvese kõned leiab siit.


Avaldused

President Ilves on teinud kokku 52 avaldust. President Ilvese avaldused leiab siit.


Vabariigi President patroonina ja eeskõnelejana


Patroonlus

President Ilves on olnud oma ametiaegadel kokku 34 erineva liikumise ja ürituse patroon. Mitmed koostööd on juba ajalooliselt välja kujunenud, näiteks pärineb kodukaunistamise liikumine Eestis 1930ndatest. Teised on algatatud varasemate presidentide ajal. Näiteks on alates 1992. aastast Vabariigi President olnud Eesti Meestelaulu Seltsi patrooniks ning alates 2001. aastast Rahvusooper Estonia patroon. Kolmandad patroonlused on algatatud president Ilvese ametiajal: näiteks Rahvusvaheline Metsa Aasta ning Mulgi Kultuuri Instituut, millega seoses on president Ilves osalenud mitmetel Mulgi kultuuri üritustel ja mõttetalgutel.

President Ilvese toetatud organisatsioonid ja ettevõtmised.


Infotehnoloogia ja reaalteadused

President Ilves on pidanud väga oluliseks Eesti IT arengut ning reaalteaduste ja IT hariduse kättesaadavust. President Ilvese sõnul on tuleviku edu võti võime areneda koos tehnoloogiaga ning tark riik peab hoolitsema selle eest, et tema haridussüsteem võimaldaks inimestel uues keskkonnas toime tulla. Teisest küljest on Eesti edu IT alal on andnud meie noorele taasiseseisvunud riigile positiivse kuvandi, aitab Eesti ettevõtetel oma tooteid ja teenuseid välisturgudel pakkuda.

President Ilvese ametiajal hakkas Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu välja andma reaalteaduste eripreemiat ning noore IT-teadlase eripreemiat.

President Ilves on külastanud arvukaid Eesti IT-ettevõtteid ning idufirmasid, tunnustanud andekaid koolinoori ning noori leiutajaid.

Nagu ka president Meri, oli ka president Ilves Tiigrihüppe SA patroon. Samuti oli president Ilves innovatsiooniaasta, Eesti 2.0 ning konverentsi "Privaatsuse ja andmekaitse eetilised küsimused. Globaalsed ja lokaalsed väljakutsed" patroon.

President Ilves on olnud IT teemadel rahvusvaheliselt hinnatud esineja ning tema ettekanded sisaldavad nii Eesti edukate IT-projektide ja e-teenuste tutvustamist kui Euroopa ühtse digituru teemat. Näiteks võib viimastest aastatest esile tõsta Euroopa Parlamendis 2. veebruaril 2016 peetud kõnet ja 2015 aasta 9. juunil Berliinis peetud kõnet.

President on juhtinud oma ametiajal järgmisi IT-teemalisi töö- ja ekspertgruppe:

2011-2012 Euroopa Liidu e-tervise töörühma esimees
2012-2014 Euroopa Komisjoni kutsel Euroopa pilvandmetöötluse partnerluse juhtkomitee esimees
2013 Rahvusvahelise internetti haldava organisatsiooni ICANN ekspertide kogu esimees
2014-2015 Maailmapanga maailma arenguaruande 2016 "Digitaalsed dividendid" nõukoja kaasesimees
2014 -2016 Maailma Majandusfoorumi küberjulgeoleku teemalise nõukogu esimees


Kultuur

Nii nagu presidendi mõttekoda, kogunes president Ilvese juures ka kultuuriinimeste ümarlaud. Esimene ümarlaud toimus 2008. aastal. Erinevatest kultuurivaldkondadest inimesed käisid Kadriorus, et arutleda selle üle, milline võiks olla riigi ülesanne, et arendada ja toetada Eesti kultuuri. Ümarlaua koosseis on olnud iga kord erinev ning hõlmas võimalikult palju elualasid – arhitektuurist maalikunstini, muusikast teatrini.

President Ilves on toetanud Eesti alternatiivmuusikat ja mitmekesist muusikakultuuri. Sealhulgas on ta näiteks pidanud avakõne pea kõigil Tallinn Music Week festivalidel. Samuti on ta pidanud kõne PÖFFi avamisel, saatnud erinevatel aastatel tervitusi Jazzkaare kontserdikavasse ja teinud tervitusi Pärnu rahvusvahelise dokumentaal- ja antropoloogiafilmide festivali kataloogi. Oma ametiaja jooksul on riigipea esinenud avakõnega kõigil Viljandi Pärimusmuusika Festivalidel. Samuti on riigipea külastanud erinevad levi- ja popmuusika sündmusi: Schilling, Positivus, jne.

Vastuvõttudel ja riigivisiitidel on president Ilves pidanud oluliseks tutvustada Eesti klassikalise ja levimuusika paremikku. Riigivisiitidel on viimastel aastatel esinenud: Poola riigivisiidil Mihkel Poll, Leedu riigivisiidil Mari Kalkun, Soome riigivisiidil Lenna Kuurmaa ja Ruslan Trochynsky, Saksamaa riigivisiidil Trad.Attack!, Horvaatia ametlikul visiidil Mai ja Ain Agan, Taani ametlikul visiidil saksofonimängija Maria Faust.

President Ilvese initsiatiivil on tema välisvisiitide raames toimunud kaks tipptasemel Eesti muusikat tutvustavat kontserti. 2015. aastal korraldas presidendi kultuurirahastu riigivisiidi käigus Berliinis Arvo Pärdi autorikontserdi. 2016. aastal korraldas presidendi kultuurirahastu ÜRO peaassamblee raames Vox Clamantise kontserdi New Yorgis, kus muuhulgas kanti esimest korda ette Arvo Pärdi teos Kleine Litanei.

Seoses president Ilvese riigivisiidiga on toimunud Eesti Filmi Päevad Norra kuningriigis (september 2014) ning seoses vabariigi aastapäeva sündmustega Ida-Virumaa filmipäevad 2015. aasta veebruaris – Eesti filmid Narvas, Sillamäel ja Kohtla-Järvel.

Koolinoorte vastuvõttudele on kutsutud esinema põnevaid noori muusikuid, 24. veebruari kontserditele on kaasatud nii klassikalist,- rahva- kui kaasaegsemat muusikat. President Ilvese algatatud Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku raames on loodud uus suvine traditsioon: kõrgetasemeline ERSO kontsert, mille dirigent on olnud enamasti maestro Neeme Järvi.

Kahel aastal on president Ilves osalenud Tallinna Kirjandusfestivali Head Read vestlusringis: 2013. aastal Briti näitekirjaniku Tom Stoppardiga ning 2016. aastal raamatu "Miski pole tõsi ja kõik on võimalik" autori Peter Pomerantseviga.

President Ilves on patrooniks noore arhitekti preemia väljaandmisel, mis kuulutati esmakordselt välja 22. oktoobril 2008. Preemia on mõeldud Eestis elavale ja töötavale Eesti arhitektuuri arendanud või Eestile olulist tuntust toonud arhitektile või kollektiivile, kes on olnud innovaatilised omal alal või kelle looming on oluliselt kaasa aidanud eesti arhitektuuri tutvustamisele maailmas. Noore arhitekti preemia konkurssi korraldab Eesti Arhitektide Liit koostöös Heldur Meeritsa ja Go Traveliga.

President Ilves on 2008. aastast andnud üle Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu "Aasta Puitehitise" auhinda, rõhutades nii puitarhitektuuri ja puidutööstuse olulisust Eestile. President Toomas Hendrik Ilvese sõnul annab puitarhitektuur ja puidu kui omamaise taastuva ressursi kasutamine siinses ehituses Eestile näo ja omapära, mis on omakoda seotud meie kultuuripärandi ja elukeskkonnaga. Aasta puitehitise konkursi laureaatide nimekirja leiab siit.

President Ilves on 2009. aastast andnud iga aasta maikuus heategevusliku laste teatejooksu avastardi. Üritusest on kasvanud Eesti suurim laste-ja noortespordiüritus. 2016. aastal võttis sellest osa üle 9500 noore. Teatejooksu korraldab spordivõistluste korraldamise ja sportlaste esindamisega tegelev MTÜ Tallinnmeeting.


Vabakond

Esimese ametiaja algusest on president Ilves pidanud oluliseks vabakonna arengu toetamist. Muuhulgas lausus president Ilves 2011. aasta ametisse astumise kõnes: "Vabakond, kodanikuühiskond moodustab meie riigi selgroo ja sidekoe. Selle, mis hoiab meid sõltumatutena. See kaitseb meid riigi või kohaliku võimu pealetükkivuse eest. Ma luban seista vabakonna eest ja seista vastu katsetele pisendada kodanike vabadusi."

President Ilves asutas 2007. aastal Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse õigusjärglasena Eesti Koostöö Kogu, mille liikmeteks on mitmed Eesti kodanikuühendused. 2011. aastal lõi president Ilves presidendi vabakonnanõuniku ametikoha.

Oma ametiaegadel on president Ilves toetanud ja külastanud mitmeid kodanikuühiskonna organisatsioone ja üritusi. President Ilves on Eesti vabatahtlike tunnustamisürituse patroon. Üritusega tunnustatakse vabatahtlikke, kes panustavad järjepidevalt Eesti ühiskonna arengusse; vabaühendusi või inimesi (juhendajaid), kes on järjepidevalt vabatahtlikke kaasanud, hoidnud ja innustanud; ettevõtteid või avaliku sektori asutusi, mis soodustavad oma töötajate vabatahtlikku tegevust vabaühendus(t)es või algatustes. President Ilves on oma ametiajal osalenud kõikidel Maapäevadel, andnud üle Aasta Küla tiitli ning on külastanud ka kõiki Aasta Küla tiitli saanud külasid. Maapäeva korraldab aastast 1996 MTÜ Kodukant ning seal toimuvad mõttetalgud Eesti maaelu arendamise teemal.

President Ilves sai 2013. aastal demokraatlikku arengut rahvusvaheliselt toetava mõttekoja NDI (National Democratic Institute) demokraatia auhinna kodanikuühiskonna ja innovatsiooni edendajatele. President Ilvesele anti auhind e-riigi ja digitaalse kodanikuühiskonna edendamise eest.


Eesti keel

23. augustil 2010 kuulutas Vabariigi President välja sõnavõistluse ehk sõnause riigi ja ühiskonnaga seotud uute mõistete paremaks väljendamiseks eesti keeles. Sobivaid vasteid otsiti 11 mõistele, mille tähistamiseks eesti keeles kas sõna polnud või oli ainult keerukas sõnaühend või võõrsõna. Sõnausel osales 593 inimest 2123 sõnaettepanekuga. Peale sõnaust on igapäevaselt käibesse jäänud näiteks sõnad kestlik, taristu, vabakond, kärgpere. Sõnausel võitnud sõnad.

President Ilves on toetanud mitmeid sõnaraamatute koostamise projekte. 2012. aastal valmis Tartu Ülikooli ja Läti Keele Instituudi koostööna "Liivi-eesti-läti sõnaraamat"; 2013. aastal Mulgi Kultuuri Instituudi, Eesti Keele Instituudi ja Tartu Ülikooli koostöös esimene mulgi murdekeele sõnastik "Mulgi sõnastik" ning 2015. aastal valmisid Läti Keeleagentuuri ja Eesti Keele Instituudi koostöös kaasaegsed eesti-läti ja läti-eesti sõnaraamatud.

President Ilves on avanud neli keeleforumit (2009; 2011; 2013; 2015).


Soome-ugri rahvaste kultuur

President Ilves on väisanud mitmeid soome-ugri kultuurile pühendatud üritusi ning andnud teenetemärke soome-ugri kultuuri hoidjatele ning õiguste eest seisjatele. Näiteks on president Ilves kohtunud Eestit külastavate soome-ugri rahvaste esindajatega, osalenud kolmel korral soome-ugri rahvaste maailmakongressil (2008; 2012; 2016), avanud ÜRO kõrgetasemelise nädala ja Põlisrahvaste maailmakonverentsi raames ÜRO konverentsiruumides Lennart Meri soome-ugri filmirännakuid tutvustava fotonäituse "Veelinnurahvas", kohtunud seto kultuuri esindajatega ning osalenud Seto Kuningriigipäevadel ja 2015. aasta soome-ugri kultuuripealinna Obinitsa üritustel.


Vabariigi President meedias


Kümne aasta jooksul on president Ilves lisaks koduajakirjandusele, andnud välisajakirjandusele üle 200 intervjuu, seahulgas paljudele väga tuntud väljaannetele nagu BBC, Die Welt, The Guardian, Financial Times, Walls Street Journal, Economist, Le Monde, Newsweek, Politico jne.

Presidendi tegevusest on kahe ametiaja jooksul välja saadetud üle 2600 pressiteate.

President Ilvesel on esimese Eesti presidendina oma Facebook ja Twitter kontod, mis on muutunud nii Eestis kui välismaal väga populaarseks ja loetavaks. Facebookis on president Ilvesel 103 359 jälgijat ja Twitteris 76 200 jälgijat (14.09.2016 seisuga).


Vabariigi Presidendi juures tegutsevad institutsioonid


Eesti Mälu Instituut


President Ilves kutsus Mälu Instituudi ellu 2008. aastal. Mälu Instituut moodustati eraisikute asutatud eraõigusliku sihtasutusena, mille patrooniks oli Vabariigi President, kes ühtlasi kutsus ka instituudi rahvusvahelise õpetatud nõukogu liikmed.

Tööpõhimõttelt ja organisatsioonivormilt sarnaneb Mälu Instituut president Meri poolt 1998./1999. aastal moodustatud Inimsusvastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoniga, mis lõpetas tegevuse lõppraportiga 2008. aastal. Mõlemal asutusel oli ja on Eesti ajaloolastest uurimisrühm. Uurimisrühma töö juhtnööriks on uurimisprogramm, mille kinnitab rahvusvaheline õpetatud nõukogu. Vt lähemalt www.mnemosyne.ee.

Instituudi eesmärgiks seati "anda Eesti kodanikele põhjalik ja objektiivne ülevaade inimõiguste olukorrast Eestis Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal. [---]Instituut hakkab detailselt uurima elu Nõukogude võimu ajal ja süvendab ka inimeste mälestuste kogumist, et täpselt ja ilma ideoloogiliste eelarvamusteta määratleda, kuidas ja mil määral Eesti inimeste inimõigusi rikuti. Äärmiselt tähtis on mõista inimõiguste rikkumisi ja inimõiguste rakendamise takistamist 20. sajandi Euroopa ajaloo laiemas kontekstis. Instituudi kohuseks on ka aidata Eesti kodanikel paremini mõista, mida nii nemad ise või nende vanemad ja vanavanemad pidid läbi elama Nõukogude võimu all elades."

Mälu Instituut asutati ajal, kui Euroopas kasvas huvi Ida-Euroopa mineviku vastu kommunistlike režiimide valitsemisajal. Ka instituudi nime valikul osutus määravaks samalaadse Poola asutuse, ehkki palju suurema ja riigiga palju tugevamini seotu, nimetus.

Paralleelselt sovetiperioodi ja eeskätt nn suure isamaasõja tähtsuse kasvuga Venemaa ajaloolise identiteedi kujundamisel hakkasid Ida-Euroopa riigid oma kodanikele selgitama sündmusi, mis toimusid enne Berliini müüri langemist, millest 2008. aastaks oli möödumas juba 20 aastat ning tänaseks on möödunud rohkem kui veerand sajandit, mille jooksul on sündinud ja üles kasvanud terve põlvkond. Olulised olid Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee 2006. aasta resolutsioon totalitaarsete kommunistlike režiimide hukkamõistmise vajadusest, 23. augusti kuulutamine stalinismi ja natsismi ohvrite Euroopa mälestuspäevaks 2008. aastal ning Euroopa Parlamendi 2009. aasta resolutsioon Euroopa süümest ja totalitarismist. 2011. aastal asutati Prahas totalitaarsete režiimide uurimiskeskusi ühendav organisatsioon – Euroopa Mälu ja Süüme Koostöökogu (PEMC) –mille asutajaliige on ka Eesti Mälu Instituut. Paljudes Ida-Euroopa riikides lähiajaloo päevapoliitiline tähtsus palju suurem kui Eestis. Seda näitavad heitlused Mälu Instituudile sarnanevate uurimiskeskuste ümber Tšehhi Vabariigis, Bulgaarias ja Rumeenias, aga varjatumal kujul ka Poolas, Ungaris ja mujalgi. Eesti tegelikkus ja suhteline sõltumatus presidendi institutsiooniga lõdvalt seotuna ja rahvusvahelise õpetatud nõukogu suunamisel on Mälu Instituudile pakkunud võimaluse rahulikuks uurimistööks ja osalemiseks nii Eesti kui ka rahvusvahelises arutelus Mälu Instituudi uurimisvaldkonnas.

Mälu Instituut on möödunud ligi kaheksa aasta jooksul realiseerinud suurema osa rohkem kui 40-st uurimiskavas ette nähtud uurimisteemast. Osa töö tulemustest on avaldatud instituudi kodulehel, osa aga ilmunud Eesti ja teiste riikide teadusväljaannetes. Instituudi esialgse plaani realiseerimine – avaldada üldistav tervikkäsitlus Eesti ajaloost aastatel 1944–1991 vastavalt uurimiskava punktidele ei ole veel teostunud. Peamiseks põhjuseks on olnud napp finantseerimine, mis on sundinud otsima lisavõimalusi instituudi töö rahastamiseks koos sellest tuleneva ajakuluga lisavõimaluste realiseerimisel.

Hoolimata raskustest on Mälu Instituut täitnud tühimikku, mis jääb riigi vajaduste ja ülikoolides viljeldava puht akadeemilise uurimistöö vahele Eesti 20. sajandi ajalugu puudutava oskusteabe ja üldistuse osas ning ühtlasi esindanud Eestit asjassepuutuvais rahvusvahelistes kogudes. Üldistav kokkuvõte Eesti ajaloo kohta aastatel 1944–1991 vastavalt uurimiskavale valmib lähematel aastatel.


Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu


Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu on president Meri eestvõttel 1993. aastal algatatud sihtasutus, mis koondab üksikisikute, ettevõtete, organisatsioonide ja ühenduste rahalisi annetusi Eesti kultuuri-, haridus- ja teadusalase tegevuse toetamiseks. Kultuurirahastu tegevust kavandab ja juhib nõukogu, selle igapäevast tööd korraldab juhataja.

Kultuurirahastu annab traditsiooniliselt välja Vabariigi Presidendi noore kultuuritegelase preemiat, noore teadlase preemiat ja hariduspreemiaid. President Ilvese ametiajal asutati kaks uut preemiat: 2009. aastal reaalteaduste eripreemia ning 2015. aastal IT-teadlase eripreemia.

Kultuurirahastu traditsiooniliseks tegevuseks on kujunenud ka rahvaluulepreemiate väljaandmine ning Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi läbiviidava õpilaste ajaloo-alaste uurimistööde konkursi toetamine.

Lisaks preemiate väljaandmisele toetab kultuurirahastu ka ühekordseid kultuuriüritusi:

Eesti 97. aastapäeva raames toetas kultuurirahastu Ida-Viru kinopäevade korraldamist.
2015. aasta suursündmus kultuurirahastu jaoks oli 19. mail presidendi Saksamaa riigivisiidi käigus Arvo Pärdi autorikontserdi korraldamine Berliinis.
2016. aastal toetas kultuurirahastu presidendi väitlusvõitlust ning presidendi ametiaja lõpuga seotud kultuuriüritusi, ÜRO peaassamblee raames korraldatud Vox Clamantise kontserdi New Yorgis, kus muuhulgas kanti esimest korda ette Arvo Pärdi teos Kleine Litanei.

Noore teadlase preemia

Noore IT-teadlase eripreemia

Noore kultuuritegelase preemia

Hariduspreemia

Reaalteaduste eripreemia

Rahvaluule kogumispreemia

Vabariigi Presidendi abikaasa allfond


Vabariigi Presidendi Mõttekoda


President Ilves asutas Vabariigi Presidendi mõttekoja 2007. aasta alguses. Mõttekoda on nõuandva õigusega kogu Vabariigi Presidendi juures, mille eesmärgiks on nõustada Vabariigi Presidenti tema põhiseadusest tulenevate ülesannete täitmisel. Mõttekoja ülesanded on: analüüsida koostöös teiste Vabariigi Presidendi moodustatud nõuandvate kogudega erinevaid eluvaldkondi ja tehtud järelduste põhjal töötada välja soovitusi nende tasakaalustatud arenguks; soodustada teadlaste, kultuuri- ja ühiskonnategelaste, poliitikute, ametnike, mittetulundusühingute ning sihtasutuste esindajate koostööd ning teineteisemõistmist Eestile oluliste probleemide lahendamisel; tõstatada avalikkuse ees ühiskonnas laiemat arutelu nõudvaid küsimusi ja vajaduse korral avaldada asjakohaseid materjale.

Koosolekud ja ettekanded

Presidendi Kärajad


Kirjatalgud

Koostöös presidendi kantselei, mõttekoja ning Tartu Ülikooli eetikakeskusega on korraldatud neljad kirjatalgud Eesti tuleviku teemadel:

2007 - "Millises Eestis ma tahan elada?"
2009 - "Mida mina saan teha Eesti heaks?"
2011 - "Eesti ustest - sisse-välja"
2016 - "Eesti JA Põhjamaad – Eesti KUI Põhjamaa?"


Kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud


Vabariigi Presidendi kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu ümarlaud on riigipea moodustatud tööorgan, kuhu kuuluvad maakondlike omavalitsusliitude ja nende katusorganisatsioonide esindajad. Ümarlaua ülesandeks on kujundada soovitusi Vabariigi Presidendile kohaliku omavalitsuse ja regionaalarengu küsimustes.

Kahe ametiaja jooksul on president Ilves kokku kutsunud 17 ümarlaua koosolekut (10 esimesel ametiajal ja 7 teisel ametiajal). Koosolekute teemad leiab siit.


Eesti Koostöö Kogu


President Ilves asutas sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu 2007. aastal Ühiskondliku Leppe Sihtasutuse (ÜLSA) õigusjärglasena, kuivõrd ÜLSA tegevus ja eesmärgid ei vastanud enam muutunud oludele ja vajadustele. Koostöö kogust sai konkreetsete ülesannetega mõttekoja-laadne organisatsioon, mis asus korraldama Eesti pikaajalist arengut mõjutavate teemade seiret ning töötama selle põhjal huvigruppe kaasates välja analüüse, ettepanekuid ja poliitikasoovitusi.

Erakonnapoliitiliselt sõltumatu Koostöö kogu on tegelenud üheksa aasta vältel järgmiste valdkondadega: rahvatervis, haridus, inimeste elukvaliteet ja tööjõud, rahvustevahelised suhted, riigipidamise korraldus ning demokraatia edendamine (Rahvakogu, rahvaalgatusveeb). Koostöö kogu kureerib alates 2006. aastast inimarengu aruande väljaandmist.


Haridus

Hariduse valdkonnas on tehtud ettepanekuid, töörühmi, korraldatud üritusi Eesti hariduse tuleviku lahtimõtestamiseks ning Riigikogule ja Vabariigi Valitsusele ettepanekute tegemiseks ("Eesti haridus 2018"). 2008. aastal tehti koos Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudiga uurimus koolivalikut mõjutavatest teguritest. Koostöö kogu koostöövõrgustiku algatusel hakkas valitsus 2012. aastal koostama elukestva õppe strateegiat, mille valitsus kiitis heaks kaks aastat hiljem. Strateegia koostamist ja kooskõlastamist vedasid Haridus- ja Teadusministeerium, Koostöö kogu ja Eesti Haridusfoorum. Elukestva õppe populariseerimiseks viis Koostöö kogu 2011-2012 läbi Euroopa Komisjoni toetatud projekti "Elu5x ehk elukestev õpe eluviisiks".


Rahvastik ja rahvustevahelised suhted

2008. aastal toimus Tallinnas konverents ettepanekute tegemiseks sallivast Eestist 2032. aastal. Koos väitlusseltsiga toimus väikelinnades kolm seminari eesti- ja venekeelsete õpilastega. 2009. aastal sõlmiti koostööleping Integratsiooni Sihtasutusega erineva emakeelega kõneisikute leidmiseks. 2009. aastal toimus konverents "Kas noortel on Eestis kohta?", kus eri rahvusest noored arutasid eneseteostuse ja arenguvõimaluste üle Eestis. 2010 loodi Koostöö kogu juurde rahvuste ümarlaud, mille eelkäijaks Vabariigi Presidendi juures 1993. a kokku kutsutud rahvusvähemuste ümarlaud. Rahvuste ümarlaua mõte oli kaasata Eesti jaoks oluliste küsimuste arutellu Eestis elavaid kolmandate riikide kodanikke ja teiste rahvuste esindajaid, et suurendada ühiskondlikku sidusust. Lisaks toimusid ümarlaua kohtumised, väljasõidud Ida-Virumaa koolidesse, seminarid eesti- ja venekeelsete üliõpilaskogudega Tartust ja Narvast. 2011 toimus rahvuste ümarlaua eestvõttel rahvusvaheline konverents: "Etniliste vähemuste kaasamine", lisaks osalesid ümarlaua liikmed eriteemalistes töörühmades. Alates 2013. aastast ümarlaud erinevatel põhjustel, eelkõige eelarvelistel põhjustel ja teistele prioriteetidele keskendudes, enam aktiivselt ei tegutsenud. 2014. aastal andis Koostöö kogu välja president Ilvese artiklikogu venekeelse versiooni.


Inimeste elukvaliteet ja tööjõud

Ettepanek parlamendile ja valitsusele töötada välja Eesti inimvara arengukava. 2010 antigi valitsusele üle Eesti Inimvara Raport, mis sündis Riigikantselei juures tegutseva säästva arengu komisjoni toetusel.


Majanduse ja tööjõu programm

Üleilmse majanduskriisi ajal käivitus 2008. aastal majanduse ja tööjõu programm, koos Euroopa Komisjoni Eesti esindusega toimusid arutelud ja ümarlauad Eesti majandusruumi ees olevatest väljakutsetest. 2009. aastal korraldati koos Arengufondi ja ettevõtlusorganisatsioonidega konverents "Eesti pärast eurot", et käivitada ühiskondlik arutelu Eesti uute arenguprioriteetide ja soovitud ühiskonnamudeli üle. 2010. a korraldati koostöös Eesti Panga, Eesti Pangaliidu ja Rahandusministeeriumiga konverents "Kuidas hinnata Eesti edu. Austusavaldus eesti kroonile", et tähistada liitumist OECD-ga ja 2011. aastal eurotsooniga.


Riigipidamise kava

Alates 2012. aasta suvest oli jõuliselt käsil avaliku halduse ehk riigi pidamise korrastamine. 2012. aasta novembris toimusid presidendi mõttekoja kärajad "Millist Eestit me jõuame pidada?", mille tulemusel hakkas Koostöö kogu 2013. aastast koos ministeeriumide ja valitsusväliste organisatsioonidega välja töötama riigireformi kava. Esimese tööna sai tehtud "riigi röntgen" ehk kaardistus avaliku sektori suurusest, korraldusest, ülesannetest ja kuludest. 2013. aastal konverents "Eesti kui väikeriik – eelised, puudused ja võimalused", kus tutvustati ka Eesti riigiorganisatsiooni analüüsi tulemusi. 2014. aastal jätkati tõenduspõhiste soovituste väljatöötamiseks vajalike analüüsidega ning olemasolevate uuringute läbitöötamisega. Riigipidamise kava põhiteksti koos ettepanekutega tutvustati nii filmi kui ka esitlusürituse kaudu. 2015. aasta oli ettepanekute levitamise aasta, eriti Riigikogu valimiste eel avaliku halduse uuenemise vajaduse tõstatamine.


Rahvakogu protsess

2012. aasta lõpus ja 2013. aasta alguses kureeris Koostöö kogu nn Jääkeldri kohtumisest alguse saanud Rahvakogu protsessi, mis oli presidendi algatatud ja paljude valitsusväliste organisatsioonide korraldatud üle-eestiline ideede ja ettepanekute kogumine-analüüsimine-hääletamine erakonnaseaduse ja valimisseaduse muutmiseks. Neljakuuline töö päädis 15 ettepaneku esitamisega Riigikogule, millest on realiseerunud erakondade asutamise ja valimistel osalemise lihtsustumine ning kollektiivsete pöördumiste õigus parlamendile.

Rahvakogu kui unikaalne protsess pälvib siiamaani rahvusvahelist tähelepanu ja imetlust, näiteks 2014. aastal märgiti Rahvakogu ÜRO poolt ära ühe eduka näitena kodanike kaasamisest poliitiliste otsuste kujundamise protsessi valimistevahelisel ajal.

Rahvakogu jätkuprojektina pani Koostöö kogu 2016. aastal koos Riigikogu Kantseleiga üles kollektiivsete pöördumiste koostamiseks ja esitamiseks mõeldud veebikeskkonna rahvaalgatus.ee, mis on riikliku kohustusena avatud valitsemise partnerluse tegevuskavas 2014-2016. Rahvaalgatusveeb ei jää pikas plaanis Koostöö kogu hallata, väljatöötamisel on jätkusuutlik organisatsioonimudel.


Pension 2050

2016. aasta algusest asus Koostöö kogu välja töötama tuleviku pensionisüsteemi. Kaheaastase programmi Pension 2050 tegevuskavva kuuluvad seminarid, ajurünnakud, uuringute ja analüüside läbitöötamine, poliitikasoovituste koostamine – kõik selleks, et ühiskondlikku mõtlemist tuleviku eakusest muuta.

Alates 2006. aastast annab Eesti Koostöö Kogu välja ÜRO metoodikale rajanevat Eesti inimarengu aruannet. Koostöö kogu egiidi all on välja antud seitse sotsiaalteadlaste koostatud aruannet, igaüks erineva fookusega (nt Eesti võrdlus Läti ja Leeduga, Eesti asetumine globaalsel tasandil, kümnend tagasi "Säästev Eesti 21"-ga seatud arengueesmärkide asjakohasuse hindamine). Inimarengu aruanded on leidnud laialdast ühiskondlikku kõlapinda ning neid on Riigikogus riiklikult olulise küsimusena arutatud. Lisaks on toimunud ohtralt teisi esitlusüritusi, näiteks 2009. aastal ilmunud ja prof Marju Lauristini peatoimetatud aruannet tutvustati esmakordselt vene keeles Narva Kolledžis toimunud seminaril ning 2011. aastal koostöös Euroopa Komisjoni Eesti ja Leedu esinduse ning Balti Assambleega korraldatud rahvusvahelisel konverentsil "Baltic Ways: 20 Years On. Closing the Gaps in the Baltic Sea Region". 2017. aastal ilmuvat inimarengu aruannet, mis käsitleb mitmekesistuva rände mõjusid eesti keelele ja kultuurile, peatoimetab Tartu Ülikooli rände- ja linnageograafia professor Tiit Tammaru.


President Ilvese muud algatused


Kaitseväelaste missioonidele saatmine

President Ilves on oma ametiaegade jooksul saatnud missioonile 20 kaitseväekompaniid (Afganistaani, Kosovosse, Iraaki ja Liibanoni). President Ilves on ka osalenud tema ametiajal hukkunud kaitseväelaste ärasaatmistel. Vabariigi President on kaitseväelasi missioonidele saates rõhutanud, et rahvusvahelistel missioonidel tagame me ka Eesti julgeolekut ning on tänanud kaitseväelasi ja nende pereliikmeid. Nimekiri missioonidest.


Vabariigi aastapäeva tähistamine väljaspool pealinna

President Ilves algatas Eesti Vabariigi aastapäeva vastuvõttude ja paraadide tähistamise Eesti erinevates linnades, et tuua Eesti sünnipäeva inimestele lähemale. Teenetemärkide üleandmise üritus "Eesti tänab" on samuti toimunud erinevates linnades. President Ilvese eesmärgiks oli teiste Eesti piirkondade tähtsuse esile toomine ja soov riiklikult näidata, et Eesti ei piirdu Tallinnaga. Aastapäeva Tallinnast välja viies lausus president Ilves: "Selliste tegelikult väikeste, kuid ometi kõnekate asjadega näitab riik, et ta tuleb rahvale lähemale. Asi, mis Tallinnas on muutunud rutiiniks, tähendab mõne teise linna elanikele väga palju. Tehkem siis nii." Nimekiri vastuvõttudest ja paraadidest aastate kaupa:

2007 Tartu, paraad Tallinnas
2008 Tallinn, paraad Tallinnas
2009 Jõhvi, paraad Narvas
2010 Tartu, paraad Tallinnas
2011 Tallinn, paraad Tallinnas
2012 Tartu, paraad Tartus
2013 Tallinn, paraad Tallinnas
2014 Pärnu, paraad Pärnus
2015 Jõhvi, paraad Narvas
2016 Tallinn, paraad Tallinnas


Iseseisvuse taastamise vastuvõtt kultuuriinimestele ja Eesti iseseisvuse taastamise mälestuskivi

President Ilves algatas 20. augustil roosiaias Eesti iseseisvuse taastamise eest kultuuriinimestele suunatud tänuvastuvõtu. Sel päeval antakse üle ka Eesti iseseisvuse taastamise mälestuskivi, mis on raiutud sellest rahnust, mis kaitses juurdepääsu Toompeale. Mälestuskivi saanute nimekiri.


Tagasi kooli

"Tagasi kooli" on Vabariigi Presidendi ja sihtasutuse Noored Kooli algatus, mis kutsuti ellu 2007. aastal ning mille eesmärk on tugevdada Eesti koolide ja ülejäänud ühiskonna koostööd. "Tagasi kooli" nädalal kutsub algatuse meeskond koolidesse üle Eesti tundi andma ja kogemusi jagama külalisõpetajaid – tegusaid kodanikke, lapsevanemaid, vilistlasi, üliõpilasi ja ka neid, kellel ei ole konkreetse kooliga veel vahetut suhet, ent kes soovivad seda luua.

President Ilvese sõnul: "Hariduses ei ole võõraid muresid. Kõigil meie kaaskodanikel võiks olla roll õpilaste suunamisel ja arendamisel. Ühelt poolt vajab meie kool toimivat suhete võrgustikku, head sidet ülejäänud ühiskonnaga. Teisalt vajavad meie kaasmaalased selget arusaamist sellest, kuidas elab tänane Eesti kool ja kuidas nad saavad meie haridusele toeks olla". President Toomas Hendrik Ilvese toetusega on ettevõtmine jõudnud tuhandete huvilisteni.


Lennart Meri Konverents

Aastal 2007 algatas president Ilves president Lennart Meri mälestuskonverentsi korraldamise. Lennart Meri Konverents on Põhja- ja Baltimaade üks suurimaid piirkondlikke välis- ja julgeolekupoliitika foorumeid, kus ala juhtivad analüütikud ning ka tegevpoliitikud nii Euroopast kui ka mujalt maailmast tulevad kokku, et arutada olulisi välispoliitilisi küsimusi ja otsida lahendusi aktuaalsetele julgeolekuprobleemidele. Konverentsi korraldavad rahvusvaheline kaitseuuringute keskus ja Lennart Meri Euroopa Sihtasutus. Alates 2008. aastast kannab üritus Lennart Meri konverentsi nime. Konverentsi teemad:
2007 "Remember the Future Europe" ("Mäleta tuleviku Euroopat")
2008 "An Ever Elusive Europe" ("Tabamata Euroopa")
2009 -
2010 -
2011 "Making Values Count" ("Andes väärtustele kaalu")
2012 "The Future of Democratic Capitalism" ("Demokraatliku turumajanduse tulevik")
2013 "The North-South Split – Managing a New World Order" ("Lõhe Põhja ja Lõuna vahel – uue maailmakorra haldamine")
2014 "The Security of Mare Nostrum and Beyond: The Return of Northern Europe to the World Scene?" ("Julgeolek Mare Nostrumil ja mujal: kas Põhja-Euroopa naaseb maailmaareenile?")
2015 "The Limits of Order" ("Maailmakorra piirid")
2016 "Shaping the New Normal" ("Luues uut normaalsust")


Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek

Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek toimub kord aastas (tavapäraselt juuli alguses). Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku idee sündis 2010. aastal, Margus Reinsalu ettepanekul. Algusest peale on kokkutulekut organiseerinud Vabariigi Presidendi Kantselei, EAS ja Margus Reinsalu. 2016. aasta suvel leidis aset VII Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek.

Kokkutulekuga tänatakse ettevõtjaid, kultuuritegelasi ja poliitikuid, kelle tegevus on aidanud Eestil areneda dünaamilise majanduse ning ärksa kultuurikeskkonnaga euroopalikuks riigiks, ning kellel võib olla võtmeroll välisinvesteeringute Eestisse toomisel. Kolme päeva jooksul saavad külalised osaleda aruteludes ja seminaridel, tutvuda Eesti muusikaga, külastada Lahemaad ja Tallinna vanalinna ning tutvuda Eesti poliitilise juhtkonna, teadlaste, ärimeeste ning teiste Eesti sõpradega. Igal aastal on kokkutulekul osalenud 100-150 ettevõtjat, teadlast, ajakirjanikku, poliitikut ja kultuuritegelast.
Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku koduleht.


Talendid koju

President Ilves on 2010. algatatud projekti "Talendid koju!" patroon. Projekti algatajateks ja läbiviijateks oli neli ettevõtlikku noormeest (RAM4), kes märkasid eakaaslaste soovi saada Eestisse tagasipöördumisel abi ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, kes märkas ettevõtjatepoolset vajadust teistsuguse hariduse ja kogemusega inimeste järele. Esmaseks sihtgrupiks olid Eestist pärit ja välismaal õpinguid lõpetavad noored, eesmärgiga pakkuda neile alternatiivi välismaale jäämise kõrval. Lubati läbi tööotsingu portaali tagasi tuua vähemalt 25 inimest ja teavitada tuhandeid – mõlemad eesmärgid on täidetud. Talendid koju koduleht.


Vastuvõtud küüditamise ohvritele

President Ilves on oma ametiaegade jooksul meeles pidanud Eestist küüditatud ja represseeritud inimesi. 2011, 2014 ja 2016 on president Ilves korraldanud 14. juunil Kadriorus küüditamise ohvritele vastuvõtu.


Carolin Illenzeeri Fond

President Ilves on 2011. aastal loodud Carolin Illenzeeri Fondi patroon. Sihtasutuse Carolin Illenzeeri Fond eesmärgiks on raha ja mitterahaliste vahendite kogumine teenistuses langenud või raskelt vigastada saanud Eesti kaitseväelaste laste toetamiseks. Fond lähtub oma tegevuses hoolivusest ja heast tahtest, selleks, et aidata katta Eesti eest võidelnud kaitseväelaste laste koolituskulud või toetada nende huvitegevust. President Ilves on andnud fondi heaks viis heategevuslikku õhtusööki. Carolin Illenzeeri Fond on korraldanud viis heategevuskontserti "Laulud sõdurile".


100 Eesti eelist

2011. aasta lõpus tegi president Ilves üleskutse "100 põhjust, miks on Eestis hea elada". Üheskoos koguti vabariigi sünnipäevaks ligi 1500 Eesti eelist. President Ilvese Facebooki üleskutse rakendusse kirjutanud inimesed hindasid Eesti kultuuri ja keelt, avatud ühiskonda ja puhast loodust, nii uusi tehnoloogiaid kui ka pikaajalisi traditsioone. Ära märkimist leidsid meie inimeste ettevõtlikkus ja abivalmidus, noorte aktiivsus ja vanade kogemused. Vabariigi Presidendi Kantselei ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse algatusel sai meie riigi sünnipäeva nädalal näha neljas Eesti suuremas linnas väliplakateid, kus eksponeeriti inimeste kirja pandud Eesti eeliseid.

2013. aasta Kuldmuna loovkonkursi galal pärjati presidendi üleskutse "100 Eesti eelist" kuldmunaga.


Rahvakogu algatus

Harta 12 järel kutsus president Ilves 21. novembril 2012 Kadriorus paiknevasse vanasse Jääkeldri hoonesse kokku vabakonna ja erakondade esindajate, kultuuritegelaste ja poliitikateadlaste koosoleku. President Ilvese avaldus.

Seal otsustati, et järgmiseks kevadeks töötatakse rahva ühisloominguna välja ettepanekud demokraatia edendamiseks ning esitatakse need siis Riigikogule. Protsessi korraldamine anti ülesandeks Sihtasutusele Eesti Koostöö Kogu. Algatuse tulemusena sündis Rahvakogu, millest saab lähemalt lugeda siit.

Rahvakogu kui unikaalne protsess pälvib siiamaani rahvusvahelist tähelepanu ja imetlust, näiteks 2014. aastal märgiti Rahvakogu ÜRO poolt ära ühe eduka näitena kodanike kaasamisest poliitiliste otsuste kujundamise protsessi valimistevahelisel ajal.


Joonistusvõistlus Meie Eesti Head Asjad

President Ilves kutsus 2013. aasta lõpus lapsi joonistama teemal "Meie Eesti Head Asjad". Üleskutse ajendiks oli soov pakkuda inimestele mõtlemisainet ja rõõmu oma riigi üle, võtta koos lastega aeg maha ja mõtiskleda, mis teeb Eestist hea koha elamiseks. Riigipea saatis vastavasisulise üleskutse kõikidele Eesti koolidele, lasteaedadele, lastekodudele, laste turvakeskustele ja huviringide eestvedajatele.

Joonistusvõistlusele laekus 11 895 laste joonistust, millest üle poolesaja eksponeeriti koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega vabariigi sünnipäevapidustustel väliplakatitel Eesti suuremates linnades – Tallinnas, Tartus, Pärnus, Narvas, Haapsalus ja Rakveres. Saabunud joonistused on üleval ka virtuaalsel näitusel Toomas Hendrik Ilvese Facebook'i keskkonnas. Otsingumootori abil saab leida nii enda kui ka teiste töid.

2014. aasta Kuldmuna loovkonkursi galal pärjati kampaania kuldmunaga.


Väitlusturniir "Anname sõna tulevikule!"

2016. aasta kevadel kutsus president 8.-12. klasside õpilasi väitlusturniirile "Anname sõna tulevikule!" Turniir oli suunatud 2017. aasta oktoobris kohalikel valimistel elus esimest korda hääletama minevatele noortele. Nad on sündinud aastatel 2000 ja 2001 ning on seega uue sajandi valijad. Turniiridel väideldi nii eesti kui vene keeles.

Lisaks väitlusturniirile kutsus Eesti Väitlusselts 8.-12. klassi õpilasi osalema ka argumenteerimiskoolis. Paralleelselt turniiridega toimusid õpetajatele mõeldud õpitoad. Jüri Gümnaasiumis toimunud Vabariigi Presidendi väitlusturniiri finaalis väitlesid noored selle üle kuidas tagada Eesti energiajulgeolek. Turniiri võitsid Kose Gümnaasiumi noored Dorothy Harriet Purre, Rynaldo Puusep ja Asko Tamm.

Väitlusturniiri korraldajapartner oli Eesti Väitlusselts, mis alates aastast 1994 koondab väitlusega tegelevaid õpilasi, treenereid, koolitajaid ja vabatahtlikke. Väitlusturniiri toetaja Sorainen on äriõigusele spetsialiseerunud advokaadibüroo, mille kontorid asuvad Eestis, Lätis, Leedus ja Valgevenes.