kantseleis

Pressiteated

- Reset + Prindi

President Ilves patriarh Bartolomeusile: ainult vabas ja demokraatlikus riigis saame hirmuta uskuda ja kartuseta seista oma veendumuste eest

President Ilves patriarh Bartolomeusile: ainult vabas ja demokraatlikus riigis saame hirmuta uskuda ja kartuseta seista oma veendumuste eest © Erik Peinar

05.09.2013

"Tänan Teid visaduse ja sihikindluse eest, millega olete püüdnud murda inimeste ja kogukondade vahelisi kunstlikke müüre ning luua südamete vahel sildu," ütles president Toomas Hendrik Ilves pidulikul õhtusöögil Eestisse saabunud Konstantinoopoli – Uue Rooma – peapiiskopi ja oikumeenilise patriarhi Bartolomeusi auks.

Eesti riigipea tänas patriarhi toe eest, mida ta osutas Eesti Apostlik–Õigeusu Kiriku autonoomia taastamisel taasjõustades tomose 20. veebruaril 1996.

"Meil on rõõm Teid võõrustada kaasaegses Eestis, mis on vaba, demokraatlik, avatud. Meie edu ja kiire areng pole juhuslik, see põhineb ühiskonna alusväärtustel – aususel, töökusel, kohusetundel, visadusel. Ja ka usul," kinnitas president Ilves.

Eesti rahvas on olnud, tänu kirjule ja paiguti valusale ajaloolisele kogemusele, arglikum end ametlikult kirikutega siduma kui mõnedki teised, tõdes riigipea, öeldes, et meie usk on eelkõige meie südameis, ning erinevate uskude ja tõekspidamiste rahulik kõrvuti elamine on olnud üks Eesti kestmise eeldusi.

"Meie põhjamaise, tuulepealse maa harimiseks oleme alati vajanud ühtaegu nii usku kui ka sallivust. Usuvabadus on üks meie väärtuste ja seaduste nurgakividest. 1918. aasta 24. veebruaril Tallinnas välja kuulutatud Manifest kõigile Eestimaa rahvastele kuulutas vabadust kõigile kodanikele, nende usust, poliitilisest ilmavaatest ja rahvusest sõltumata. Eesti Vabariigi jaoks on see ainus mõeldav olemisviis," rääkis president Ilves.

Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku ajalugu on Eesti Vabariigi arengulooga tihedalt põimunud, ka selle traagilisematel hetkedel. Üks meie ühise loo meeldejääv kehastaja oli veidi enne Eesti iseseisvuse väljakuulutamist Õigeusukiriku Eesti piiskopkonna piiskopiks pühitsetud Platon, Maapäevas osalenud Eesti riigi veendunud toetaja. Jaanuaris 1919 vangistasid, piinasid ja mõrvasid Tartu vallutanud enamlased ta koos 18 väärika kodanikuga, ohvrite hulgas oli nii õigeusu preestreid kui luteri pastoreid.

"Mõne päeva möödudes ilmsiks tulnud märtrisurm vapustas ühiskonda, aga näitas samas Eestile, et ainult iseseisvas, vabas ja demokraatlikus riigis saame hirmuta uskuda ja kartuseta seista oma veendumuste eest, saame ise oma tulevikku kujundada. Me lõime oma vaba riigi," meenutas Eesti riigipea.

Ta lõpetas tsitaadiga püha märterpiiskop Platoni õnnistussõnadest 21. detsembril 1918, päeval, mil Tartu vallutanud enamlased punalipu raekoja torni heiskasid: "... kõikvõimalike erinevaid nimesid kandvate uskude vahel on vaid inimene ehitanud seinad. Kõrgel üle nende seinte on Jumal oma aujärjel..."


Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond
tel 631 6229