kantseleis

Pressiteated

- Reset + Prindi

President Ilves: võõrtööjõu piiramisega pole ka ühtset turgu

President Ilves: võõrtööjõu piiramisega pole ka ühtset turgu © Raigo Pajula

01.07.2016

"Kapitali, kaupade, teenuste ja inimeste vaba liikumine on Euroopa Liidu fundamentaalne alustala ja ühte vabadust ei saa lahutada teisest. Võõrtööjõu piiramisega ei ole ka ühtset turgu," ütles president Toomas Hendrik Ilves täna Mustpeade Majas Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku raames toimunud sümpoosionil "Quo vadis, Estonia? Quo vadis, Europe?", kus arutati ka Suurbritannia Euroopa Liidust lahkumise üle toimunud rahvahääletuse laiemat mõju ja tähendust.

"Ühte vabadust ei saa lahutada teisest. Britid võidavad tööjõu vabast liikumisest, neil on seda tegelikult vaja," tõdes president Ilves kommenteerides laialt levinud tõdemust, et briti rahva rahulolematus võõrtööjõuga oli Brexiti-tulemuse peamine põhjus.

Riigipea hinnangul valitsevad referendumi järel Euroopas vastandlikud emotsioonid ning liiga vara on öelda, mida Suurbritannia lahkumine Euroopa Liidule, meie julgeolekule ja ühtsele turule tähendab. Ta tunnistas, et referendumi mõju on laiaulatuslik ja brittide otsus on raudse eesriide langemise järgselt Euroopa olulisim sündmus.

"Suurbritanniale tuleb anda aega. Brexiti pooldajatel Ühendkuningriigis ei olnud plaani, mis saab sellise referendumi tulemuse korral edasi," ütles president Ilves, lisades: Ja ka meil pole vastuseid."

President Ilvese sõnul on tegemist küll Euroopa Liidu suure kriisiga, kuid hüsteerilisteks reaktsioonideks pole põhjust.

Ta kutsus olema ettevaatlikud Euroopa Liidu sisestel läbirääkimistel „klubide" või huvitatud riikide gruppide moodustamisega, sest need riivavad Euroopa Liidu ühist vaimu ja tekitavad liikmesriikide vahel võõrandumist.

Riigipea rõhutas, et teda teeb murelikuks populistlike poliitiliste jõudude tõus demokraatlikes riikides, kes kasutavad kampaania keskse võttena faktide võltsimist. See pole president Ilvese hinnangul iseloomulik ainult Suurbitanniale, vaid populistlike parteide tugevnemisel paraku kasutusel kogu Euroopas ning Ameerika Ühendriikides.

"Euroopas on populismi tõus kestnud viimased seitse-kaheksa aastat. Populistlik kampaania ei põhine faktidel, vaid valedel ja me oleme tõsise probleemi ees, kui see saab normiks," nentis Eesti riigipea.

Ühe õppetunnina peatus ta ka sisepoliitika kujundajate vastutusel: „Kuuleme sageli väljaütlemisi – tõsi, Eestis harva –, et Brüssel käskis üht või teist otsust teha. Kui aga sellesama Euroopa Liidu ehk Brüsseli raha eest valmib midagi head, ollakse varmad edu enda nimele kirjutama."

Brexiti tähenduse üle Euroopa ja maailma kontekstis arutlesid president Ilves ja POLITICO Euroopa väljaande tegevtoimetaja Matthew Kaminski, kes töötas enne POLITICOsse asumist Wall Street Journal juures ning on enam kui 15 aastat kirjutanud rahvusvahelise suhtluse alaseid artikleid, intervjuusid ja arvamusartikleid, millest mitmed on võitnud ajakirjanduslikke auhindu.

Sümpoosionil arutasid Maailmapanga aastaraporti "Digitaalsed dividendid" kaasjuht, president Toomas Hendrik Ilves ning IT-ettevõtja, idufirma Teleport kaasasutaja ja tegevjuht Sten Tamkivi ka maailma digitaalse arengu teemal.

President Ilves rõhutas oma sõnavõtus, et võimalikult paljudeni ulatuv internetiühendus on vaid tehniline lahendus, digiareng eeldab tööd riigijuhtimise, seadusandluse ja hariduse kujundamisel. "Seadusandlus peab vastama digiarengu suundadele, mis eeldab, et inimesed, kes seaduste väljatöötamise ja kaasajastamise eest vastutavad, saavad aru, mis suunas ühiskond areneb. Hetkel on paljude riikide suurimaks väljakutseks just seadusandluse kohandamine muutunud oludele," lisas riigipea.

Sel aastal toimub seitsmes Eesti sõprade rahvusvaheline kokkutulek, mis koondab üle 100 ettevõtja, poliitiku, teadlase, ajakirjaniku ja arvamusliidri kokku 24-st riigist. Neid võõrustavad selle kokkutuleku algatajad president Toomas Hendrik Ilves ja ettevõtja Margus Reinsalu, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ning peaminister Taavi Rõivas.

Sel aastal osaleb üritusel külalisi USA-st, Indiast, Hiinast, Austraaliast, Venemaalt, Kanadast ning paljudest Euroopa riikidest. Sealhulgas näiteks endine Kanada parlamendi liige Robert Keith Rae, kes saab Vabariigi Presidendilt talle 2011. aastal annetatud Maarjamaa Risti teenetemärgi Euroopa kommunismi- ja natsismiohvrite mälestuspäeva algatamise eest; USA riigidepartemangu küberteemade koordinaator Christopher M. Painter; Hollandi valitsuse E-teemade nõunik Roy Tomeij; ning Eindhoveni linna turundusjuht Peter Kentie, kes pakkus Eestile välja uue kuvandi idee.

Eesti sõprade rahvusvahelise kokkutuleku idee sündis 2010. aastal. Kokkutulekuga tänatakse ettevõtjaid, poliitikuid ja kultuuritegelasi, kelle tegevus on aidanud Eestil areneda dünaamilise majanduse ning ärksa kultuurikeskkonnaga euroopalikuks riigiks, ning kellel võib olla võtmeroll välisinvesteeringute Eestisse toomisel.


Vabariigi Presidendi Kantselei
avalike suhete osakond