- Reset +

President Ilvese vastus Postimees Online olümpiateemalistele küsimustele

31.07.2012

Mulle pole kunagi ennustamine meeldinud, ei spordis ega ka teistel elualadel. Sport – nii selle tipptasemel kui ka harrastajate puhul – pakkugu eelkõige kaasategemise ja –elamise rõõmu. Alanud olümpiamängudel hoian loomulikult pöialt Eesti sportlastele. Kõigile. Loodan, et neil õnnestub anda endast parim. Mõnele võib see tähendada medalit, mõnele näiteks 18. või 33. kohta. Ja kui seekord Eesti olümpialt ühtki medalit ei võida, siis ei tähenda see, et meil oleksid kehvad sportlased või et Eesti oleks ühtäkki viletsam riik. Täpselt niisamuti ei tee kolm või viis medalit meist ühtäkki paremat riiki või rahvast. Jäägu enese medalitabelite järgi hindamine neile, kel olulisemates valdkondades saavutusi napib.

Londonisse jõuan päris olümpiamängude lõpupäevil, mil Eesti sportlaste tulemused on juba enamasti teada. Algselt kavandatuga võrreldes tulen paar päeva hiljem, sest kaugelt pärast olümpiaks vajalike formaalsuste kinnitamist sain kutse minna augustis esinema USA-sse Aspeni Instituudi konverentsile, mille taset hinnatakse poliitikute hulgas pea niisama kõrgelt kui olümpiamängude oma sportlaste seas.

Päris täpselt pole spordivõistluste vaatamise plaan veel paigas, ent sellesse paari päeva mahub spordi ja olümpia lõputseremoonia kõrval ka muud. Näiteks kavatsen külastada Londoni lähedal sõjaväe taastusravihaiglas Eesti kaitseväelasi. Need mehed pole vähem sangarid kui meie parimad sportlased. Ka nemad on kaitsnud Eesti riigi au ja hoidnud kõrgel meie lippu. Pean vajalikuks, et ühiskonna tähelepanu ja hoolt jaguks neile edaspidi senisest rohkem.

Artikkel Postimehe veebilehel.