kantseleis

Intervjuud

- Reset + Prindi

"Euroopas ei võta liiga paljud reegleid tõsiselt", Die Presse

09.12.2011

Christian Ultsch ja Jutta Sommerbauer

Intervjuu. Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves selgitab, miks tema kodanikud ELis toimuvaid ühiskondlikke proteste hästi ei mõista ja miks ta kardab Euroopas populismilainet.

Die Presse: Eesti liitus alles käesoleva aasta alguses euroalaga. Kas Te kahetsete seda sammu? Kas ostsite pileti Titanicule?

Toomas Hendrik Ilves: Ida-Euroopa riigid, kes euroalasse ei kuulu, kannatavad rohkem ja esimesena. Euro kasutuselevõtmine, milleks muide on kõik ELi liikmesriigid alates 2004. aastast lepinguliselt kohustatud, tuli meile lõppkokkuvõttes kasuks. On kirjutatud palju mõttetusi selle kohta, et väiksematele riikidele annaks eeliseid see, kui nad oma raha devalveeriks.

Kas siis devalveerimine ei annaks konkurentsieelist?

USA majandusteadlane Paul Krugman on seda rumalust levitanud. Ta viitas siiski Argentiinale, mis on suure siseturuga suhteliselt suletud majandus. Sama loogikat ei saa Euroopa Liidus väikestele avatud majandustele üle kanda.

Eesti oli aastail 2008–2009 sügavas surutises. Sisemajanduse kogutoodang vähenes 14 protsendi võrra. Augustis aga tõstis reitinguagentuur Standard & Poor’s vastupidiselt üleeuroopalisele suundumusele Eesti reitingut. Kuidas Eesti pinnale tõusis?

Me võtsime ette sisemise devalvatsiooni. Kärpisime palku – avalikus sektoris 20 protsendi võrra ja erasektoris mõnes kohas isegi rohkem. Töötus oli väga suur. See oli ülimalt raske, kuid saime sellega hakkama.

Valitsus valiti tagasi ja ka Teid valiti uuesti presidendiks. Kuidas Te suutsite vältida sotsiaalset rahulolematust, arvestades neid drastilisi säästumeetmeid?

Eesti on oma ajaloos elanud üle palju raskusi. Meie Euroopa Komisjoni voliniku abikaasa küüditati kolmeaastasena loomavagunis Siberisse. Paljud minuvanused eestlased sündisid Siberis, viimased küüditamised toimusid 1949. aastal. Kõige selle taustal ei ole põhjust rahutusteks, kui natuke palku kärbitakse. Ma ütleksin veel lisaks: inimesed, kes Euroopas protestivad, peavad endale teadvustama, et nad elavad rahast, mida ei ole olemas.

Mida Te sellega mõtlete?

Ettevõte mõõdab oma rikkust tuludes ja kuludes. Ettevõtteid, mille võlad moodustaksid 120 protsenti nende majanduslikust võimsusest – nagu osade ELi liikmesriikide puhul –, ei saaks mitte kunagi rikkaks pidada. See on näiline heaolu. Eestil ei ole märkimisväärseid võlgasid. Seepärast ei tunne eestlased suurt sümpaatiat ühiskondlike protestide vastu riikides, mis võlgu elavad.

Mida võiks Euroopa Eesti kogemustest õppida?

Me oleme Eestis natuke aeglased. Me mõtleme, et reegleid, mis on heaks kiidetud, peaks ka järgima. Oli piinlik, et Schröder ja Chirac euro stabiilsuspakti ilma mingite tagajärgedeta rikkusid. Nagu Thukydides juba ateenlaste ja meloslaste dialoogis kirjutas, on väikeste riikide saatuseks reegleid järgida ja kaotada. Ometi on väikeste ainus võimalus reeglitele kindlaks jääda. Euroopas ei võta liiga paljud reegleid enam tõsiselt. Eesti, Soome, Saksamaa ja Austria peavad enam-vähem Maastrichti kriteeriumidest kinni. Ülejäänud, kelle tohutu riigivõlg on enam kui 120 protsenti SKPst, seda ei tee ja neil ei ole väljavaateid seda raha kunagi tagasi maksta. Reede hommikul räägiti jälle, et meil on ultimatiivne leping . . .

. . . aga Te kahtlete selles, et käitumine muutub.

Me peame edaspidigi eesti talupoegade kombel reeglitest kinni. Kuid institutsioonid, mis lubavad osadel liikmesriikidel reeglitest mitte kinni pidada, ei tohiks kaua eksisteerida. Olen ELi suhtes igavene optimist, kuid tõeliselt pettunud. Põhja-Euroopas on tõsine probleem populism, mis pole õiguskorra vastu suunatud, vaid protestantlik. Miks said Luther, Calvin ja Hus populaarseks? Kodanikud tundsid suurt vastikust selle vastu, et Rooma kõiki reegleid rikkus.

Paistab, et seal võiks tekkida tugev poliitiline jõud.

Oleme seda Soomes näinud. Tugevuselt teine partei ei ole – kui mõned isikud välja arvata – rassistlik ega suhtu ka sisserändajatesse halvasti. Põlissoomlased said seetõttu suure poolehoiu, et paljud ei mõista, miks nad peavad toetama riike, mis reeglitest kinni ei pea.

Kas Teil alustavad varsti tegevust Põliseestlased?

Meie parlament on väga euroopameelne. 75 protsenti saadikutest hääletasid euro päästeplaani poolt. 75 protsenti kodanikest on selle vastu. Ärge unustage: Eesti on vaesem kui see riik, mida me rahaliselt toetame.

Eesti keskmine sissetulek on 800 eurot.

See on madalam kui Kreeka miinimumpalk.

Kas EL võiks eurokriisi tõttu laguneda?

Seda ohtu ma ei näe. Ma ei näe ka alternatiivi ühe või kahe liikme väljaviskamisele. Nagu on öelnud Joschka Fischer, tekib kahekiiruseline Euroopa eri integratsioonitasanditega.

Millised on Teie sidemed suure naabri Venemaaga?

Meie prioriteedid on Euroopa ja USA. Venemaa vastu tunneme heasoovlikku hoolimatust. Ükski väline võim ei suuda seda riiki panna seadusi järgima ega demokraatlikke valimisi korraldama. Seda peavad venelased juba ise tegema. Soovime neile õnne.

Artikkel Die Presse veebilehel.