kantseleis

Intervjuud

- Reset + Prindi

"Eesti soovib koostööd tihendada", DN

17.01.2011

Thomas Hall 

 

Eesti, Rootsi ja teised Läänemere maad peaksid koostööd tihendama. Nii ütleb Eesti president Toomas Hendrik Ilves oma Rootsi visiidi eel, mis algab homme. Visiidi käigus külastab president ka kolmetoalist korterit Vällingbys, kus ta on sündinud.

Tänavu möödub kakskümmend aastat Eesti taasiseseisvumisest pärast nõukogude võimu. See on juubel, mis on Eestis üheks aasta tähtsamaks teemaks.

Toomas Hendrik Ilves räägib pikalt iidsetest sidemetest Rootsi ja Eesti vahel ning tõstab meelsasti esile Rootsi rolli Eesti iseseisvuse tagasivõitmisel.

„Rootsi rahva toetus Eesti ja Baltimaade iseseisvusele on olnud suur,” ütleb president.

DN kohtub Toomas Hendrik Ilvesega paleelaadses presidendi kantseleis Tallinnas. Kui me Ilvese tööruumi astume, istub ta arvuti taga, seljas kolmeosaline tume ülikond ja tavapärane kikilips, mis täna on roosades ja sinistes toonides.

„Minu isa kandis alati kikilipsu. Pärast tema surma hakkasin seda kommet vähehaaval üle võtma ja peagi avastasin, et kikilips on mul peaaegu alati ees.”

Võtame istet diivanil toa teises otsas, kus raamaturiiulil seisavad külg külje kõrval Eesti ja Euroopa Liidu lipp. Rääkides Eesti elust viimase kahekümne aasta jooksul, kujunebki vestluse keskseks teemaks Euroopa Liit.

Milline oleks perioodi kokkuvõte Eesti jaoks?

Presidendil ei ole otsustavat poliitilist võimu, see kuulub parlamendile ja valitsusele. Kuid Ilves ei tagane oma arvamuse kujundamisest, võib-olla sellepärast, et ta on varem olnud nii välisminister kui ka eurosaadik.

Majanduskriis on Eestis valusalt tunda andnud, olgugi et arengunäitajad on nüüd taas võtnud suuna ülespoole. Taasiseseisvumisele järgnenud kaks aastakümmet on Ilvese sõnul möödunud siiski väga edukalt.

Toona, kakskümmend aastat tagasi, oli Eesti võimukandjate eesmärgiks ELi ja NATO näol võimalikult kiiresti läänele läheneda.

„Läänes puudus enesestmõistetav entusiasm minu kodumaa sarnaste riikide ühinemise suhtes ELiga,” räägib Ilves. „Kuid Rootsi oli meie poolt.”

Nüüd on Eesti 2004. aastast saati nii Euroopa Liidu kui ka NATO liige ja aastavahetusel võeti valuutana kasutusele euro.

Sellega on Eestil Euroopa ja lääneriikide struktuurides kindel koht. Eesti president usub aga, et endine jaotus lääne- ja idariikideks on peagi, hiljemalt viie või kümne aasta pärast möödanik.

„Eestil ja Rootsil on näiteks ühine arusaam demokraatiast, otsustusprotsesside läbipaistvusest, inimõigustest ja eelarvedistsipliinist. Selliseid väärtushinnanguid jagavad riigid moodustavad tulevikus uue, rohkete koostöövõimalustega rühmituse,” ennustab Ilves. 

Tihedamat koostööd näeb Toomas Hendrik Ilves meelsasti ka Läänemere maade vahel. Ta on ühtlasi üks ELi Läänemere strateegia initsiaatoritest.

„Me peaksime koostööd tihendama ja kodanike elu lihtsamaks muutma,” ütleb Ilves ja toob ettepanekutena välja bürokraatia vähendamise erinevatest riikidest pärit kodanike abiellumisel, e-kaubanduse lihtsamate reeglite kehtestamise ja sidemete tihendamise teadustöös.

Teisipäeval algava Rootsi riigivisiidi programmi mahuvad kohtumised kuningapaari ja poliitikutega, sealhulgas ka välisminister Bildtiga.

„Bildt nimetas mind kunagi esimeseks Rootsis sündinud presidendiks. Aga kas sellest ütlemisest võib aimata Bildti vabariikluse lembust, seda ei oska ma öelda …”

Ilves sündis Stockholmi eeslinnas Vällingbys. Tema vanemad kuulusid nende umbes 70 000 eestlase hulka, kes Teise maailmasõja lõpus Rootsi põgenesid. Nad kohtusid ja abiellusid Rootsis ning elasid Toomas Hendrik Ilvese sündimise ajal Vällingbys, ühes korteris Multrågatanil.

Nu är det jul igen, och nu är det jul igen …,” (Rootsi jõululaul, tlk) laulab president, kui ma küsin, kas ta rootsi keelt ka veel mäletab.

„Ma saan kuulates üsna palju aru, aga rootsi keelt ma ei räägi,” kõlab vähehaaval presidendi vastus.

1957. aastal, kui nende pere USAsse kolis, oli ta kolmeaastane.

„Aga meil oli kodus Rootsi ajalehti ja meie pere ei suhelnud mitte ainult ameeriklastega, vaid ka riigis elavate eestlaste ja rootslastega.”

Sel nädalal toimuva riigivisiidi ajal tahab Toomas Hendrik Ilves jõuda ka Vällingbysse, et esimest korda üle pika aja taas näha kolmetoalist korterit, mis oli tema esimeseks koduks.

„Mul on vaid õrnad mälestused sellest, kuidas toad välja nägid.”

 

FAKTE

- President sündis Vällingbys.

- Toomas Hendrik Ilves on Eesti president 2006. aastast alates. President täidab peamiselt esindusülesandeid, kuid ta annab ka korralduse valitsuse moodustamiseks ja on riigi õiguslik esindaja välismaal. Avalikus debatis on ta omamoodi moraalne hääl.

- Ilves sündis 1953. aastal Vällingbys, kuid kasvas üles USAs. Tema vanemad kuulusid Teise maailmasõja lõpul põgenenud eestlaste hulka.

- Ta käis Ameerikas ülikoolis, töötas 80. aastatel raadios Vaba Euroopa ajakirjanikuna ja elas Münchenis.

- Ta tegeles pühendunult Eesti poliitikaga ja määrati Eesti iseseisvumise järel 1993. aastal Eesti suursaadikuks USAs, hiljem ka Kanadas ja Mehhikos.

- Ajavahemikel 1996–1998 ja 1999–2002 oli Ilves Eesti välisminister.

- 2004. aastal valiti Ilves ELi parlamenti, kus ta kuulus sotsiaaldemokraatide fraktsiooni.

- 2006. aastal valiti Ilves (Eesti parlamendi poolt) Eesti presidendiks viieaastase ametiajaga. Ta on lubanud kandideerida ka järgmiseks ametiajaks.

- Ilves on teist korda abielus ja tal on kolm last.

 

Okupatsioon, iseseisvus ning ELi ja NATO liikmesus

1918.

Vene tsaaririigi lagunemisel eraldus Eesti Venemaast ja kuulutas end iseseisvaks. Pärast kaheaastast sõjategevust sõlmiti rahu ja Venemaa tunnustas Eesti iseseisvust.

1940.

Teise maailmasõja puhkemisel kuulutas Eesti end neutraalseks. 1940. aasta suvel aga ründas Eestit Nõukogude Liit ja vallutas riigi. Aasta hiljem okupeeriti Eesti Saksamaa poolt.

1944.

Nõukogude väed tungisid taas riiki ja okupeerisid Eesti. Riik jäi aastakümneteks Nõukogude Liidu osaks.

1991.

Eesti murdis end Nõukogude haardest vabaks ja taastas oma iseseisvuse. Kolm aastat hiljem lahkusid viimased Vene väed Eestist.

2004.

Eesti sai nii ELi kui ka kaitseorganisatsiooni NATO liikmeks. Käesoleva aasta esimesel jaanuaril võeti Eestis valuutana kasutusele euro.

 

 

DN