kantseleis

Intervjuud

- Reset + Prindi

"Vestlus Eesti Vabariigi presidendiga", NPR

24.09.2010

Vabariigi Presidendi intervjuu Ameerika Ühendriikide raadijaamale NPR (National Public Radio)

23. september 2010, NPR uudisteprogramm All Things Considered

Saatejuht David Greene 

 

GREENE: Täna on meiega Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves, kes kasvas üles New Jerseys ning käis Columbia Ülikoolis. Tema on üks neist riigijuhtidest, kelle tegevust ma kajastan NPR Moskva korrespondendina. Mõne nädala eest, enne tema ärasõitu sel nädalal USA-s toimuvale ÜRO peaassambleele, kohtusin ma temaga Eestis ja külastasin tema heal järjel talu.

(Taustaks tuulekellade heli)

GREENE: Me istusime tema talu väikesel terrassil ning meie kohal õõtsusid tuulekellad. Nõukogude ajal jäi talu hooletusse ja lagunes. Ent pärast nõukogude režiimi kokkuvarisemist 1991. aastal naases Ilves oma kodumaale. Ta nõudis oma talu tagasi ning veetis päevi võsa lõigates – sellest kujunes koguni ühine jututeema Eestis külastanud endise presidendi George W. Bushiga.

President ILVES: George Bush ja mina oleme mõlemad terasest võsalõikurite suured austajad. Selgus, et me kasutame mõlemad sama professionaalset mudelit. Ta küsis minu käest, millega ma tegelen. Ütlesin, et lõikan võsa. Tema tahtis teada, mida ma selleks kasutan. Vastasin, et terasest võsalõikurit. Tema vastu – oi, mina ka. 

GREENE: Talus tekitas 56-aastane president minus tunde, et olen riietusega pisut üle pakkunud. Mina kandsin ülikonda. Tema oli paljajalu ja kandis T-särki. Samas võetakse Eestis praegusel ajal asju pisut vabamalt – palju rohkem, kui kaks aastat tagasi. Sel ajal alustas Venemaa sõda Gruusiaga, ühega endistest NL liiduvabariikidest. Sel ajal tundsid Venemaaga piiri jagavad väikesed demokraatlikud riigid end ohustatuna. Praegu ütleb Ilves, et Venemaa mõjub oluliselt vähem ähvardavana.

President ILVES: Minu meelest on see tingitud asjaolust, et poliitikas annavad tooni mõistlikumad mehed, kes saavad aru, et sõjakas ning agressiivne käitumine väikeste ja ohututega – sest tegelikult on need riigid ju Venemaale täiesti ohutud – viib ummikusse.

GREENE: Ja selle eest tunnustab Ilves ka President Obamat. USA poliitika, mille eesmärgiks on Venemaad senisest rohkem kaasata, st. uus algus, annab Venemaale võimaluse oma käitumist pehmendada ilma seejuures oma mainet kaotamata.

President ILVES: No nüüd on Ühendriigid lõpuks mõistlikumaks muutunud. Nüüd on Ühendriikidega, kelle käitumismallide galerii on oluliselt mitmekesistunud, võimalik rääkida ja suhelda. Muu hulgas on hakatud ajama oluliselt paremat poliitikat ka kõikide Ida-Euroopa riikide suhtes.

GREENE: Eesti puhul pakub huvi tema lähedus Venemaaga. Igaühel on võimalik istuda bussi ja sõita või isegi lihtsalt jalutada üle kahe riigi vahel asuva silla. Samas tahaks Eesti olla Venemaast võimalikult kaugel. Eesti ühines NATO ja Euroopa Liiduga, püüdes end iga sammuga distantseerida Kremlist ning Nõukogude okupatsiooni raskeid aegu, mil paljud jõukad või oma arvamust avaldada julgenud eestlased Siberisse küüditati, oma mälust kustutada.

President Ilves väidab, et mälestused noist aegadest hakkavad viimaks hääbuma.

President ILVES: Ma arvan, et muudatused tulevad koos noorema põlvkonnaga. Noortel inimestel puuduvad kogemused diktatuurist, kus on võimul vaid üks partei.

GREENE: Tõsi küll, Ilves ise on üks neist, kes ei pidanud neid karme katsumisi läbi elama. Tema vanemad põgenesid Nõukogude ajal Rootsi, kus Ilves sündis. Seejärel kolisid nad USA-sse. Küsisin temalt, kas sellega seoses on tal tekkinud raskusi suhtestumisel nende eestlastega, kes raske Nõukogude aja üle elasid. Ilves kinnitab, et elu välismaal ei olnud sugugi meelakkumine.

President ILVES: Minu Ameerikas omandatud ülikooliharidus andis mulle ilmselt parema ülevaate Euroopa tsivilisatsiooni põhitõdedest, parema ülikoolihariduse, kui seda pakkunuks suurem osa Euroopa ülikoolidest.

GREENE: Samas tekib President Ilvese kohtumisel teiste Euroopa riigipeadega kindlasti ka piinlikke momente.

 

Kuula inglisekeelset intervjuud NPR kodulehel.