kantseleis

Intervjuud

- Reset + Prindi

"Kübersõda: uus üleilmne lahinguväli", France24

27.10.2009

Ehkki kübersõda leiab aset virtuaalses maailmas, on sellel reaalsed tagajärjed. Enam ei ole vaja kasutada relvi ega pomme, et häirida riigi toimimist; hääletu küberrünnak on sama tõhus. Kuidas selle uut tüüpi sõjaga toime tulla?

 

Mounia Ben Aïssa 

 

Vaata videot France24 veebilehel.

 

2007. aastal tabas Tallinna uut liiki sõda. Rünnak, mis oli veretu, ent sama tõhus ja terav nagu tavaline sõjaline kallaletung, leidis aset uuel sõjatandril – internetis. Meediaväljaannete, pankade ja riigiasutuste veebilehed olid neli nädalat halvatud. Tuhanded arvutid kogu maailmast ujutasid Eesti veebilehed päringutega üle, tekitades ummiku, mis lõi süsteemi rivist välja.

Kes vastutab? Tagantjärele on seda võimatu kindlaks teha, ent kahtlustatakse, et seda tegi Eesti suurriigist naaber Venemaa, keda ärritas Nõukogude Liidu auks püstitatud monumendi teisaldamine.

Sellest hoolimata oli rünnak heaks õppetunniks. NATO asutas seejärel Tallinnasse küberkaitsekeskuse. Ent kolonel Ilmar Tamme sõnul on tegu pigem mõttekoja kui kaitsekeskusega, ründekeskusest rääkimata. „Kübersõdurid uurivad ja analüüsivad (…) minevikus juhtunut, et prognoosida tulevikustsenaariume.” Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese sõnul on tulevaste küberrünnakute ennetamine, kuid ka „suure institutsionaliseeritud rahvusvahelise organisatsiooni moodustamine” ainsad viisid, kuidas selle ohu vastu tõhusalt võidelda.

Ka Prantsusmaa on küberrünnakute sihtmärk. Pariisis hoiab riigi kriitilise tähtsusega infrastruktuuril silma peal uus riigi infosüsteemide turvalisuse amet. Eelmisel aastal uurisid, analüüsisid või peatasid sealsed kübersõdurid 200 suuremat rünnet. Direktor Patrick Pailloux võtab erinevad ründed kokku järgmiselt: „On rünnakuid, mille eesmärk on süsteemid blokeerida – neid nimetatakse teenusetõkestamise ehk DOS-rünneteks. Samuti püütakse arvuteid oma kontrolli alla võtta, et varastada teavet või kasutada neid rünnete toimepanekuks.”

Sedalaadi rünnakud ohustavad nii julgeolekut kui ka majandusstabiilsust. Riigid peavad arvestama selle nähtuse ulatusega ja oma jõud koondama. Tuleb töötada välja kübersõja doktriin, et koordineerida paremini tsiviil- ja sõjalisi vastulööke.