-
Reset
+
Uutispäivä Demari: Eesti president Ilves ei nõustu Läänemere gaasijuhtmega
24.04.2009
Timo Vainio
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves peab kavandatavat Venemaa ja Saksamaa vahelist Läänemere gaasijuhet Euroopa Liidu konkurentsiseaduste vastaseks.
Uutispäivä Demari ainuintervjuus väljendas president Ilves eestlaste muret selle pärast, et ELi õigusakte ja ühiselt kokku lepitud konkurentsipoliitikat ei rakendata kõigi ettevõtete suhtes võrdselt.
Ta tuletas meelde, et USA tarkvarahiid Microsoft on ELilt kaks korda suure trahvi saanud.
„Kui Microsoft rikub Euroopa konkurentsipoliitikat, siis millest me räägime erafirma puhul, kellel on monopoolne seisund nii gaasi tootmisel kui ka selle vahendamisel.”
President Ilvese arvates pole õige, kui ELi konkurentsiseadusi rakendatakse Microsofti suhtes, kuid mitte Läänemere gaasitoru suhtes. Gaasitoru kavandavas Vene-Saksa ühisettevõttes Nordstream on enamusaktsionär Venemaa ettevõte Gazprom.
Toomas Hendrik Ilves tõstis gaasitoru teema Turus Uutispäivä Demari kolmapäevases intervjuus ise üles. Ta rõhutas Eestis valitsevat usku sellesse, et Euroopa Liit põhineb seadustel ja nende austamisel.
Ilves ütles, et ei tea, mis gaasitorust saab, kuid eestlased usuvad, et ELi õigusakte tuleb järgida.
„Me oleme selle küsimuse tõstatanud, kuid kõik ei soovi, et seadusi rakendatakse võrdselt.”
President Ilves kõneles intervjuus ka Läänemerest kui Euroopa Liidu sisemerest ja selle hoidmiseks vajalikust rannikuäärsete riikide koostööst.
Eesti ei oleks president Ilvese sõnul praegu Euroopa Liidu liikmesriik, kui tal oleks vähemusrahvustega probleeme. „EL on selle koha pealt väga range,” sõnas Ilves Uutispäivä Demari usutluses.
Eesti president soovib, et Läänemeri oleks tõeliselt meie meri
Soome ja Eesti suhete asjus ei ole Ilvese sõnul vaja tõekomisjoni, kuid ajalooteadmiste kohta võiks korraldada viktoriini.
Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves räägib endisest Nõukogude Liidust kui rahvaste vanglast.
„Venemaa läheneb neile riikidele, kes kuulusid Nõukogude Liidu rahvaste vanglasse, teistmoodi kui neile, kes sinna ei kuulunud.”
Nüüdseks on Eesti viis aastat Euroopa Liidu liige olnud. Kui küsida Ilveselt, kas Venemaa kasutab suhetes Euroopa Liiduga jaga-ja-valitse-poliitikat, ütleb ta pigem, et tantsimiseks on vaja kahte poolt – „it takes two to tango”.
Tema hinnangul võib Venemaaga eraldi kokkuleppeid sooviv liidu liikmesriik selliselt käituda.
„See on võimalik, kui ELil ei ole ühtset poliitikat.”
Läbirääkimised ELi ja Venemaa uue koostööleppe üle on alanud, kuid Ilvese sõnul on veel liiga vara ennustada, kas nende tulemuseks on ühtne poliitika.
Kuid president Ilves ütleb Uutispäivä Demari ainuintervjuus selgelt, et arvamus, nagu koheldaks Eestis vene ja venekeelset vähemust halvasti, on vale.
„ELi väärtuste hulka kuuluvad inimväärikus ja vähemuste austamine, demokraatia ja seaduste järgimine. Me ei oleks ELi liikmed, kui selliseid probleeme esineks, sest EL on selle koha pealt väga range.”
Tõekomisjoni pole vaja
Soomes on viimasel ajal toimunud äge mõttevahetus Eesti teemal. On isegi nõutud vabandamist varasema poliitika pärast.
President Ilves ütleb, et tegemist on Soome sisearuteluga, niivõrd kuivõrd ta on jõudnud seda Eesti oma asjade kõrvalt jälgida.
Ilvese arvates on ajalooteadmistega seotud probleem mujal kui Eesti ja Soome või eestlaste ja soomlaste suhetes.
„Tõekomisjoni pole vaja. Parem oleks korraldada ühtsete reeglitega võistlus üksteise ajaloo tundmises.”
Läänemerele uus identiteet
Oma kandidaati juunikuistel Euroopa Parlamendi valimistel pole Toomas Hendrik Ilves veel välja valinud. ELi tähtsaimaks ülesandeks peab ta Lissaboni lepingu ratifitseerimist.
„Olen selle suhtes mõõdukalt optimistlik,” sõnas ta.
Otsuste tegemine käib Euroopa Liidus tema arvates endiselt liiga aeglaselt. Ta kardab, et inimesed väsivad lõpuks, sest ajast, mil otsustati, et on vaja põhiseadust, on möödunud juba kümme aastat.
Turu ülikoolis kõnet pidades arvas president Ilves, et Euroopa Liidu Läänemere piirkonna riigid võiksid tegutseda rohkem regionaalselt ja et kõige jaoks pole alati vaja kaasata kogu Euroopa Liitu.
Tema sõnul peaks uue piirkondliku identiteedi looma millegi muu kui aastakümneid kestnud hirmsa ajaloo põhjal.
„Uus, värske mõtteviis on vältimatu. Noored peavad Läänemere ümber uue identiteedi looma,” pöördus Ilves üliõpilaste poole.
Oma algatused oma piirkonnas
Eesti president heidab üldiselt ja võrdselt kõigile Läänemere-äärsetele riikidele ette, et me pole kõiki oma võimalusi isegi analüüsinud.
Eeskuju tuleks Ilvese arvates võtta Vahemerest, ehkki selle teisel kaldal asuvad riigid ei kuulu Euroopa Liitu.
„On kummaline, et midagi sarnast ei toimu Läänemerel, mis on tegelikult ju meie meri.”
President Ilves sooviks näha eri liikmesriikides – kas või ülikoolide vahel – ühist tööd, mille abil võiks rohkem korda saata.
„Me võiksime pakkuda välja oma piirkonda puudutavaid algatusi,” ütleb Ilves ja toob Turust rääkides näiteks Turu ja Saaremaa vahelise laevaliini, mida EL võiks Läänemere tegevuskava abil toetada.
„See on kallis, aga maksta tuleb ju ka sõidu eest Itaaliast (Prantsusmaalt – VPK) Hispaaniasse läbi Püreneede kulgevas tunnelis.”
Toomas Hendrik Ilves ei oleks poliitik, kui ta ei ütleks, et see, kas asjad hakkavad liikuma, sõltub meist endist.
„Küsimus ei ole abstraktses Brüsselis. Kui eestlased, soomlased ja teised ütlevad, et me tahame seda, siis „let’s make it work” – ja kõik toimib.
„Julgeolekuleppe puhul pole millegi üle arutada”
Eesti president Toomas Hendrik Ilves käis eraviisilisel külaskäigul Turus kolmapäeval, samal päeval, kui Venemaa president Dmitri Medvedev lõpetas oma ametliku riigivisiidi Soome (tegelikult päev varem, 21. aprillil – VPK). Riigivisiidi tähtsaimaks tulemuseks oli Venemaa algatus uue Euroopa julgeolekuleppe sõlmimiseks. Kolmapäeval ütles Ilves, et see algatus on esialgu ebamäärane.
„Kui uue julgeolekusüsteemi ainus põhjendus on see, et vana ei toiminud Gruusia juhtumi puhul, on see sama nagu siis, kui laps lõhub meelega oma mänguasja ja nõuab seejärel uut.”
President Ilvese sõnul ei saa praegu uue lepingu ajagraafiku üle arutada.
„Kui me isegi ei tea, mis on ettepaneku sisu, siis pole ka midagi, mille üle arutada. Arutelu on hüpoteetiline, sellel pole siiani mingit sisu.”
Ilves möönab küll, et Venemaa algatus on selgelt ELi küsimus, kuid ütleb, et sellest ei piisa.
„See on ka selgelt NATO küsimus.” Julgeolekuküsimusena sõltub kõik seega ka NATOst.
Venemaa presidendi riigivisiidi käigus räägiti ka Läänemere gaasitorust. President Tarja Halonen kordas (21.04) Soome varasemat seisukohta: tegemist on keskkonnaprojektiga ja kui selle saab teostada ökoloogiliselt ohutult, on see Soome meelest hea projekt.
Uutispäivä Demari intervjuus tõstis Eesti president gaasitoru teema ise üles. Toomas Hendrik Ilvese sõnul ei taha kõik liikmesriigid pidada gaasitoru ELi seaduste võrdse rakendamise küsimuseks, sõltumata firmadest, keda need seadused puudutavad.
Link soomekeelsele originaalloole Uutispäivä Demari veebilehel
