- Reset +

"President Toomas Hendrik Ilves kõneles NATO ja Euroopa julgeoleku tuleviku teemal", The Baltic Times

25.03.2010

Joseph Hammond (Washington D.C.)

 

„Euroopa vajab hädasti mõhnkeha,” oli üks värvikamatest võrdlustest, mida Eesti president Toomas Hendrik Ilves kasutas Washingtonis Ameerika mõttekojas Atlantic Council oma kõnes „NATO tulevik”.

Nimetades NATOt ja Euroopa Liitu 20. sajandi liberaalse demokraatia kaheks suureks edulooks, kutsus Eesti riigipea Euroopa Liitu ja NATOt üles tihedamalt suhtlema ja tegema koostööd ühistes kaitseküsimustes. Kahjuks on kooskõla nende kahe liidu vahel poliitilistel põhjustel võimatu.

Ilves, kes on omandanud ühes Ameerika ülikoolis psühholoogia magistrikraadi, võrdles olukorda mõhnkeha eemaldamisega. Mõhnkeha on väike ajuosa, mis võimaldab aju paremal ja vasakul poolel üksteisega suhelda. Sellega väljendas Ilves pettumust süsteemi suhtes, mille peamised juhid „ei suuda omavahel rääkida”, et probleeme lahendada.

President juhtis tähelepanu selle probleemi tõsidusele. Ta selgitas, et selle tagajärjeks on „ELi ja NATO täielik suutmatus teha koostööd julgeolekuküsimustes, kuigi näiteks Venni diagrammi järgi on ELi ja NATO ühisosa üsna suur”.

NATO tulevikku ohustab kõige enam ELi ja NATO jõudude vahelise suhtluse puudumine. See on põhjustanud palju peavalu väeüksuste ülematele, kes juhivad näiteks Afganistani operatsioone või Somaalia ranniku lähedal toimuvaid piraatlusevastaseid operatsioone. Paljudes taktikalistes olukordades otsitakse ajutisi lahendusi, et hiilida mööda poliitilistest piirangutest ja võimaldada operatiivüksustel suhelda. Selline ebakindel olukord kahjustab Euroopa julgeolekut.

President Ilves ütles, et kui Põhja-Küprose probleemile lahendust ei leita, valitseb see probleem Euroopas tõenäoliselt veel mõnda aega. See konflikt on põhjustanud püsiva vastasseisu Türgi ja Küprose vahel. Küpros blokeerib järjekindlalt Türgi osalust Euroopa Liidu küsimustes ning Türgi blokeerib vastuteenena Küprose osalust NATO planeerimistegevuses.

Eesti president rääkis põhjalikult ka NATO identiteedikriisist. Oma pooletunnises kõnes väitis Ilves, et selline identiteedikriis oli paratamatu. NATO püstitas endale eesmärgi võita külm sõda. Kui see oli saavutatud, oli NATO järgmine ülesanne laieneda Ida-Euroopasse. Kuigi paljud NATO ja ELi esindajad on rääkinud laienemisväsimusest, väljendas Ilves poolehoidu Euroopa organisatsioonide jätkuva suurenemise suhtes.

Eesti juht puudutas iroonilisest vaatenurgast paljude eurooplaste hoiakut, mille kohaselt nad küll tahavad, et Euroopa äärealadel asuvad riigid areneks Euroopaga ühes rütmis, kuid löövad kõhklema, kui kõne all on loa andmine nende riikide liitumiseks Euroopa Liiduga. Ilves leidis: „Me tahame, et nad oleks rohkem meie moodi, me tahame, et neil oleks õigusriik, me tahame, et neil oleks avatud turg, ning me tahame, et neil oleks demokraatia, kuid me ei taha seda üleliia ... rääkimata veel sellest, et me peame nad võtma [NATOsse ja ELi].”

Pärast oma kõnet selgitas ta küsimuste ja vastuste esitamise ajal, et Eesti on tõenäoliselt üks suurimaid Türgi toetajaid ELis ning suudab näha ka tulevikupilti, kus demokraatlik Venemaa Föderatsioon on NATO liige. Vastandades oma veendumused Singapuri endise peaministri Lee Kuan Yew arvamusega, väljendas president Ilves selgelt, et demokraatia ei ole kultuuriomane nähtus. Kõik ühiskonnad ja kultuurid on suutelised looma õigusriiki, vaba turgu ja muid komponente, mis on vajalikud stabiilse ja elava demokraatia rajamiseks.

Ilves hoiatas kohalolijaid ka selle eest, et Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopa pealinnad ei ole paljudes üleilmse finantskriisiga seotud küsimustes täiesti ühel meelel. Tema väitel ei tohiks majanduskriisi kasutada ettekäändena, mille varjus lastakse üleatlandilistel suhetel halveneda. Eesti president rõhutas, et selle asemel peaks partnerlussuhetes pöörama tähelepanu ühistele ohtudele, mis on seotud Iraani, Afganistani, Balkani riikide, terrorismi ja küberjulgeolekuga.

Küberjulgeoleku teema on Eestis pärast pronkssõduri konflikti 2007. aastal riigi vastu toime pandud küberrünnakut järjest olulisemaks muutunud. See rünnak oli üks suurimaid küberkuritegusid Interneti ajaloos. NATO Küberkaitse Keskus loodi Tallinnasse just selle rünnaku tõttu. President toonitas, et alates 2007. aastast on suuri küberrünnakuid pandud toime ka Ameerika Ühendriikide ning Prantsusmaa ja Suurbritannia kaitseministeeriumide vastu. Ilves avaldas arvamust, et rünnak Interneti-serveri vastu teisest riigist tuleneva kübersõja abil on sama, nagu rünnataks seda serverit füüsiliselt raketimürsuga. Seega võib see anda riigile aluse rakendada Washingtoni lepingu artiklit 5 ning taotleda NATO liitlastelt kaitseressursse.

Atlantic Councilis esinedes astus Eesti riigipea nende Euroopa juhtide jälgedes, kes arutlesid hiljuti foorumil üleatlandiliste suhete muude aspektide üle. Näiteks võiks tuua Hispaania peaministri Jose Luis Rodriguez Zapatero ja tolleaegse Ukraina presidendi Viktor Juštšenko.

President Ilves on andnud suure panuse Atlantic Councilisse. Ta on Eesti NATO Ühingu asutajaliige ning on esinenud ka varasematel Atlantic Councili üritustel Euroopas. 

 

Arikkel ilmus inglisekeelsena ajalehes The Baltic Times.