- Reset +

"Eesti presidendi arvates tuleb muuta Euroopa julgeoleku kontseptsiooni", Le Monde

28.08.2008

Tallinn, erikorrespondent Olivier Truc

 

Kolm Balti riiki, Eesti, Läti ja Leedu, mille NSVL pooleks sajandiks annekteeris, on nagu teisedki Euroopa riigid kindlalt hukka mõistnud kahe Gruusia separatistliku piirkonna, Lõuna-Osseetia ja Abhaasia iseseisvuse tunnustamise Venemaa poolt.

„Vastuvõetamatu,” teatas president Valdas Adamkus Vilniuses. „Vastuolus Gruusia iseseisvuse põhimõtetega,” kuulutas Läti välisminister Maris Riekstins.

Tunnustamist taunitakse ka Eesti pealinnas Tallinnas. Poliitikategelased kutsuvad üles tugevdama NATO kohalolekut riigis, leides, et üksnes Põhja-Atlandi liiduga ühinemine automaatselt julgeolekut ei taga. Kuid president Toomas Hendrik Ilves, kes käis koos oma Läti, Leedu ja Poola kolleegidega Tbilisis Gruusia presidendile toetust avaldamas, ei kavatse piirduda viljatu pahameelega.

Palunud, et Euroopa Liidu ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana peataks Venemaaga sõlmitud viisalihtsustuslepingu, kutsub hr Ilves teisi riike üles mõtlema põhjalikult järele, milline on nende käsitus Venemaast.

„Pärast 1991. aastat ja NSVLi lagunemist kehtinud uue maailmakorra teooria, mille järgi Venemaa enam kedagi ei valluta, on nüüdseks aegunud, teatab ta Le Monde’ile. Muutunud on kogu 1991. aasta järgne Euroopa julgeolekuarhitektuuri põhieeldus. Meil tuleb muuta Euroopa julgeoleku kontseptsiooni ennast. Selleks läheb kuid, võib-olla isegi aastaid.”

Oma kogemuse põhjal ütleb ta, et Venemaa puhul muutub miski ainult siis, kui Venemaa seda ise otsustab. Praegu ei huvita teda ka karistuse kaalumine. Venemaal poleks sellest sooja ega külma. „Meil on tegemist agressiivse Venemaaga,” jätkab Ilves. „Vaadake näiteks, kuidas [Venemaa president Dmitri] Medvedev loeb Moldova presidendile [Vladimir] Voroninile sõnu peale ühe selle riigi maffiapiirkonna asjus, mida Transnistria endast kujutab. See on tagasipöördumine džungliseaduste juurde, midagi, mis on poolenisti 19. sajandi Briti impeeriumi, poolenisti gangsta rap’i stiilis käitumine – just seda see mulle meenutab.”

Rootsis paguluses sündinud ja Ameerika Ühendriikides hariduse saanud kunagine raadio Vaba Euroopa ajakirjanik Ilves ei paista pettekujutelmi hellitavat. „Ma arvan, et EL-i võimalused on siin väga piiratud,” ütleb ta. „Probleem on selles, et me elame oma postmodernses Euroopas, kus kõik on head ja lahked. Ning äkki leiame end 19. sajandi suurvõimu seltskonnast. Euroopa ei ole selleks valmis. Kõik Monnet’ ja Schumanni Euroopa ülesehitusideed, mille asjus meil tuleb kohtuda, mida meil tuleb arutada, on postmodernsed. Kuid Venemaa on premodernne.”

Näib olevat alaline küsimus, kuidas postmodernne 21. sajandi Euroopa peab käituma premodernse 19. sajandi Venemaaga. „See on suur dilemma,” ütleb Ilves, tunnistades, et vastus tal puudub.

Eesti president, kes on ametis olnud alates 2006. aastast, ei arva, et Gruusia kriis tekitaks Balti riikidele konkreetseid ohte. Alates sellest, kui need 1991. aastal oma iseseisvuse taastasid, on alati leidunud Venemaa esindajaid, kes väidavad ikka veel, et Balti riigid kuuluvad Venemaa rüppe. „Me tunneme end EL-i ja NATO liikmetena kindlalt,” tõdeb Ilves lihtsalt.

Lätis on Venemaa suursaadik Aleksandr Vešnjakov siiski hoiatanud, et kui Läti konflikti sekkub, võib see talle pikas plaanis kalliks maksma minna. Leedus on kaitseministeerium kutsunud üles riigi sõjalist ettevalmistust üle vaatama. Ilves ise arvab, et pigem peab NATO naasma oma algse ülesande, Euroopa kaitsmise juurde. Kolmes Balti riigis on korraldatud meeleavaldusi, mis on jäänud siiski tagasihoidlikuks, kuigi see teema püsib seal tänu Vene meedia laialdasele levikule kõigil meeles.

Kui küsida Ilveselt, kas ta kardab, et Venemaa kasutaks Eesti asjadesse sekkumiseks ettekäändena appitulemist suurele Eestis elavale venekeelsele vähemusele (umbes kolmandik elanikkonnast, nagu ka naaberriigis Lätis), nagu väitis Eesti esindaja Euroopa Parlamendis Tunne Kelam, on Ilves sama kategooriline. „Eestis ei tehta venelastega midagi, mis võiks põhjustada sellist reaktsiooni,” vastab ta. „Ning viimati kasutas sellist argumenti Milosevic, enne teda Hitler. Kui hakatakse kasutama selliseid argumente, ei saa kõnelda tsiviliseeritud Euroopast.”

Peamine viga tehti tema arvates NATO Bukaresti tippkohtumisel aprillis, kui Gruusiale ja Ukrainale keelduti andmast NATO liikmekssaamise tegevuskava (MAP), eriti Saksamaa ja Prantsusmaa blokeeringu tõttu. „Minu arvates on küllaltki selge, et Venemaa tõlgendas seda keeldumist rohelise tulena, et teha Gruusias, mida ta soovib,” ütleb ta.

See, mis Ilvest praegu rahutuks teeb, on teatud Euroopa poliitikute reaktsioon – oma sõnul kardavad nad „Vene-vastase koalitsiooni” moodustumist EL-is. „Pean ütlema, et ma muretsen rohkem „Vene-meelse koalitsiooni” moodustumise pärast, mis seab rahalised huvid kõrgemale Euroopa põhiväärtustest,” lõpetab ta. 

 

Viide prantsusekeelsele artiklile Le Monde'i veebilehel