- Reset +

"Me teame, mida tähendab olla üksi jäetud", Die Zeit

28.08.2008

Küsimused esitas Alice Bota

 

Eesti president Toomas Ilvese mõtted maailmakorrast pärast sõda Gruusias, Euroopa Liidu saamatusest ja oma usaldusest NATO vastu.

 

DIE ZEIT: Härra president, kas olite üllatunud, kui Venemaa tungis Lõuna-Osseetias toimunud sõjategevusele reageerides Gruusiasse?

TOOMAS HENDRIK ILVES: Jah. Pärast külma sõja lõppu on maailmakord põhinenud veendumusel, et Venemaa ei hakka oma naabreid ründama. See veendumus on nüüd ümber lükatud ja üllatab meid kõiki.

 

ZEIT: Saksamaa ja Prantsusmaa otsisid veel Kaukaasia sõja kohta sõnu, kui Teie olite koos Poola, Läti, Leedu ja Ukraina riigijuhtidega juba teel Gruusiasse. Sel hetkel tuli päevavalgele rabav erinevus ELi vanade ja uute liikmesriikide vahel...

ILVES: … me oleme ELis neli aastat ja seega pole me enam kaugeltki mitte uued liikmesriigid.

 

ZEIT: Teie jaoks ei avaldunud Kaukaasia konfliktis uus ja vana Euroopa?

ILVES: Ei, sellistest mõistetest ei ole mingit kasu. Euroopa Liidus valitsevad Venemaa suhtes erinevad hoiakud. Loomulikult mõtlevad Vene armee brutaalsusega ajalooliselt kokku puutunud riigid teisiti kui need, kellel ei ole okupatsiooni all elamise kogemust.

 

ZEIT: Mida Te mõtlesite, kui istusite lennukis nelja teise presidendi kõrval?

ILVES: Me teame, mida Vene väed suudavad ühel maal korda saata. Eriti meie, kelle maailm 1939/40. aastal üksi jättis, nagu ta jättis üksi Ungari 1956. aastal ja Tšehhoslovakkia 1968. aastal. See on kohutav tunne. Seetõttu otsustasimegi Gruusiasse sõita.

 

ZEIT: Väga emotsionaalne reaktsioon.

ILVES: Meie, eestlased, ei ole emotsionaalsuse poolest just väga tuntud. Me näitame ainult oma solidaarsust.

 

ZEIT: Te ütlesite, et Gruusia jäeti üksi. Kas EL ja NATO toetavad teda nüüd piisavalt?

ILVES: Eelkõige on tähtis, et me ei laskuks aruteludesse Mikheil Saakašvili isiksuse teemal. See oleks kõige viletsam viis olukorda lahendada.

 

ZEIT: Mõned kahtlevad, kas Gruusia president Saakašvili on usaldusväärne partner.

ILVES: Ta valiti presidendiks demokraatlikult. Gruusia vajab praegu eelkõige tuge, rohkem poliitilist toetust.

 

ZEIT: Millisel kujul?

ILVES: Me peame tunnustama Gruusia territoriaalset terviklikkust. See on ka osa Nicolas Sarkozy välja töötatud kuuepunktilisest kavast.

 

ZEIT: Dmitri Medvedev tunnustas Lõuna-Osseetiat ja Abhaasiat.

ILVES: Me mõistame selle sammu hukka. See suurendab pingeid praeguses väga keerulises olukorras. Venemaa räägib ka oma vägede väljaviimisest, kuigi need on ikka veel Phothis. Probleem on selles, et need sõnad tähendavad meie jaoks midagi muud kui Euroopa Liidust väljaspool.

 

ZEIT: Mida konkreetselt ootate EL-ilt, kui Venemaa ei tunnusta Gruusia terviklikkust?

ILVES: On naiivne loota, et kriis läheb lihtsalt mööda ja me saame pöörduda oma igapäevaelu juurde tagasi. Nüüd on mõte partnerlusleppest Venemaaga utoopiline. Kui Gruusia territoriaalset terviklikkust ei säilitata, heidetakse meid ajas 40 aastat tagasi. Siis kukub kokku pärast külma sõja lõppu tekkinud maailmakord ja kogu 1975. aasta Helsingi kokkuleppega loodud vundament.

 

ZEIT: Helsingi kokkulepe pani omal ajal Euroopas aluse pingelõdvenduspoliitikale. Mida saab EL praegu teha?

ILVES: ELi välisministrite nõukogu vaikis pärast sõja puhkemist. Kui me isegi tõelise kriisi korral ei suuda ennast maksma panna, millal siis veel? Praegu saame me väga vähe ära teha. Me peaksime oma ootusi ühise välis- ja julgeolekupoliitika suhtes madalamale laskma. Meie ettekujutus soft power'ist ei kehti enam. Soft power ei toimi 19. sajandist pärit maailmavaate suhtes.

 

ZEIT: Mida see tähendab?

ILVES: Me ei ole kunagi tõsiselt sellele mõelnud, kas majanduslikult väga edukas rahvusvaheline organisatsioon, mis sündis ühise siseturu ideest, suudab end ka välispoliitikas tõestada.

 

ZEIT: Teie silmis on EL saamatu. Aga kas NATO on tugevam? Venemaa president Dmitri Medvedev väidab, et NATO vajab Venemaad rohkem kui viimane NATO-t.

ILVES: Me peaksime jääma realistlikuks.

 

ZEIT: Kas Medvedev eksib?

ILVES: NATO kõige tähtsam eesmärk on Euroopa kaitsmine. Üheksakümnendate aastate lõpust alates on NATO aga seda ülesannet laiendanud. Kõik probleemid olid lahendatud, seega asuti uute kallale ja saadeti väed näiteks Afganistani. Nüüd tundub, et vana ülesanne ootab jälle täitmist.

 

ZEIT: Afganistani probleem ei haihtu aga õhku. Selleks on vaja Venemaad.

ILVES: Me peame NATO algpõhimõtete juurde jälle tagasi pöörduma.

 

ZEIT: Niisiis Euroopat kaitsma.

ILVES: Jah. Et saada NATO liikmeks, peab riik olema demokraatlik. Lõppude lõpuks kaitseb NATO läänelikke väärtusi ja riike, kes neid väärtusi jagavad.

 

ZEIT: Kas saate NATO-le lootma jääda? Poola otsib USA-ga tugevamat sidet, mis jääb väljapoole NATO struktuuri.

ILVES: Küsimus ei ole usalduses NATO vastu, vaid Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitikas. NATO-t usaldan ma täielikult.

 

ZEIT: Teie riigil, nagu ka Poolal, Lätil ja Leedul, on olnud möödunud aastatel Venemaaga konflikte.

ILVES: Meil kõigil on kord juba naftakraanid kinni keeratud.

 

ZEIT: Kas nüüd ähvardab teid nende konfliktide teravnemine sõjaliste vahenditega?

ILVES: Ma loodan, et mitte. 8. augustini oli mõeldamatu, et Venemaa sellest joonest üle astub. Nüüd mõtleme teisiti. Me alles hakkame viimasel kahel nädalal toimunu tähendusele hinnangut andma.

 

ZEIT: Kas ootasite Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa presidendilt Nicolas Sarkozylt enamat? Tema kuue punkti kava on ebamäärane.

ILVES: Sarkozy tegi selle kriisi ajal kõik mis võimalik. Kuue punkti kavaga saavutas ta rohkem, kui mõni teine Euroopa Liidu eesistujamaa president oleks saavutanud. Tema tööd tuleks tunnustada. 

 

Viide saksakeelsele originaalartiklile Die Zeit-i veebilehel