kantseleis

Intervjuud

- Reset + Prindi

"Eestist Leoniasse", The Record, 13. aprillil 2008

29.04.2008

Herb Jackson

 

Leonia keskkool aitas teha Läänemere-äärse Eesti üheks maailma kõige internetistunumaks riigiks, väidab Eesti president Toomas Hendrik Ilves.

Kuidas? Sest Leonias üles kasvanud Ilves osales keskkoolis käies nelja-aastases matemaatika katseprogrammis, mis hõlmas ka arvutiprogrammeerimist. Haridus tasus ennast ära, kui Eesti pagulaste poeg 1972. Columbia ülikooli astus ning õppemaksu jaoks raha teenimiseks tööd ja õpet ühendavas programmis osales.

Samal ajal, kui teised üliõpilased kohvikus ettekandjatena töötasid, oli Ilves programmeerija. Sellele edasijõudmisvõimalusele mõtles ta ka siis, kui ta koos taasiseseisvunud Eesti valitsusega 1996. aastal tugevalt arvutitele suunatud haridussüsteemi kujundas.

„Mõistsin, et minu riik vajab arvutioskusega inimesi. Tegin ettepaneku koolid arvutitega varustada, ning 1997. aastaks oli kõikides koolides Interneti-ühendus,” rääkis 54aastane Ilves möödunud nädalal Washingtonis Eesti suursaatkonnas antud intervjuus.

Kui Nõukogude Liit 1991. aastal lagunes, ei olnud Eestis peaaegu üldse kaasaegset infrastruktuuri ega panku. Nüüd kasutab kaks kolmandikku Eesti elanikest Internetti, kus nad käivad hääletamas, esitavad parlamendile seadusettepanekuid ja teevad 97% pangatehingutest.

„See, et Eesti on üks kõige internetistunumaid riike, on kõik tänu pr Cummingsi programmeerimistundidele,” meenutab Ilves oma õpetajat Christine Cummingsit.

Nüüdseks pensionil olev Cummings mäletab Ilvest terase ja vaimuka õpilasena.

„Ta oli andekas mitte ainult matemaatikas ja arvutiõpetuses, vaid ka muudes ainetes – ajaloos, keeltes ja kunstis. Ta oli suurepärane kõneleja. Igakülgselt andekas,” meenutab õpetaja.

Matemaatikaprogramm töötati välja ja seda rahastati Columbia ülikooli kaudu saadud riiklikest toetustest. Ka pr Cummings sai oma magistrikraadi Columbia ülikoolist. Programm lõppes, kui lõpetati selle rahastamine. Programm keskendus kriitilisele mõtlemisele ja probleemide lahendamisele, kasutades matemaatikaprobleemide vastuste leidmiseks tolleaegseid üsna algelisi arvuteid.

Praegu rakendab Ilves tollal omandatud kriitilise mõtlemise oskust Eesti riigipeana. Ta vastutab riigi välissuhete eest, sealhulgas sõjaväe osalemise eest Iraagi ja Afganistani sõjas. Valitsust juhib peaminister.

Ilves ja president Bush korraldasid 2006. aastal Bushi Eesti-külastuse ajal ühise uudistekonverentsi ning kaks presidenti kohtusid taas Valges Majas sama aasta juunis. Enne eelmisel nädalal The Recordile intervjuu andmist kohtus Ilves välisminister Condoleezza Rice’i ja asepresident Dick Cheneyga ning arutas nendega muu hulgas Eesti muret Vene kallaletungi pärast teisele endisele liiduvabariigile Gruusiale.

Ilves on North Jerseyst kaugele jõudnud ja küsimuse peale, kuidas tal see õnnestus, pööritab ta silmi.

„Ma tõesti ei tea,” ütleb ta kõigepealt, ja räägib seejärel oma elust.

Pärast Columbia ülikooli lõpetamist ja magistrikraadi saamist Pennsylvania ülikoolist töötas Ilves mõnda aega Englewoodis avatud õppekeskuses õpetajana, seejärel Briti Columbias Vancouveris asuva kunstikeskuse direktorina.

1984. aastal pidas ta Eesti-teemalisi loengud ja kirjutas Eesti teemadel Vancouveri Fraseri ülikoolis, kui talle pakuti tööd USA rahastatavas uudisteagentuuris Raadio Vaba Euroopa, mis edastas uudiseid idabloki riikidele.

Ilves oli eesti keelt õppinud oma vanematelt, kes kohtusid pagulastena Rootsis ja asusid New Jerseysse elama, kui Ilves oli kolmeaastane.

Ilvese nüüdseks surnud isa töötas paberifirmas. Tema ema oli Leonia algkoolis raamatukoguhoidja. Nüüd on ta Ilvese sõnul pensionil ning reisib kodumaa ja New Jersey vahel.

Raadio Vaba Euroopale pakkus huvi Ilvese keeleoskus ja teadmised piirkonna probleemidest – kuulis ta ju kodus oma vanemaid ja teisi külas käivaid pagulasi väljendamas pahameelt II maailmasõjaga alanud Nõukogude okupatsiooni üle.

Ilves polnud aga kindel, kas tööpakkumine teda huvitab.

„Ütlesin, et hea küll, vähemalt saan tasuta lennupileti, et vennale külla minna,” meenutab Ilves. Leonias üles kasvanud vend Andres elas Euroopas.

1988. aastaks juhtis Ilves Raadio Vaba Euroopa Eesti toimetust ja eestlased olid proovile panemas Nõukogude riigipea Mihhail Gorbatšovi uut avatuse poliitikat glasnost.

Ühe osana nõukogude võimu vastastest mässust toimusid Eestis rahvakogunemised, kus lauldi isamaalisi laule. Tänavu linastunud sõltumatus filmis „Laulev revolutsioon” kirjeldatakse, kuidas mõne ürituse korraldajad levitasid teavet toimuva kohta Raadio Vaba Euroopa kaudu.

Pärast Eesti taasiseseisvumist paluti Ilvesel valitsusse astuda. 1993. aastal sai ta Eesti suursaadikuks Põhja-Ameerikas.

„Olin üks väheseid, kes teadis midagi Eestist ja Ameerika Ühendriikides ja kellel ei olnud KGB tausta,” räägib Ilves. „Pidin loobuma USA kodakondsusest ja leppima kümme korda väiksema palgaga.”

1996. aastal kutsuti ta tagasi koju, kus temast sai välisminister. 2006. aastal valis riigikogu ta presidendiks 174 poolthäälega 162 vastu.

Suhted Venemaaga on Eesti jaoks endiselt proovikivi. Umbes neljandik Eesti elanikkonnast on venelased, seda suurel määral nõukogude ajal tehtud jõupingutuste tõttu asustada venelasi teistesse liiduvabariikidesse, et lahjendada nende vabariikide identiteeti.

Kui Eesti valitsus möödunud suvel pealinnas Tallinnas Punaarmee mälestusmärgi teisaldas, hakkasid mõned vene keelt kõnelevad elanikud mässama. Eesti sattus küberrünnaku ohvriks, mis halvas või hävitas paljud Eesti Interneti-teenused, ja Ilvese sõnul pärinesid rünnakud Venemaalt. Ilves on vaeva näinud, et veenda NATOt toetama selliste rünnakute ohvriks langenud liikmesriike samamoodi nagu sõjaliste rünnakute ohvreid.

Bush tunnistas, et Ilves aitas tal juunis toimunud kohtumisel seda teemat paremini mõista.

„Rääkisime veel ühel huvitaval teemal, milles mul on palju õppida – nimelt meid kõiki ohustav küberrünnak,” lausus Bush pärast kohtumist. „Soovin teid tõesti tänada teie juhtimistöö eest ja teie selge arusaamise eest ohtudest, mida küberrünnak kätkeb mitte ainult teie riigile, vaid ka minu omale ja teistele.”

Ilves tänab omakorda Leoniat.

„Siin oli väga hea õppida, väga hea koolisüsteem ja väga motiveeritud õpilased,” ütles ta. „Osaliselt tulenes see õpetuse kvaliteedist, aga suures osas ka konkurentsi kvaliteedist.”

 

• 1972: Valedictorian*, Leonia keskkool
• 1976: bakalaureusekraad psühholoogias, Columbia ülikool
• 1978: magistrikraad psühholoogias, Pennsylvania ülikool
• 1979–81: abidirektor ja inglise keele õpetaja, Englewoodi avatud õppekeskus
• 1981–83: direktor ja kunstiala juhataja, Vancouveri kunstikeskus, Briti Columbia
• 1983–84: eesti keele ja kirjanduse lektor, Simon Fraseri ülikool, Vancouver

 

Link originaalartiklile www.northjersey.com veebilehel