- Reset +

"Mulgid võtsid oma märgi tagasi." President Ilvese intervjuu ajalehele Sakala 19. jaanuaril 2008

19.01.2008

Intervjueeris Rannar Raba

 

Abja valla elanikuna Lõuna-Viljandimaa omavalitsuste võimalikust liitmisest kõneldes avaldas president Toomas Hendrik Ilves lootust, et kunagi jõuab ellu Suur-Mulgimaa idee, kuid esialgu oleks tema meelest hea seegi, kui ühineksid Abja ja Halliste vald.

 

Viimasel ajal on kõige enam räägitud kunagise Halliste kihelkonna taastamisest ehk Abja ja Halliste valla liitmisest. Samas pole keegi otsesõnu välistanud ka terve Lõuna-Viljandimaa liitmist ehk niinimetatud Suur-Mulgimaa moodustamist. Toomas Hendrik Ilves, millise variandi teostumist teie kõige parema meelega näeksite?

Suur-Mulgimaa idee autorina arvan muidugi endiselt, et see oleks kasulik.

Nagu oleme kuulnud, peetakse Soomes heaks 20 000 elanikuga omavalitsust, mis vastab Viljandi linna suurusele. Sellises saab tõesti juba päris palju ära teha.

Kui aga arvestada Lõuna-Viljandimaal valitsevat konservatiivset hoiakut, kus kõheldakse isegi selles, kas tuhande elanikuga linn peaks liituma kolme tuhande elanikuga vallaga, on ilmne, et suurem ühendamine saab toimuda vaid samm-sammult.

Me võiksime palju vajalikku ära teha, kui kogu seni vaid kultuurilise üksusena tuntud Mulgimaa saaks üheks. Praegu ei ole kohalikud inimesed ega ka omavalitsused selleks valmis. Nii et esimese sammuna oleks Halliste kihelkonna piirides Halliste valla tegemine ka väga hea mõte. 

 

Ehk oleks mainekujunduse aspektist vaadatuna nutikas selline uus omavalitsus hoopis Mulgimaa vallaks nimetada, mitte hakata mujal Eestis vähem tuntud Halliste nimele rõhuma.

Inimesed on nimede suhtes väga tundlikud. Meenutagem, et Karksi vald ja Karksi-Nuia linn oleks omal ajal puhtalt nime pärast peaaegu ühinemata jätnud! Seepärast usun, et Abja-Paluojal paikneva keskusega Halliste nime kandev vald oleks hea lahendus. See töötaks, see rahuldaks kõiki.

Inimestel on omadus olemasolevatest asjadest kinni hoida, ehkki tegelikult ei pruugi need eriti pika ajalooga olla. Näiteks seisab minu perekonna hauaplatsi plaadil Halliste surnuaial kiri «Ärma talu, Vana-Kariste vald». See on pärit ajast, kui oli rohkem valdasid. 1930. aastatel otsustati nende arvu vähendada.

Tänapäeval on omavalitsuse optimaalne rahvaarv veelgi suurem. See on ka loomulik: 70 aastat tagasi ei olnud küsimust, kas hakata Brüsselist näiteks ujula tarvis raha taotlema. Ajad muutuvad ja meil on mõttekas nendega kaasa minna. 

 

Kui palju teis on usku, et vähemalt kahe valla liitumise ettevalmistamisega saadakse hakkama 2009. aasta kohalikeks valimisteks?

Kui juba poliitikud, kellel on võimalik ühinemisest kõige rohkem kaotada, seda pooldavad, on tegu hea märgiga. Need inimesed mõtlevad oma piirkonna tuleviku peale. Ma olen aru saanud, et Abja ja Halliste volikogu liikmed üldiselt pooldavad sellist sammu, Mõisakülas on natuke teistsugune hoiak.

Traditsiooniliselt on nii, et väiksemad tahavad rohkem suurtega liituda, meil on aga Abja ja Halliste vallavanem ning volikogu esimees öelnud, et ühinemise idee on tore. Näib, et poliitilist tahet on ja väljavaated on väga head.

Küllap on ka elanikud endale teadvustamas, et väikesel omavalitsusel läheb edaspidi üha raskemaks, konkurents kujuneb seevastu aina suuremaks.

Kui sul on piisavalt suur omavalitsus, saad kanda näiteks Euroopa Liidu projektide omafinantseeringuid. Ujula näite tõin ma enne suvaliselt. On veel palju teisi samaväärseid asju, mida saaks endale lubada 5000 elanikuga vald, kuid mitte 1800 elanikuga omavalitsus. 

 

Mida praktilist oleks teil Ärma talu peremehena Abja ja Halliste valla liitumisest võita?

Võita oleks seda, et piirkonna elu edeneb. Kusjuures ma ei saa ütlemata jätta, et siin on juba väga palju paremaks muutunud — selles veendumiseks piisab, kui Abja-Paluojalt läbi sõita ja ringi vaadata.

12 aastat tagasi võtsin tollal peaministriks olnud Tiit Vähi juubelil kokku Jaak Alliku, Kalev Raave ja Ilmar Mändmetsa ning ütlesin, et nüüd läheme räägime Vähile, et meil on vaja Apja viiv tee ära asfalteerida.

Paraku lahkus Vähi valitsus varsti ametist ja asi ei liikunud. Järgmisena tuli peaministriks Mart Siimann. Ta tegi kevadisel ajal halva ilmaga siin kandis ringsõidu ja tema auto vajus just sellel savisel asfalteerimata jupil, külg ees, teepervelt alla. Siis öeldi talle, et see ongi see koht, mille asfalteerimisest Ilves on rääkinud.

Usun, et nüüd võime mõelda juba palju suurematest asjadest kui ühe kruusatee asfalteerimine. 

 

Viibite presidendina suure osa ajast Tallinnas ja mujal Eestis. Kui palju olete seal tunnetanud, et Mulgimaa firmamärgina on taas leitud ja mulgid on õppinud seda enda huvides ära kasutama?

Ma ei tea, kas ma saan oma hinnangus olla objektiivne, sest mul käib Kadriorus «Sakala» ja ma loen seda igal hommikul.

Aga mul on tõesti hea meel, et mulgid on tagasi võtnud oma märgi, mida on pikka aega varastatud. Minu meelest ei ole õige, et teede ääres osutavad Mulgi kuube kandvate meeste kujud Viljandi suunas (Viljandi pole Mulgimaal – toim.). Seevastu Mulgimaa piirisiltide püstitamise aktsioon oli erakordselt õnnestunud. Iga kord, kui ma Ärmale tulen, on hea seda tähist näha. 

 

«Sakalagi» on juhtkirjades avaldanud arvamust, et kõige tähtsam on oma paikkonna märk üles leida ja küllap see end ükskord ka materiaalselt ära tasub.

Nojah, kui väliskülaline tuleb Eestisse ja loeb turisti käsiraamatust, et on selline koht, millel on omapära ja kus on huvitav, tekib tal ehk tõepoolest mõte: «Ohoo! Lähme sinna, Brunhilda! Wir sind hier! Fahren nach Abja!» Aga selleni jõudmine võtab aega. Kui sul pole identiteeti, peab midagi muud proovima, looma näiteks mingi lõbustuspargi. 

 

Eestis tegelikult ongi Mulgimaaga võrreldav identiteet vaid kahel piirkonnal: Setumaal ja Saaremaal.

Ja see töötabki! Inimesed ei sõida Tallinnast Setu kuningriigi päevale mitte sellepärast, et nad oleksid päritolu poolest setud, vaid sellepärast, et see on kihvt.

Usun, et see töötab Mulgimaal sama moodi. Meil on Abjas Mulgi mehe puuskulptuur, mille pildile oli äsja «Postimehe» esiküljel (Põhja-Venemaa elanike ja soomeugrilaste genoomi sarnasustest rääkinud uudise juures — toim.) ette kleebitud Vladimir Putini nägu. No näete! Töötab!

Muidugi ei ole võimalik suurte asjadeni jõuda üleöö, aga kui vaatame, kuidas Mulgi kultuuri instituut on arenenud ja inimesed mulgi keelt õpivad, siis... Hea näide on seegi, et kohalikud poliitikud on hakanud uhkusega Mulgi kuube kandma. 

 

Muide, õigeks Mulgi kuueks sobiva kanga leidmine pidavat praeguses Eestis olema üks keerulisemaid ülesandeid.

Võib-olla see tekitab siis uusi töökohti!

Käisime peretuttavatega jõulude ajal kirikus ja tagasi tulles peatusime Abjas poes. Mina olin Mulgi kuues ja sõber tavalises jopes. Ma ise ei näinud, aga sõber ütles pärast, et müüja olevat mind väga imelikult vaadanud. Tema järgmine tähelepanek oli see, et kui järjekorras oleks peale minu seisnud veel viis Mulgi kuues meest, poleks müüja nii vaadanud.

Saksamaal Baieris panevad kõik kontorirotid laupäeval ja pühapäeval rahvarõivad selga ning lähevad õlut jooma. Kui nädalavahetusel Münchenis ringi käia, võib parkides näha palju rahvarõivastes abielupaare, olgugi et nad on esmaspäevast reedeni töötanud BMW-s insenerina.

Siin peitubki põhjus, miks ma väga tahaksin, et inimesed tuleksid vabariigi aastapäeva vastuvõtule rahvarõivastes. Frakid on igal pool maailmas ühesugused, kuid rahvarõivad mitte. 

 

IDEE

President Toomas Hendrik Ilves käis Suur-Mulgimaa idee esimest korda avalikult välja «Sakala» arvamusleheküljel 2005. aasta juulis.

• «Kui talitada kavalalt ehk mulgilikult, on meil võimalik seda kokkukuuluvat ala ja kultuuri konsolideerida ning samal ajal, väidan ma, oluliselt tõsta mulkide jõukust koos poliitilise läbilöögivõimega Eesti valitsuse tasemel. Lahendus on Mulgimaa kui haldusterritoriaalne ja poliitiline ühik ehk omavalitsus. Teisisõnu tuleks moodustada viie vana Mulgi kihelkonna seitsmest vallast ja kahest eraldiseisvast linnast üks tervik, Mulgi vald,» kirjutas ta toona.