- Reset +

"Eestimaa elanikud peaksid rikkusest rõõmu tundma – neil on palju maad", Valgamaalane, 2. oktoober 2007

02.10.2007

Küsis Taimi Käos

 

Homme ja ülehomme on president Toomas Hendrik Ilves töövisiidil Valgamaal. Eile hommikul kirjutas ta Abja vallas oma Ärma talus artiklit. President oli nõus intervjuu andmiseks tunniajalise katkestuse tegema.

 

Tulite ÜRO Peaassamblee 62. istungjärgult, kus esinesite ettekandega, ja Rootsi Kuningriigist Göteborgist, kus avasite raamatumessi. Mida tegite laupäeval ja pühapäeval, kui Ärmal olite? Sauna ikka saite?

Olin nädal aega Ameerika Ühendriikides ja siis – pärast kahetunnist vahemaandumist Stockholmis – kaks päeva Göteborgis. Kui laupäeval lõpuks Ärmale jõudsin, olin nii väsinud, et magasin. Sauna ka ei jõudnud.

Täna lõpetan hommikul alustatud artikli. Siis sõidan Tallinna, pole ju jõudnud veel kettaheitjat Gert Kanterit võitude puhul silmast silma õnnitleda, tahan täna seda teha. 

 

Kas kirjutate oma artiklid ja ettekanded ise?

Kõige olulisemad kõned kirjutan tõesti algusest lõpuni ise. Aga on ka sõnavõtte, milleks küsin headelt kolleegidelt mõtteid ja taustainfot. 

 

Kui sageli saab president teha visiite maakondadesse?

Olen käinud Jõgeva-, Tartu-, Saare- ja Hiiumaal. Viljandimaal küsitakse ikka, et millal ma kodumaakonda külastan. Olen vastanud, et ma elan ju siin. Aga nemad tahavad ametlikku visiiti.

Enne presidendiks saamist, kui oli vabadust omal käel käia, sõitsin väga palju mööda Eestimaad. Huvitavaid kohti on ju nii palju. Ametliku visiidi ajal aga näen ja kuulen, mida muidu teada ei saa.

Mind huvitab Schengeni viisaruumiga liitumine ja sellest tulenevad olulised muutused Valga-, Viljandi- ja Pärnumaal – vastu Läti piiri. Kui senini vaadati neid maakondi kui ääremaid, siis 1. jaanuarist muututakse Euroopa Liidu sisemaaks. Schengeni viisaruum on Euroopa rahvaste seas väga kõva sõna. Küllap mõistavad peagi ka Eesti elanikud Schengeni eeliseid. Paraneb piiriäärne kaubandus ja elanikud saavad vabamalt üksteisega suhelda. Piiriületusel pole enam formaalsusi. Muide, Ärmalt Riiga on mul lähem lennukile minna kui Tallinna. 

 

Pidasite kõne ÜRO Peaassambleel, kus rääkisite kliimamuutustest, küberjulgeolekust, kriiside reguleerimisest ning rahvusvaheliste organisatsioonide koostööst. Eestimaa inimesi pani imestama, kui ÜROs diskrimineerimisega tegeleva eriraportööri Doudou Diene arvates peaks Eestis olema mitu riigikeelt. Miks käis eriraportöör sellise kaardi välja?

Kui Diene soovitas Eestis võtta kasutusele mitu riigikeelt, siis ma meenutan, et Saksamaal elab neli miljonit türklast. Miks ei ole seal mitu riigikeelt? Meil ei tasu niisuguseid propagandistlikke väljaütlemisi tähele panna. 

 

Ometi oli see vesi nendele veskitele, mis meie vastu jahvatavad. Mida arvate pronksööst ja miks ollakse Eesti vastu kurjad?

Pronksöö oli kaua ette planeeritud ja mitte meie poolt. Venemaal elab 143 miljonit ja Eestis 1,3 miljonit elanikku. On ülim upsakus arvata, et meie hakkame mõjutama nii suurt maad. Kui tahetakse meid halbadena näidata, siis seda ka tehakse.

Venemaa huvi on tekitada Eesti ja teiste Venemaad hästi tundvate riikide suhtes läänemaailmas halba mainet.

Eesti inimesed võiksid olla uhkemad ja enesekindlamad. Viimase kuueteistkümne aastaga oleme väga palju saavutanud, see on lausa uskumatu. 

 

Tahame veelgi kiiremat tempot saada. Nurisetakse parlamendi üle.

Erimeelsusi on iga maa parlamendis. Jälgige teiste riikide seadusandjate tegevust. Briti parlamendil on ligi tuhandeaastane töökogemus, kuid väga viisakalt ei lähe sealgi kõik istungid. Riigikogulastelt peaks valija rohkem nõudma selgust, millal saavad täidetud valimiseelsed lubadused. Tuleb rohkem jälgida, kes midagi ütleb.

Aga tuleb ka väga selgelt meeles pidada: alternatiivi meie demokraatlikult valitud parlamendile ei ole. 

 

Valgamaa visiidi ajal külastate Kaitseliidu Valga malevat. Miks pakub Kaitseliit teile nii suurt huvi?

Pärast aprillisündmusi tahan Kaitseliidule toonase tubliduse ja kiire tegutsemise eest igal pool toetust avaldada. Riigikaitseliste ülesannete kõrval on Kaitseliit järjest enam omaks võtmas ka siseturvalisuse ühe olulise tagaja rolli. Miks mitte rääkida nendega ka näiteks Schengeni viisaruumiga liitumisest, sest piirikontrolli kadumine ei tähenda ju igasuguse kontrolli kadumist. 

 

Teie koduleheküljel on lause «Tehkem Eesti ühiselt suuremaks». Kas see on veel aktuaalne?

Muidugi on hea, kui saame end maailmale tutvustada. Göteborgi raamatumessil – see on Põhjamaade suurim raamatumess – oli võimalus eesti kirjandust tutvustada ja Eesti oli ju messi peakülaline. Meie kirjanikud olid kohal. Samas arutleti Eesti kirjanduse, kunsti ja ajaloo üle.

Tunneme uhkust ja rõõmu, kui keegi jõuab maailma tippu. Aga Eesti viimine maailma on sageli raske. Taliolümpiamängudel vaadatakse murdmaasuusatamist riikides, kus seda ala harrastatakse. Nii on see ka meil. Šveitsis näiteks on populaarne slaalom ja just selle ala vastu tuntakse suurt huvi.

Mõnikord on keeruline aru saada, kes on see, kes midagi teeb. Beethoven oli sakslane, aga kirjutas Austrias, kuid see kõik ei oma üldse minu jaoks tähtsust. Mulle meeldib tema muusika.

Kanadas jäi mulle kõrva lummav muusika. Ma ei teadnud, kes oli selle kirjutanud. Kui kuulsin, et «Tabula Rasa» on uue heliplaadi lugu, mille kirjutajaks on meie helilooja Arvo Pärt, siis oli eriliselt uhke tunne küll. Kuid esmalt oli tähtis looming ja siis inimene. 

 

Olete paljudes riikides käinud, mida arvate alkoholimüügi kellaaja ja vanuselisuse piiramisest?

Alkoholi ei peaks müüma 24 tundi ööpäevas. Kuid keelamine siin palju ei aita, nagu ei ole aidanud liikluses korda luua trahvimine ja juhiloa äravõtmine. Ma ei taha, et Eesti muutuks karistavaks riigiks, kuid karistuste karmistamist kihutajate ja purjuspäi sõitjate vastu on vaja küll. Olen õnnetu, kuidas sellel aastal on meil liikluses läinud.

Alkoholimüügi vanuselist piirangut ma täiesealistel ei poolda. Täisealiseks saanud inimene peab olema ise otsustusvõimeline oma tegude eest ja kandma nende eest vastutust. 

 

Kõik inimesed ei ole siiski otsustusvõimelised ja palju raha kulutatakse hasartmängudele. Kui võrrelda Eesti Loto 2002. aasta puhaskasumit 2006. aasta omaga, on see suurenenud ligi 200 protsenti. Mida arvate olukorrast, et vastavalt reklaamiseadusele on hasartmängureklaam keelatud, kuid erand on Eesti Loto?

Siin ei näe ma probleemi. Eesti Loto on riiklik loto, mille kasumist toetatakse nii kultuuri, sporti, meditsiini, sotsiaaltööd, noori, lapsi, keskkonnaprojekte – seda kõike läbi hasartmängu maksu, mis laekub riigieelarvesse.» 

 

Kas seisate jätkuvalt ühiskondliku leppe eesotsas?

Kodanikuühiskonda ei saa juhtida ega ülevalt suunata. Seda ei saa keegi teha, ka president mitte. Sel juhul poleks meil ju tegemist kodanikuühiskonnaga.

Ühiskondliku Leppe Sihtasutus on aga tänaseks reorganiseeritud sihtasutuseks Eesti Koostöö Koda. Seal on ametis uus ja tegus nõukogu, kes on oma tulevikukavadest ka avalikult teada andnud. Eesmärgiks ei ole enam abstraktne lepitamine, vaid ühiskonna erinevate rühmade kaasamine konkreetsete teemade apoliitiliseks käsitlemiseks.

Riigipea on selle sihtasutuse asutaja koos seadusest tulenevate õiguste ja kohustustega. Näiteks tuleb mul välja kuulutada muudatusi sihtasutuse põhikirjas. Kuid – minu kohustuste ja õiguste hulka ei kuulu kindlasti sihtasutuse töö juhtimine. Ma loodan, et ümberkorraldatud sihtasutuse tegevus ja selle eesmärgid saavad juba lähiajal avalikkusele selgemaks ja läbipaistvamaks, kui on ehk varasematel aastatel olnud. 

 

Eespool ütlesite, et Eesti on kuueteistkümne aastaga tubli olnud. Kas on toimunud ka midagi silmanähtavat?

Maakondade visiitide ajal olen näinud viimasel ajal korda tehtud hooneid ja see teeb rõõmu. Heameel on nendest inimestest, kes on otsustanud kolida maale elama.

Tahan öelda, armsad eestlased, meil on harukordne võimalus elada nii nagu näiteks Saksamaal ei saa unistadagi. Kui külas käis Euroopa Komisjoni asepresident Günter Verheugen, siis ta rääkis uhkusega, et tal on Saksamaal väga suur krunt – 16 000 ruutmeetrit. Aga minul on maad 81 hektarit!

Ümber Ärma on lagunenud talud, inimestele pakutakse neid korda teha, kuid nad ei soovi seda vaeva ja riski võtta. Ka minul oli siia tulles ees padrik, esimene ost oli võsalõikaja ja sellega tegin kolm aastat tööd. Esialgu raha nõudvaid töid polnud, see tuli hiljem. Seitse aastat oleme intensiivset tööd teinud. Üleöö pole midagi kunagi ega kellelegi kätte tulnud. Rikkad on need, kes elavad maal, kus lapsed saavad vabalt joosta ja loodust tundma õppida. Tänapäeval on internet ja töötada saab igal pool, kuhu see ulatub. 

 

Link president Ilvese intervjuule ajalehe Valgamaalane veebilehel: www.valgamaalane.ee