- Reset +

"President loodab tegusat valitsust", Postimees, 6. märts 2007

06.03.2007

Kalle Muuli

 

Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütleb intervjuus Postimehele, et loodab tegusat uut valitsust, mitte rivaalitsevaid soliste, ning et hindab uut valitsust selle ELi poliitika põhjal.

 

Kuidas hindate riigikogu valimiskampaaniat?

Pean valimiskampaaniat demokraatlikuks, aga raha lõhna oli liiga palju. 

 

Mis oli positiivne, mis negatiivne?

Viimaste aastate kõrgeim valimisaktiivsus on kindlasti positiivne. Ent viimaste kuude jooksul kuulsime liiga palju loosungeid ja õhulisi lubadusi või nägime keskendumist ebaolulisele – see on negatiivne.

Oluliste küsimuste tagaplaanile jätmisest rääkides tunnen eriti puudust tõsisest debatist Euroopa Liidu üle. Näiteks, kuidas jagatakse Eestis euroliidu raha. 

 

Kuidas muuta erakondade kampaaniakulud läbipaistvaks ja kontrollitavaks?

Loodan, et uus riigikogu ei jää kurdiks õiguskantsler Allar Jõksi ettepanekutele, mis annab võimaluse erakondade rahastamist tõhusamalt kontrollida. Mul on kahju, et senine riigikogu seda ei teinud ja õiguskantsler pidi riigikohtu poole pöörduma. 

 

Kuidas hindate valimisaktiivsuse tõusu ja mis võib olla selle põhjus?

Ma tänan kõiki neid 555 264 inimest, kes valimas käisid, sest nad käitusid demokraatliku riigi tublide kodanikena.

Ligi 62 protsenti on prognoositust küll rohkem, kuid siiski vähem kui näiteks meile eeskujuks olevates Põhjamaades. Ometi tuleb valimisaktiivsusega rahule jääda.

Mul on hea meel, et paljud inimesed said aru, kui oluline on nende osalemine oma riigi kujundamises, et kodanikud on hakanud mõistma: riik on nende oma. Et riik ongi kodaniku liist. 

 

Kas Ida-Virumaa madal valimisaktiivsus ja ühe erakonna mäekõrgune ülekaal võib näidata seda, et enamik Eesti erakondi ei mõtle piisavalt venekeelsetele kodanikele?

Vaadake veel kord üle venekeelsele valijaskonnale toetuda lootnud erakondade tulemused ja te näete: pühapäevased parlamendivalimised näitasid, et rahvusparteide aeg on möödas.

 

Üleeilsed valimised olid Eestis erakordsed selle poolest, et seekord võitis valimised esimest korda valitsuse juhtiv partei ja peaminister oli kõigi aegade kõige populaarsem kandidaat. Mida te sellest suunamuutusest – protestihääletuse kadumisest – arvate ja millega te seda muudatust seletaksite? Kas teie arvates on suuremate valitsusparteide võit tulnud majanduskasvust või näitab see poliitilise stabiilsuse saabumist?

Valijad ei soovi näha suuri muudatusi, kui majandusel läheb hästi, kuid see hästiminek on pikaajalise töö ja mitme valitsuse tegevuse tulemus.

 

Kas õnn on rahas? Ja kui õnn ei ole rahas, siis milles ta ikkagi on?

Õnn on ka rahas, kui seda pidevalt napib. Tegelikult on inimesed õnnelikud siis, kui nad on terved, kui nende lastel ja teistel lähedastel läheb hästi. 

 

Kaks valimist võitnud erakonda – kellest üks on ilmselt ka tulevase valitsuse juhtpartei – pakkusid valijale peamiselt raha, kuid kas see on ühiskonna arenguks piisav?

Ühiskonna arenguks on vaja ka tarkust, mõistust, haridust ja haritust – palju olulist, mida kroonides või eurodes pole võimalik mõõta. Soovitan lugeda veel kord Postimehes hiljuti avaldatud intervjuud arengufondi nõukogu juhatuse esimehe Indrek Neiveltiga. 

 

Ida-Euroopat on tabanud viimastel aastatel mitu valitsuskriisi, populismihood ja ebastabiilsus. Kuidas paistab Eesti sel taustal pärast eilseid valimisi idast ja läänest vaadatuna?

Eesti paistab hästi ja need riigikogu valimised on veel üks samm kustutamaks eraldusjoont Euroopa «vanade» ja «uute» vahel. 

 

Mis te arvate, kuidas mõjutavad valimistulemused Eesti välispoliitikat?

Välispoliitilise joonlauaga hindan ma kokkupandud valitsust selle järgi, kui hästi ta suudab valitsusena korraldada Eesti poliitikat Euroopa Liidu suunas.

Loodan, et ministeeriumide kui vürstiriikide aeg saab nende valimiste järel mööda ning asemele tuleb mõtestatud ja sihikindel Euroopa-tegevus.

Isiklikult loodan väga, et uus parlament ja valitsus peab Eesti tegevust Euroopa Liidus oluliseks ning et kasude-kahjude rehkendamise asemel asutakse otsima vastust küsimusele, mille sõnastasin oma hiljutises kõnes – mida Eesti Euroopas teeb, kuidas panustame Euroopa Liidu arengusse ja tugevnemisse? 

 

Kuidas mõjutavad valimistulemused Eesti suhteid Venemaaga, eriti kui silmas pidada ka seda, et valimiste võitja Reformierakond on lubanud pronkssõduri kevadeks Tõnismäelt ära viia?

Kõigil Eesti erakondadel on loodetavasti piisavalt palju välispoliitilisi kogemusi, et mitte luua enesele illusioone läbimurretest või muust seesugusest.

Eesti suhted Venemaaga peavad olema heatahtlikud ja avatud, lahenduste eelduseks on mõlema riigi tahe. Eestit ei saa tahte puudumises küll keegi süüdistada.Oleks aga ülekohtune Eesti sisepoliitikute ja ka meie välispoliitika suhtes, kui arvaksime, nagu keerleks siin kõik vaid ühe pronksist kuju ümber.

Lugedes Vene meediat, jääb mulle mulje, et Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Tartus, kaitseväe paraad ja külm ilm ning nüüd isegi riigikogu valimised ongi vaid Venemaa küsimus. Õnneks see nii ei ole. 

 

Mis on teie hinnangul valimiste ühe suurima kaotaja Rahvaliidu ebaõnnestumise põhjus, eriti kui silmas pidada, et teised valitsusparteid olid väga edukad?

Nüüd tuleb teil pöörduda sotsioloogide ja avaliku arvamuse uurijate poole. 

 

Mida ja kas annab teie hinnangul poliitikasse juurde roheliste pääs parlamenti?

Sellele on liiga vara vastata. Kuid roheliste pääs parlamenti on ühiskonna selge signaal vajadusest vähendada laristamist kõige asendamatuma ressursiga – puhta elukeskkonnaga. 

 

Mida ootate uuelt valitsuselt? Millised on teie hinnangul uue valitsuse suuremad ülesanded?

Esmalt tahaksin, et uus valitsus toimiks tegusa meeskonnana, mitte rivaalitsevate solistidena. Ootan tulevikku suunatud lahendusi haridus- ja tervishoiusüsteemis, perepoliitikas.

Eesti majandus ei tohi üle kuumeneda ja peab jätkama heal tasemel – see olgu üks valitsuse hool. Nagu ka see, kuidas saavutada võimalus eurotsooniga liituda, mis ei ole pelgalt majanduslik, vaid ka julgeoleku küsimus.

Kavatsen neil küsimustel detailsemalt peatuda siis, kui alustan konsultatsioone parlamenti valitud erakondade esindajatega ning ka siis, kui lähen riigikogu avaistungile uut parlamenti tervitama.