kantseleis

Intervjuud

- Reset + Prindi

"President Ilves liitlaste pataljonidest: NATO tundlad on tundlikud", Eesti Päevaleht

USA presidendi Barack Obama ja NATO tippkohtumist võõrustava Poola presidendi Andrzej Duda (paremal) pressikonverentsil teatas Obama, et peale kokkulepitud nelja tuhandepealise NATO pataljoni hakkab järgmise aasta algusest Euroopas roteeruma ka USA soomustatud brigaad, mille peakorter tuleb Poolasse. Brigaadi suurus on 3000-6000 meest.
© AP/Scanpix

09.07.2016

Kärt Anvelt


President Toomas Hendrik Ilves ütles lühiusutluses Eesti Päevalehele, et ei nõustu oponentide väitega, nagu kruviks NATO Balti riikidesse ja Poolasse pataljone saates pingeid.


Ütlesite sel nädalal väljaandele The New Times / Novoje Vremja, et NATO pataljon Eestis hoiab jõudude tasakaalu. Kuidas, kui teisel pool on diviiside jagu sõdureid?

Mis on põhimõte? Kui keegi ühes kohas ründab NATO-t, siis kogu NATO on valmis vastama kõikjal.

Liitlaste pataljonid Balti riikides ja Poolas ei tähenda kellelegi sõjalist ohtu. See on aga märk, et NATO tundlad on tundlikud, et NATO saab aru, kuidas on Euroopa julgeolekuolukord muutunud ja suhtub kõigi oma liikmete kaitstusesse ühesuguse tõsidusega. Ja valmisolekuga, mis on oluline. Pataljon on ju väiksem tõeliselt lahinguvõimeline üksus.


Oponendid ütlevad, et NATO kruvib Balti riikidesse ja Poolasse pataljonid saates pingeid ja süvendab usaldamatust...

Mina sellega ei nõustu. Mina nõustun [Saksamaa liidukantsler] Angela Merkeliga, kes enne Varssavi tippkohtumist ütles Bundestagis, et usaldus on kadunud, sest Venemaa on seadnud oma tegevusega küsimärgi alla rahvusvahelise õiguse ja piiride puutumatuse. Täpselt nii ongi. Samm sammult on Venemaa ise tõuganud NATO-t järjest enam hoolitsema enda idatiiva julgeoleku eest.

Meenutagem ka lähiminevikku: Balti riigid liitusid NATO-ga 2004, meid puudutavad kaitseplaanid said valmis alles 2010. Võimalik, et neid poleks ka siis tehtud, aga 2008 tungis Venemaa Gruusiasse, võttis ära Poti ja Gori linnad ning see oli Läänes paljudele äratuseks.


Mida tähendab Soome presidendi ja Rootsi peaministri osalemine Varssavis NATO tippkohtumise õhtusöögil?

See on hea kogu Läänemere piirkonna julgeolekule, mida lähemal on Rootsi ja Soome NATO-le, mida usalduslikumad ja tihedamad on meie suhted, mida rohkem me üksteist mõistame. Viimastel aastatel on Stockholmis ja Helsingis olnud huvitavaid ja varasemast hoopis teisel toonil julgeoleku- ja kaitseteemalisi arutelusid, mis on tõukunud just senise julgeolekuarhitektuuri kokkuvarisemisest. Kuhu need [arutelud] lõpuks välja jõuavad, sõltub rootslastest ja soomlastest.


Artikkel Eesti Päevalehe veebilehel.