- Reset +

"President Ilves Kevadtormil: mida rohkem teeme õppusi realistlikus keskkonnas seda parem", Sõdurileht

10.05.2016

Hannus Luure

Kohtume president Toomas Hendrik Ilvesega keskpolügoonil vaatetorni tipus. Päike lõõskab ja tuul puhub nii, et terasest vaatetorn kõigub. Enne intervjuud vahetab president oma mustad päikeseprillid puidust valmistatud Eesti käsitööprillide vastu ja toetab mõnusalt vastu piiret.

Mida täna Kevadtormil näinud olete ja mis mulje see jätnud on?

SU-22 pommitamisharjutus oli väga põnev. Aga muidu kohtusin ma eeskätt ajateenijatega nagu iga aasta. See on mul kümnes kord Kevadtormil ja väga hea tunne on vaadata, kui professionaalsed on kaitseväe ajateenijad, see annab kindlustunnet.

Külastasin meie õppusele tulnud liitlasi: ameeriklasi, hollandlasi, lätlasi ja leedulasi, kes harjutavad Scoutspataljoni juures. On hädavajalik koos liitlastega harjutada – õppuse üks eesmärk ongi olla võimeline NATO liitlastega koos vastu minna ees ootavatele katsumustele.

See on juba teie kümnes Kevadtorm. Kuhu õppus aastatega arenenud on?

See on läinud suuremaks ja osaleb rohkem liitlasi – kõik on palju mastaapsem kui üheksa aastat tagasi. Muidugi on Eesti sõdurid ja ajateenijad alati tublid olnud. Varustus on vahepeal palju paremaks muutunud ja on ausalt öeldes lausa uuel tasemel. Kui mõelda olmetingimustele 10 aastat tagasi, siis praegu on kasarmud ikka väga head.

Mõneski mõttes on see meie ajateenijatele küpsuseksam – hinnatakse, kuidas nad oskavad kasutada viimase aasta jooksul õpitut. Aga ma rõhutan: nad olid tublid juba siis, kui ma esimest korda Kevadtormil käisin ja nad on endiselt tublid – pluss parem varustus.

Rääkisin meie Saksa liitlastega, kes olid hämmingus, et tiheda asustusega alal toimub selline suur õppus, nemad harjutavad ainult polügoonil. Mida ütleksite teie nendele inimestele, kelle koduõuel sõdurid hakkavad lahinguid pidama?

Mida rohkem me teeme oma õppusi realistlikus keskkonnas seda parem. Kui päris konflikt peaks toimuma, ei tehta polügoonidel midagi. Kõik siinsed riigi kaitsmise peale mõtlevad inimesed saavad hästi aru, et asume sellise võimaliku ohu kõrval. Saksamaa jaoks on oht üsna teoreetilisel tasemel.

Kuidas saab üks tavaline Eesti inimene Eesti riigikaitsesse panustada?

On nii palju viise, kuidas seda teha. Kõige loogilisem ja parim võimalus on astuda Kaitseliitu või Naiskodukaitsesse, seal on küll ja küll, mida teha saab. Mul on hea meel, et need mõlemad organisatsioonid on aastate jooksul kõvasti kasvanud. Loomulikult võivad ka naised astuda Kaitseliitu ja iga-aastasel võidupüha paraadilgi on näha, et naisi on seal üha rohkem.

Mul on hea meel, et viimastel aastatel on reservõppekogunemistele ilmunute protsent suurenenud ja inimesed tulevad kokku päris kaugelt. Õppuse Siil ajal tulid inimesed Kanadast, minu poeg tuli Brüsselist ja kaugemaltki on inimesed tulnud reservõppekogunemistele.

Kolmas võimalus puudutab õppuste toimumiskoha läheduses elavaid inimesi. Nii Kevadtormi kui ka alles tulevaid õppusi peetakse selleks, et oleksime võimelised Eestit kaitsma. See ei ole teoreetiline asi, vaid julgeolekuolukord Euroopas on viimase kahe aasta jooksul märgatavalt muutunud ja inimesed mõistavad hästi, miks meil on vaja õppusi korraldada – peame olema valmis, kui midagi juhtub. Loomulikult me loodame, et midagi ei juhtu. Palun siinkohal kodanikke, kelle kodukandis Lõuna-Eestis Kevadtorm toimub, et nad suhtuksid sellesse mõistvalt.

Eile toimus Punasel väljakul paraad. Mis mõtteid see teis tekitab?

Üldiselt ma ei vaata selliseid asju (naerab)! Seda paraadi korraldatakse seal teistel eesmärkidel. On ju teada, et 9. maid ei tähistatudki kuni 1960. aastate keskpaigani ja sellest on alles nüüd üles ehitatud kultuslik asi. See on maitse asi ja mul on vist teistsugune maitse.

Mis peaks juhtuma, et Euroopa ja Venemaa suhted paraneksid?

Venemaa peab lahkuma Krimmist ja lõpetama sõjategevuse Ida-Ukrainas. Muuta riigipiire sõjalise jõuga on alates Teise maailmasõja lõpust rahvusvahelise õigusega keelatud ja see arusaam on olnud kogu Euroopa julgeoleku alus. Ukraina territoriaalne terviklikkus on hävinenud. Kui me taastame n-ö status quo ante ehk olukorra enne Krimmi annekteerimist, siis see loob suhetega edasiminekuks aluse. Me ei saa sellega leppida, et meie julgeoleku alused on hävitatud.

Kuidas kommenteeriksite võimalikku 1000 liitlaste sõduri paigutamist Eestisse?

Toonitada tuleb sõna "võimalikku". Kõik selle teemaga seotud otsused tehakse NATO Varssavi tippkohtumisel ja enne seda on sellel teemal ennatlik spekuleerida, sest me ei tea. Meil on oma lootused, aga lõppkokkuvõttes on see poliitiline otsus, milleni Varssavis jõutakse.

Milliseid võimalikke nn suuri uudised võib veel NATO Varssavi tippkohtumiselt tulla?

Raske öelda. On selge, et meie lõuna pool asuvaid liitlasi huvitab eriti valdkond, mis on seotud arengutega terrorismi- ning migratsioonikriisis. Meie ei ole ainsad, kes on NATO ruumis uues olukorras. Tuletagem meelde, et mõni aeg tagasi tulistas meie NATO liitlane Türgi alla Vene lennuki, kui see üle Türgi territooriumi lendas ega võtnud keelavaid hoiatusi tõsiselt.

Samuti olukord Vahemerel, kus talve tõttu oli vahepeal rahulikum, aga arengutel tuleb silm peal hoida, kuigi nii Kreeka, Türgi kui vahel ka teised NATO liikmed on panustamas, et põgenikke tagasi Türki saata.

Suur küsimus on ebastabiilne Liibüa. Teatavasti maksid varem mitmed riigid Liibüa liidrile Muammar Gaddafile, et viimane hoiaks piiri kinni. Praegu pole selge isegi see, kes Liibüas võimul on. Kahe n-ö valitsuse tingimustes valitseb seal hoopis anarhia ja Liibüast tuleb üle Vahemere palju põgenikke. Ei tohi unustada, et mitte ainult meil pole maailmas probleeme ja tippkohtumiselt on oodata uudised NATO lõunatiiva kohta.

Artikkel Postimehe veebilehel.