- Reset +

"Ilves "AK. Nädala" intervjuus: järgmine president tuleks valida ikkagi riigikogus", ERR Uudised

08.05.2016

Priit Rajalo
Toimetas Laur Viirand

Eesti järgmine president tuleks valida ikkagi riigikogus, nagu on parlamentaarsele riigile kohane ja mis on ka põhiseaduses esimene eelistus, leidis ametisolev president Toomas Hendrik Ilves uudistesaatele "Aktuaalne kaamera. Nädal" antud intervjuus.

Ilves märkis, et tulevase riigipea praegune parteiline kuuluvus või kuulumatus ei tohiks mingit rolli mängida, kuna president on niikuinii parteitu.

Seetõttu loodab Ilves, et riigikogus esindatud erakonnad siiski jõuavad presidendi persooni osas kokkuleppele.

"Kui põhiseaduslik assamblee tuli kokku, siis seati see künnis väga kõrgele 2/3 pluss 1 ja meelega, kuna meie põhiseaduse loojad nägid, et meie presidendi roll peaks olema parteide ülene, seetõttu on seal nii kõrge tsensus," selgitas Ilves.

"Meie mitme partei süsteemis see eeldab, et see inimene on vastuvõetav mitmele erakonnale ja mina pean seda õigeks. Tahaks loota sellisele piisavale riigimehelikkusele, et tehakse nii ära," lisas president.

Ilves: see oli Nõukogude Liit, kes nahutas inimesi selle eest, kes ta vanemad olid

Ilves märkis intervjuus veel seda, et tulevane president peab olema tugev välis- ja julgeolekupoliitikas - nagu on riigipea ülesandeid kirjeldatud põhiseaduses.

Milline on presidendiks pürgija erakondlik taust või tema vanemate kunagised tegemised, pole üldse tähtsad, rõhutas Ilves.

Järgneb "Aktuaalse kaamera" ajakirjaniku Priit Rajalo intervjuu riigipeaga:

Härra president, meedias on ilmunud juba väga palju uuringuid, et mida rahvas arvab, millist presidenti nad järgmisena sooviksid. Mis te arvate, kas nende kümnekonna nime seas, kes on läbi käinud, on ka meie järgmise presidendi nimi?

Mina ei oska ennustada ja see on võimatu. Meil on ju veel küll ja küll aega, kuni on vaja anda sisse vajalikud allkirjad, nii et võib-olla polegi veel ilmunud seoses selle ametiga, kuigi kõik, kes võiksid hakata, on ju niikuinii mingil määral tuntud-teatud inimesed Eestis. Aga meil on aega veel selleni, kui meil on ametlikud kandidaadid, küll aga näeksin hea meelega palju rohkem diskussiooni nendel teemadel, kui oleme siiamaani näinud.

Peate silmas mida, millist diskussiooni...

Et mida inimesed arvavad. Mõne kandidaadi puhul on väga pikk aeg, kui nad on avaldanud esseesid, pidanud kõnesid. Me teame, millised on mõne inimese vaated välispoliitikale, julgeolekupoliitikale, Eesti sisepoliitikale. Aga on teisi, kes on kandidaadid, kuid me ei tea täpselt, mis on nende nägemus on.

Kui presidendikandidaadi, antud juhul pretendendist räägime, siis kui kaugele nende minevikus, nende lähisugulaste minevikus on mõistlik tuhnida, et saaks öelda, et ta on nüüd õige kandidaat?

Põhimõtteliselt ma arvan, et me võime uurida inimest ja tulebki vaadata inimest alates tema täiskasvanuks saamise ajast, kus ta oli süüdiv täiskasvanu. Kes ta vanemad on, ei loe üldse. Kes ta sugulased on. Tuletage meelde, et see oli Nõukogude Liit, kes nahutas inimesi selle eest, kes ta vanemad olid.

Uus president peaks olema rohkem sissepoole vaatav või väljapoole vaatav?

Kui ma loen, et üks või teine ütleb, et Eesti president peab vaatama Eesti sisse, siis mul tekib küsimus, et kuhu paistab see kukal ülejäänud maailmale. Esiteks jälle väga selgelt põhiseadus. Põhiseaduses on üsna napilt loetletud, mis on presidendi ametijuhend. Üks on välispoliitiline, teine on kaitsepoliitiline ehk siis tõlgendades laiemalt, julgeolekupoliitiline. Kõik muu on jäetud siis presidendil ise otsustada.

Aga ta on riigikaitse kõrgeim juht, tema on see, kes otsustab, et nüüd tuleb minna, kes peab minema parlamendi ette, et nüüd on meil vaja välja kuulutada sõda. Inimene peab aduma, mõisma julgeolekupoliitikat, samamoodi on põhiseaduses, et tema on see inimene, kes esindab Eesti riiki.

See on maitse küsimus, millele pööratakse tähelepanu riigi siseselt. Kas eksport... nagu ma olen väga palju teinud, et aidata kaasa Eesti ekspordile või mõnele teisele asjale. Siin, tõsi küll, on väga selged piirid ees, ei ole nii, et valime selle presidendi ja siis pensionid tõusevad. Me oleme parlamentaarne riik ja presidendi käed selles küsimuses või nendes küsimustes on üsnagi lühikesed. Aga on selge, et president peab olema võimeline kõnelema intelligentselt, argumenteeritult oma partneritega välispoliitilistes ja julgeolekupoliitilistes küsimustes.

Ma ei taha teha seda stampväljendit, et kolm ümbrikku, kolm soovitust uuele presidendile... Kui tohib küsida teie käest soovitust presidendikandidaadi valijale, et mis kriteeriumite järgi valida sobivat presidendikandidaati?

Ma ütleks, et unustage parteilisus, vaid mõelgem, kes oleks hea president. Veel, Eesti president võiks olla inimene, kes mõistab põhiseadust ega ürita teha asju, mis pole põhiseadusega ette nähtud, sest see lõpeb nagunii sellega, et riigikohus ütleb, et ei käi.

Artikkel ERR Uudiste veebilehel.