-
Reset
+
"Horvaatias viibiv president Ilves: Brüsseli rünnak muudab kõike", Postimees
23.03.2016
Joosep Värk
Eile keskpäeval ütles Horvaatias ametlikul visiidil viibiv president Toomas Hendrik Ilves Zagrebis Mirogoj linnakalmistul pärast Zid Boli muremüürile pärgade asetamist, et Brüsseli terrorirünnak oli rünnak inimeludele ning et seekord valiti selleks Euroopa pealinn, millel on sümboolne väärtus. President sõnas, et ta on šokeeritud. Vastuseks küsimusele, kas see muudab visiidi edasisi jutupunkte, kordas Ilves 2001. aasta 11. septembril öeldut: «See muudab kõike.»
Mõni hetk varem oli ta aru pidanud välisminister Marina Kaljuranna ja siseminister Hanno Pevkuriga, kes jagasid talle infot Eesti kodanike ja nende turvalisuse kohta. Kaljurand ütles presidendile, et Brüsseli eestlased on turvalistes kohtades, ning Pevkur, et Tallinna lennujaama ja Vanasadamasse lisatakse täiendavad turvameetmed. Neilgi polnud aga täit infot, sest tol hetkel olid sidekanalid Brüsseliga maas.
Enamik delegatsiooni liikmeid teadsid hommikusöögi lauda istudes vaid plahvatusest Brüsseli lennuväljal. Ent peagi saabusid uued teated pommiplahvatustest Belgia pealinna metroos. Neile sõnumitele järgnesid ärevad telefonikõned. Mõni aeg hiljem rääkisid ministrid ka ajakirjanikega, kuid siis polnud neil veel sündmuste arengu kohta kuigi palju infot.
Pärastlõunal oli ajakirjanikel taas võimalik rääkida Pevkuriga, kes oli just äsja kohtunud oma Horvaatia kolleegiga. Pevkur ütles, et loomulikult muutis Brüsselis toimunu täielikult arutlusele tulnud teemasid. «See polekski teistmoodi võimalik, et me räägime migratsioonist, tulirelvadest ja Eestis toimunud õppusest, aga ei räägi Brüsselist. Loomulikult me rääkisime Brüsselist. Rääkisime sellest, mida nemad on teinud – nad on samuti suurendanud oma kohalolekut lennujaamades ja muudes transpordisõlmedes,» sõnas Pevkur. Ta lisas, et nii Horvaatia kui ka Eesti nõustusid vajaduse korral rahvusvahelist abi pakkuma.
Kohtumise aeg teadmata
Kui eile hommikul pidas Pevkur peatset Euroopa Liidu siseministrite erakorralist kohtumist üsna tõenäoliseks, siis lõunaks polnud selle võimalik toimumine veel selgunud. «Tavaliselt on sellistes olukordades erakorraline kohtumine kokku kutsutud. Kui seda soovitakse teha, siis Brüsselis oleks see hetkel keeruline,» lausus Pevkur. Sealne rünnaku alla sattunud Zaventemi lennujaam suletakse ilmselt vähemalt paariks päevaks. Samuti sõltub kohtumise saatus sellest, kui kaua läheb Belgia siseministril aega, et operatiivtöö tehtud saaks ning ta võiks jagada vajalikku infot ka oma kolleegidega. Korrapäraselt oleks siseministrid pidanud kokku tulema umbes kuu aja pärast.
Pevkuri sõnul on julgeolekuasutused valmis selleks, et väljakutsed turvalisuse tagamisel suurenevad. «Me ei räägi sellest eriti, kui palju on rünnakuid ära hoitud. Tõsi on see, et julgeolekuteenistused hoiavad kogu aeg ära suuremaid ja väiksemaid rünnakuid. Belgia julgeolekuasutused tegid kindlasti hulga tööd ära enne seda terrorirünnakut ja teevad ka pärast seda,» ütles siseminister.
Ta lisas, et kui Euroopa inimesed soovivad suuremat turvalisust, siis kaasneb selle loomisega suurem mõju meie igapäevastele tegevustele. «Siin ongi nüüd see koht, et kus on tasakaalupunkt põhivabaduste ja turvalisuse tagamise vahel,» selgitas Pevkur.
Sõjaline sekkumine küsitav
Kaitseväe juhataja Riho Terrase sõnul on Eesti kaitsevägi pakkunud oma Belgia kolleegidele igakülgset abi, kui neil seda vaja peaks minema. «Kui tarvis, siis oma võimaluste piires aitame. Seda enam, et belglased valvavad praegu meie õhuruumi,» ütles Terras. Ta lisas, et nende rünnakute sõjalispoliitiline mõju seisneb selles, et Kesk- ja Lääne-Euroopa riikide fookus võib minna meie jaoks samuti olulistelt julgeolekuküsimustelt enda riigi julgeoleku tagamisele. «Terrorism on kõikidele Euroopa inimestele nii käega katsutav. Kui kõrvaltoas inimesed surma saavad, siis tegelikult meid ei huvita, mis veidi eemal toimub,» lausus kaitseväe juhataja.
Terrase sõnul on ISIS oma loomult probleem, mille lahendamine on kõikidele kainelt mõtlevatele riikidele väga tähtis, ent sõjalise sekkumise osas Süürias on ta skeptiline. «Ma ei arva, et see päädib laiaulatusliku maaväe rünnakuga Süürias ja kas see neid terrorirünnakuid ka ära hoiaks, selles ma väga kindel ei ole. See, mis toimus Brüsselis, on julgeolekuteenistuste rida ja peab saama lahendatud kõikide Euroopa riikide ühiste pingutustega,» sõnas Terras. Ta lisas, et Süüria osas teevad otsuseid ikkagi eelkõige poliitikud.
Horvaatia peaminister Tihomir Orešković ütles Eesti ajakirjanikele, et Brüsseli rünnakute näol on tegu argpüksliku käiguga. «Me mõistame selle rünnaku hukka. On ilmselge, et me kõik peame olema ühtsed selles võitluses terrorismi vastu,» sõnas Orešković.
Eile algasid leinaseisakuga nii president Toomas Hendrik Ilvese loeng Zagrebi ülikoolis kui ka Eesti suursaadiku Horvaatias Celia Kuningas-Saagpaku vastuvõtt. Ilvese riigivisiit lõppeb täna Rijekas.
