- Reset +

"Kõhklev Ukraina hoiab ukse lahti", Postimees, 26. november 2013

26.11.2013

Jürgen Tamme

Vaatamata otsusele peatada olulise lepingu sõlmine Euroopa Liiduga, pole Kiiev ühendusele lõplikult selga keeranud.

«On Ukraina enda otsustada, millist laadi sidemeid Euroopa Liiduga soovitakse,» rõhutasid ELi liidrid eilses ühisavalduses, milles ülemkogu alaline eesistuja Herman Van Rompuy ja Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso taunisid Venemaa survet Kiievile.

«Olles teadlikud välissurvest Ukrainale, leiame siiski, et lühiajalised kaalutlused ei tohiks pikaajalist kasu varjutada,» lisasid euroliidu liidrid. Nad märkisid, et hoolimata Kiievi läinudnädalasest otsusest peatada riiki euroliidule lähemale toova assotsiatsioonileppe sõlmimine, mis pidi allkirjad saama sel nädalal Leedu pealinnas Vilniuses toimuval idapartnerlusriikide tippkohtumisel, on Ukrainal endiselt võimalus oma suhteid ELiga tihendada. «Pakkumine assotsiatsioonileppe sõlmimiseks on endiselt laual,» rõhutati avalduses.

Kiiev põhjendas ootamatut otsust rahvusliku julgeolekuga ning lepingu negatiivse mõjuga Ukraina-Vene majandussuhetele. Nii astus Moskva samme, mis tõid Ukraina jaoks kaasa kahepoolse kaubavahetuse järsu kahanemise, samuti ähvardas Venemaa kõrgeimal poliitilisel tasemel naabrit vastusammudega, kui Ukraina peaks ELiga assotsiatsioonilepingu sõlmima.

Võimalikule põhjusele, miks Kiiev võis meelt muuta ja lepingu sõlmimisest loobuda, viitas eile Ukraina peaminister Mõkola Azarov. Valitsusjuhi sõnul on Kiievile korduvalt nõudvas toonis gaasivõlga meelde tuletanud. Venemaa lubanud üle vaadata 2009. aastal sõlmitud gaasileppe, mis on Ukraina jaoks äärmiselt ebasoodne.

Küll aga eitas Azarov opositsioonijuht Arseni Jatsenjuki väidet, nagu oleks Venemaa maksnud Ukraina valitsusele leppest keeldumise eest 20 miljardit dollarit (ligi 15 miljardit eurot). «Tühijutt,» sõnas Azarov uudisteagentuuri Interfax vahendusel selliseid väiteid kommenteerides.

Seda, et Venemaa kasutas Kiievi otsuse mõjutamiseks just energiahoobasid, pidas Postimehega vesteldes tõenäoliseks ka üks teemaga kursis olev allikas, kelle sõnul võinuks lepingu allkirjastamine tähendada järjekordse gaasisõja puhkemist Venemaa ja Ukraina vahel.

Hoolimata assotsiatsioonileppe sõlmimise peatamisest on Kiiev kinnitanud, et lõimumine ELiga on endiselt riigi eesmärk, andes seejuures mõista, et allkirjastamise peatamine ei tähenda lepingust lõplikult loobumist. Selle kinnituseks lubas Vilniusse sõita ka Ukraina president Viktor Janukovõtš.

«Ütlesin president Janukovõtšile, kui ta Tallinnas käis, et korraga ei saa sõita kahes taksos,» märkis Eesti president Toomas Hendrik Ilves Postimehele saadetud kommentaaris. «Paraku tundub just soovina sõita kahes taksos hiljuti Kiievis kõlanud väide, et loobumine assotsiatsiooni- ja vabakaubandusleppest Euroopa Liiduga on taktikaline otsus, aga Ukraina strateegiliseks eesmärgiks jääb lõimumine ELiga.»

Ilvese kinnitusel pole idapartnerlus mäng. «Küsimus on riikide ja nende rahvaste tulevikus ja saatuses. Kõik sõltub nüüd Ukraina riigisisestest arengutest. Kui näeme taandarengut, muutub kõik palju raskemaks,» märkis Ilves, kelle sõnul on Janukovõtši võimuses olukorda muuta.

Ka ELi ametnikud on avaldanud lootust, et euroliidu ja selle liikmesriikide liidrid suudavad ülehomme Vilniuses toimuval õhtusöögil Janukovõtši meelt muuta. Ukraina riigipea ise on aga pärast otsust lepingu sõlmimine peatada harva avalikult üles astunud.

Kiievi otsus pole pälvinud kriitikat üksnes Euroopa poolt, vaid ka riigi sees. Võimude otsus peatada lepingu sõlmimine põhjustas pealinnas Kiievis ja mitmel pool mujal suured väljaastumised, mis jätkusid ka eile. Kuigi miilitsa ja meeleavalduste korraldajate andmed protestidel osalejate arvu kohta erinevad mitu korda, on teadaolevalt tegu suurimate väljaastumistega pärast oranži revolutsiooni üheksa aasta eest. Sarnaselt oranži revolutsiooni päevadega on ELiga tihedamaid sidemeid pooldavad meeleavaldajad rajanud Kiievi südamesse telklinnaku. Lisaks ELiga assotsiatsioonileppe sõlmimisele nõuavad meeleavaldajad president Janukovõtši tagasiastumist ning vangistatud ekspeaministri Tõmošenko, kes eile taas näljastreiki alustas, vabastamist.

Osa meeleavaldajaist üritas eile pääseda Kiievis valitsushoonesse ning miilitsad kasutasid nende tõrjumiseks jõudu. Protestide korraldajad on eitanud seost valitsushoonesse tungida üritanud demonstrantidega, nimetades neid provokaatoriteks. Valitsuse survestamist on opositsioon lubanud jätkata seni, kuni leping ELiga saab allkirjad.

Kokkupõrked meeleavaldajate ning korrakaitsjate vahel puhkesid Kiievis ka pühapäeval, kui protestijad püüdsid läbi tungida valitsushoonet ümbritsevatest miilitsaahelikest ning loopisid kividega korrakaitsjaid, kes kasutasid demonstrantide tõrjumiseks pisargaasi ja kumminuiasid.

Kokkupõrgetest on teateid ka Musta mere ääres asuvast Odessast, kus lõhuti meeleavaldajate telklinnak, mida põhjendati kohaliku oblastikohtu otsusega, mis keelab piirkonnas meeleavalduste korraldamise. Opositsiooni teatel tõmbasid 30 tursket meest kõik telgid ja lipud maha ning laadisid kogu kraami veoautokastidesse.

Kommentaar

Celia Kuningas-Saagpakk,
välisministeeriumi Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia büroo direktor

Pärast aastaid kestnud edukaid läbirääkimisi on Ukraina valitsuse otsus peatada läbirääkimised ELiga assotsiatsioonilepingu sõlmimiseks kahtlemata pettumus, kuid me ei hinda, et see oleks lõplik seljakeeramine ELile.

Ukraina valitsus on lubanud tulenevalt sisemistest arengutest – eriti majanduslikust olukorrast – aja maha võtta ja lepingu allkirjastamiseks tehtavad ettevalmistused edasi lükata.

Lühiajalised ja näiliselt odavad lahendused ei toeta pikas perspektiivis aga Ukraina arengut ega ole ukrainlastele kasulikud. Riigi majandus vajab moderniseerimist ja välisinvesteeringuid, kuid viimased tulevad riiki, kui selleks on olemas vastav legaalne süsteem ja õigusriik. Keegi ei taha investeerida ettearvamatusse keskkonda.

Selleks et näiteks Eesti ettevõtjad läheks Ukraina turule ja tunneks end seal kindlalt, on oluline, kuidas toimib riigis kohtusüsteem ja kehtivad õigusriigi põhimõtted. Kõik see on omavahel seotud. Praegu voolab väliskapital pigem Ukrainast välja ja see pole riigile pikas perspektiivis kasulik.

Kiievis toimuvate meeleavalduste taustal näeme, et valitsuse otsus ei peegelda otseselt kogu ukraina rahva soove ja tahet. Seda kinnitavad ka viimased arvamusuuringud – Ukrainas on praegu kolm korda rohkem inimesi, kes soovivad assotsiatsioonilepingut allkirjastada, kui neid, kes soovivad tolliliiduga liitumist. See on väga kõnekas fakt ja räägib iseenda eest.

EL soovib endiselt Ukrainaga partnerlust. Praegu on pall aga selgelt Ukraina väravas.