- Reset +

"Ilves Svenska Dagbladetile: Vene õpperünnak Rootsi vastu oli äratuskell kogu Läänemere piirkonnale", Delfi, 17. september 2013

17.09.2013

Toimetas Lauri Laugen

Venemaa õpperünnak Rootsi vastu suurel reedel oli äratuskell kogu Läänemere piirkonna jaoks, ütles president Toomas Hendrik Ilves Rootsi ajalehele Svenska Dagbladet. Sel nädalal alustab Venemaa suurõppusi, mis tekitavad Läänemeremaades rahutust.

Svenska Dagbladet kirjutas 22. aprillil, kuidas Vene pommitajad harjutasid suurel reedel rünnakut Rootsi vastu. Rootsil ei olnud selleks puhuks mingit toimivat valmisolekut ning Vene pommitajatele lendasid vastu Taani hävitajad NATO baasist Leedus.

"Ma olen uhke, et ainus, kes õhku tõusis oli NATO Taani hävitajate näol. Kuigi nad olid venelastest veidi kaugel, reageerisid nad igal juhul," ütles Ilves.

"Üldiselt näeme me suure reede intsidenti äratuskellana kogu Läänemere piirkonna jaoks. Siinse julgeolekuolukorraga seoses on valitsenud teatav enesega rahulolu. Aga me ei ela igaveses rahuriigis. Nüüd seisame me silmitsi õppustega Zapad 2013, kus Venemaa harjutab Balti riikide hõivamist," rääkis Ilves Svenska Dagbladetile.

Vene õppused, millest võtab osa ka Valgevene, algavad selle nädala lõpus. Kui neid õppusi 2009. aastal eelmine kord peeti, oli stsenaarium etnilised rahutused Balti riikides. Venemaa reageering oli rünnak NATO vastu ja õppuste finaalis harjutati tuumarünnakut Poola vastu.

Kuidas te vaatate sellele, et Venemaa pingutab oma sõjalist musklit, küsis Svenska Dagbladet Ilveselt.

"See on täiesti arusaamatu. Me ei ähvarda neid," vastas Ilves.

Ilves rõhutas Rootsi ajalehele, et see, kes ründab mõnda Balti riiki, peab arvestama, et saab kogu NATO enese vastu. See tähendab, et NATO võib anda vastulöögi ükskõik kus ründaja territooriumil.

Novembris harjutab NATO esimest korda kümne aasta jooksul alliansi territooriumi kaitset suures ulatuses. Õppuste nimi on Steadfast Jazz. Et need viiakse läbi Läänemerel, Lätis ja Poolas, ei ole juhus, kirjutab Svenska Dagbladet.

"Steadfast Jazz on õppus, mis on välja kasvanud Venemaa käitumisest," selgitas Ilves.

Enne Stockholmi lendamist kohtus USA president Barack Obama Washingtonis kolme Balti riigi presidentidega. Ilves näeb seda kohtumist tõendina selle kohta, et Läänemere julgeolekuküsimused on taas tähelepanu keskmes.

Eesti, mis on suurendanud oma kaitse-eelarvet, on üks vähestest NATO riikidest, mis Ilvese sõnul on täitnud NATO eesmärgi kulutada kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust riigikaitsele. Ilvest muudab rahutuks, et Euroopa kaitsekulutused kahanevad, samas kui USA omad üksi moodustavad 70 protsenti alliansi kaitsekulutustest, mis ei ole poliitiliselt jätkusuutlik.

Läänemerd ümbritsevatest riikidest panustas 2012. aastal riigikaitsele kõige rohkem Venemaa – 4,4 protsenti SKT-st. Teist kohta jagasid Eesti ja Poola 1,9 protsendiga, selgub SIPRI andmetest.

8. septembril toimunud julgeolekupoliitilisel kohtumisel Riga Conference pidasid president Ilves ja Rootsi välisminister Carl Bildt poodiumil maha lühikese ärritunud sõnavahetuse, kirjutab Svenska Dagbladet.

Bildt tahtis rääkida Euroopa Liidu tulevikustrateegiatest, samas kui Ilves kuulutas, et enamik riike Euroopas ei suuda tänapäeval isegi kinni pidada majanduslikest eesmärkidest, mis nad on ise eurotsoonis ja NATO-s kokku leppinud.

Rootsi ei kuulu NATO-sse ning tal on Põhjamaade väikseimad kaitsejõud. Et allianss peaks sõjaliselt aitama riike, mis ei kuulu NATO-sse, on Ilvese sõnul väärarusaam. Niinimetatud solidaarsusklausli järgi on Rootsi siiski deklareerinud, et loodab saada sõjalist abi, kui teda ennast rünnatakse.

"Selline ühepoolne deklaratsioon ei ole mingi leping. Iga tudeng, kes kuulab julgeolekupoliitika aluskursust, teab, et NATO leping sõlmiti 1949. aastal. Alles siis, kui allianss 1950. aastal organiseeriti, muutus see tõeliselt tõsiseltvõetavaks. Solidaarsuse kuulutamine ilma lepingu või organisatsioonita – see on kaks sammu NATO-st eemal olemine. Ei tohiks erinevaid asju segi ajada," selgitas Ilves.

Artikkel Delfi veebilehel.