- Reset +

"Bulgaaria riigipea: Euroopa ei tohi Ukrainale "ei" öelda", ERR Uudised, 12. september 2013

12.09.2013

Krister Paris
Maarja Roon

Täna Tallinnas kohtunud Eesti ja Bulgaaria presidendid väljendasid toetust Ukraina lähenemisele Euroopa Liidule ka olukorras, kus endine peaminister Julia Tõmošenko endiselt vangis istub.

Ukraina on ühtäkki Euroopa kaardil jälle ahvatlevaks muutunud, sest äsja demonstreeris Venemaa, et võib piirikontrolli tõhustamisega Ukraina kaupade ekspordi ida poole praktiliselt halvata, vahendasid ERRi raadiouudised.

Samuti ütles Kreml tavatu avameelsusega välja, et Ukraina ei tohi Euroopa Liiduga vabakaubanduslepingut sõlmida. Küll aga soovitavad venelased alternatiivina tolliliitu, kuhu kuuluvad juba peale Venemaa Valgevene ning Kasahstan ning kuhu on astumas peagi ka Armeenia.

Venemaa surveavaldus seadis ebamugavasse olukorda Euroopa Liidu. Ühest küljest on ühendus andnud siiani mõista, et igasuguse edasise lähenemise eeltingimuseks on demokraatlik protsess, mis väljendub näiteks ekspeaminister Julia Tõmošenko vabastamises.

Teisalt, ise Ukrainat Venemaa rüppe lükata poleks ka kasulik.

Sama mõtet väljendasid täna ka Bulgaaria ning Eesti presidendid.

"Ma arvan, et nii Euroopa Liit kui kõik liikmesmaad teevad tohutu vea, kui nad praegu suure venna surve alla sattunud Ukraina hülgavad," ütles Bulgaaria riigipea Rosen Plevneliev.

Viimase kuu või kahe surved näitavad, et kui meie ütleme riigile nagu Ukraina, et teil on probleeme ja me teid ei võta, siis neid probleeme ei lahendata kunagi, sekundeeris talle Toomas-Hendrik Ilves.

"Proua Tõmošenko ei pääse kunagi vangist, kui me praegu ütleme Ukrainale "ei". Mitte iialgi," lisas Ilves.

Muudel teemadel tutvustas Eesti Bulgaariale oma e-riigi kogemust.

Bulgaaria aga jagas oma kogemusi võimu ja rahva vahekorrast.

Nimelt on juba aasta algusest saadik käinud pealinnas Sofias pea igapäevased protestid, mis suvel ulatusid kuni kümne tuhande pealiste massideni. Protestide läbivaks teemaks on võimu võõrandumine rahvast ja tipphetkel toetas proteste kuni 80 protsenti Bulgaaria ühiskonnast.

President Plevneliev väljendas täna lootust, et ehk suudab tärganud kodanikuühiskond muuta midagi ka poliitikute mõtlemises.

"See võib aga lõppeda ka rahvusliku häbiga, kui lasta kodanikühiskonna energial rentslist alla minna, ehitada sein kodanikühiskonna, muutusi vajavate inimeste ning poliitikute vahele, kes pole valmis muutma oma mõtlemist ja mentaliteeti. Kuid usun, et see kõik on positiivne. Inimesed protesteerivad ka tulevikus ning see on hea," rääkis Plevneliev.

Bulgaaria president ongi asunud varjamatult protestijate poolele ning läinud seega teravasse vastuollu praeguse valitsusega.

Artikkel ERR Uudiste veebilehel.