- Reset +

"Lennart Meri konverents uuris vastuolusid Euroopas", Postimees, 27. mai 2013

27.05.2013

Argo Ideon, poliitika- ja majandusanalüütik

Nädalavahetusel Tallinnas kuuendat korda toimunud Lennart Meri konverents vaatles tänavu rahvusvahelist poliitikat Põhja ja Lõuna vaheliste erinevuste tasapinnalt ning küsis, kas selline ongi uus maailmakord.

Ürituse korraldajaorganisatsiooni, Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse (ICDS) direktor Matthew Bryza nimetas konverentsi teema inspiratsiooniallikana president Toomas Hendrik Ilvese Twitteri-väitlust Nobeli majanduspreemia laureaadi Paul Krugmaniga, mis on valatud nüüdseks ka ooperi vormi.

«Tahame vaadata, kas Euroopas esineb Põhja-Lõuna vaheline lõhe ning kas see kajab vastu ka laiemalt, väljaspool Euroopat,» ütles Bryza. «Paljudele on selge, et siin Põhja-Euroopas on struktuurireformid ja rahanduslik distsipliin kasu toonud, toetades majanduskasvu. Mitmed valitsused, kes seda poliitikat on ajanud, on tagasi valitud.»

Põhja-Lõuna erinevuste teemalises avapaneelis reedel võrdles Ilves sel teljel toimuvat arutelu märksa vanema debatiga Euroopa lääne- ja idaosa vastuoludest, ning tõi näite, et halvustav saksakeelne termin polnische Wirtschaft («Poola majandus» – näide majandusest, mis on mahajäänud seisus – toim) on 200 või rohkemgi aastat vana.

«Vaene» aitab «rikast»

Ilvese sõnul tuleks tähele panna, et Põhja ja Lõuna vastandusi – mis võivad olla ka üpris kahtlase väärtusega – tehakse ajal, mil Ida-Euroopa pisendamise ja halvustamise traditsioon on 200–250 aastat vana.

«Nüüd oleme siis «vaeses» Ida-Euroopa riigis, mis aitab hädast välja rikkamaid Lõuna-Euroopa riike,» kordas Ilves teesi, mida ta on varem esile tõstnud näiteks hiljutises usutluses CNNi telekanalile.

«Te taipate, mida me võime selle kohta tunda – nad teenivad rohkem raha, nad lähevad varem pensionile, nende pensionid on palju suuremad ja nemad pole järginud reegleid, mida meie oleme järginud religioosselt,» märkis Eesti riigipea.

Ilves kõrvutas seda Benoît Mandelbroti (poola-juudi päritolu prantsuse-ameerika matemaatik – toim) fraktaalidega, kus üha enam detaile suurendades on näha mustrite kordumist. Nii pole Milano elanik rahul lõunaitaallastega, Belgia põhjaosa flaamide Vlaams Belang kõneleb üleolevalt valloonidest, stockholmlased skoonelastest.

Rootsi majandusteadlane Anders Åslund leidis, et Euroopa Liitu vaadates on Lõuna ja Põhja vaheline lõhe nähtav, kuid ta ei pea seda püsivaks. «Oleme näinud, et Põhja-Euroopa saab palju paremini hakkama majanduslikult, kuid ka valitsemises, nii demokraatia toimimise kui ka korruptsioonitaseme poolest.»

Åslund tõi Eestit näiteks vähese korruptsiooniga riigist, märkides samal ajal, et kui vaadata Lõuna-Euroopat, siis Itaalia ja Kreeka pole vähem korrumpeerunud kui kõige korrumpeerunumad Ida-Euroopa riigid Rumeenia ja Bulgaaria, kus olukord on tegelikult suurel määral paranenud.

Kriis tuli väljast

Seda, et Euroopa jagamine Põhjaks ja Lõunaks ei pruugi igal juhtumil olla kuigi adekvaatne, näitas Washingtoni Cato instituudi teadur Andrei Illarionov, Venemaa kunagise peaministri Viktor Tšernomõrdini majandusnõunik, kes tõstatas küsimuse, kummale poole tuleks selles jaotuses paigutada näiteks Venemaa või Valgevene.

Konverentsi majanduspaneelis said sõna sekka öelda ka Lõuna esindajad: Portugali rahandusminister aastail 2005–2011 Fernando Teixeira dos Santos ning Itaalia parlamendi väliskomisjoni liige Federica Mogherini. Viimase sõnul jõudis finantskriis Euroopasse väljastpoolt ehk USAst, kui kriis oli aga maale tulnud, siis ei olnud Euroopa oma ülesannete kõrgusel ehk ei suutnud kinni haarata võimalusest tugevdada poliitilist integratsiooni.

Seejärel saabus Euroopas teine, sisemine kriis – usaldamatus, jagunemine, Mogherini sõnul on Euroopa omandanud küll kasinuse õppetunni, kuid mitte teisi – kasvu ja investeeringute omi.

Põnevaid ja olulisi arutelusid leidus konverentsil ka paljudel muudel teemadel. Üks selgemaid uusi jooni paari viimase aasta Lennart Meri konverentsil on Lähis-Ida ja islamimaailma teemade sissemurdmine, mis on seda huvitavam, et Eestis selle valdkonna eksperte napib.

Mitte just väga optimistlikus tulevikumeeleolus kulgenud Afganistani paneelis kõnelesid näiteks Pakistani ajakirjanik Ahmed Rashid ja Afganistani parlamendi Rahvakoja naisliige Shukria Barakzai. Traditsiooniliselt oli juttu ka Venemaa asjade seisust, energiajulgeolekust ja NATOst.

Artikkel Postimehe veebilehel.