kantseleis

Valik meediakajastusi

- Reset + Prindi

"Keeleauhind kasvatab parnassile tammikut", Virumaa Teataja, 25. aprill 2013

© Rakvere Kuma Foto

25.04.2013

Aarne Mäe


25 aastat tagasi tuli tollane kolhoosiesimees Jüri Sild mõttele anda välja emakeeleauhinda, nüüdseks on sellest saanud riiklik autasu, mida keeleinimesed peavad väga väärikaks.

Eile istutas tänavune Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaat Valve-Liivi Kingisepp koos president Toomas Hendrik Ilvesega Väike-Maarja keeletammikusse puu.

"On suur õnnetunne jätta siia omanimeline tamm, mis väljendab püsivust ning üllaid tundeid, samas on tamm ka väärtuslik puit," ütles Kingisepp ja laulis üle tugeva kevadtuule ühe vanaemalt kuuldud laulu tammepuust. Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna emeriitdotsent keeleteadlane Valve-Liivi Kingisepp oli võtnud tammeistutamisele kaasa ka oma lapselapsed, sest "mullatöö on raske töö".

President Toomas Hendrik Ilvesele on aga tema ametist johtuvalt puude istutamine juba väga tuttav töö. "On asju, mis kestavad kauem kui puu, selleks on kas või seesama sõna "puu"," ütles president, "selleks me olemegi siin, et austada eestikeelset sõna."

Riigipea kehutas taas mõtlema välja ja võtma kasutusele uusi eestikeelseid sõnu, et väljendusvahendeid ei peaks mujalt laenama. "Meie mets kestab meist sõltumata, aga meie keel meist sõltumata ei kesta, meil tuleb seda keelemetsa ka harida," sõnas president.

Väike-Maarja keeletammikusse on istutanud lisaks laureaatidele puu ka meie eelmised riigipead: 1995. aastal Lennart Meri, kes pälvis samuti keeleauhinna, 2005. aastal Arnold Rüütel, nüüd tegi seda ka Toomas Hendrik Ilves.

Kokku on veerandsaja aasta kestel saanud Wiedemanni keeleauhinna 33 inimest. Jüri Sild asutas selle auhinna Energia kolhoosi esimehena veel siis, kui Eestis valitses võõrvõim, ning esimesed neli aastat anti seda välja Mädapea mõisas. Seejärel hakkas auhinda välja andma Jüri Silla Pandivere linnukasvatusettevõte ning kümme aastat tagasi pani auhinna andmisele õla alla riik.

Jüri Sild ja tema õpetajast abikaasa Irma asutasid keeleauhinna koos tollase ajakirja Noorus kirjandustoimetaja Rudolf Rimmeliga. Jüri Sild ütles, et küllap hakkas keeleauhinna mõte idanema juba lapsepõlvekodus, sest nende peres oli au sees isamaaline kasvatus.

2001. aastal sai Jüri Sild kirja tollase Mart Laari valitsuse haridusministeeriumist, kirjas tehti muu hulgas ettepanek arendada Wiedemanni keeleauhind riiklikuks, sest oldi jõutud otsusele hakata välja andma riiklikku auhinda eesti keele säilitamisele ja arendamisele kaasa aidanud isikutele.

Wiedemanni nime kandev riiklik keeleauhind antakse sealtpeale üle vabariigi aastapäeva paiku koos riiklike teadus-, kultuuri- ja spordiauhindadega. Emadepäeva paiku istutatakse Väike-Maarjasse tammepuu.

Wiedemanni keeleauhinna väljaandmise 25. aastapäeva puhul peetakse seal praegu konverentsi "Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa" II väga tuntud keele- ja kultuuriinimeste osavõtul. See on 2008. aastal korraldatud samanimelise konverentsi jätk.

Ühtlasi esitleti eile Väike-Maarjas raamatut "Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhind 25" ja Loomingu Raamatukogu sarjas ilmunud näidendit "Kas siis selle maa keel ...", mille mõlema autor on haridus- ja teadusministeeriumi keelenõunik Jüri Valge, kes möönis, et Väike-Maarja roll on selle auhinnaga seotult küll vähenenud, kuid auhinna enda väärikus ja staatus säilinud.

Kui hullus seisus on eesti keel? Jüri Valge: "Keel ei ole kindlasti hullus seisus, sellepärast et meil on terminoloogia ja sõnad kõikide asjade jaoks, teine asi on keele kasutamine, aga sellele küsimusele vastamiseks on vaja pikka aega. Küllap me tuleme toime."

Ferdinand Johann Wiedemann oli keelemees, kelle 1896. aastal ilmunud eesti-saksa sõnaraamatut peetakse leksikograafia suurteoseks.