- Reset +

"Tere tulemast Rahvakokku", Lääne Elu, 8. jaanuar 2013

08.01.2013

Olari Koppel (Sihtasutuse Eesti Koostöö Kogu juhataja)

President Ilvese kokku kutsutud ümarlaual sündis kokkulepe, et selle aasta esimese kolme kuuga saab iga Eesti kodanik võrdväärse õiguse teha ettepanekuid kehtiva erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmiseks. Nüüd on aeg selleks küps.

Äsjalõppenud aastast kokkuvõt­teid tehes ei saanud ükski Ees­ti ühiskonnaelu hetkeseisu hinnanud kommentaator vaadata mööda ühiskonna küpsemisest ja vabakonna valmisolekust osaleda üha rohkem ja sisulisemalt Eesti tuleviku küsimuste arutelus.

Kui laenata mõtet president Toomas Hendrik Ilvese uusaastaläkitusest, siis rahulolematusega vaikse leppimise aeg on Eestis otsa saanud. Kui töövõt­jad pole rahul oma palga ja töötingimustega ning läbirääkimised tööand­jaga (näiteks riigivõimu asutuse või kohaliku omavalitsusega) ei anna soo­vitud tulemust, siis järgneb sellele streik. Kui kodanikele ei meeldi see viis, kuidas riigi või kohaliku võimu esindajad otsuseid teevad ning rahva õigustatud muredele ja küsimustele vastavad, siis võtab aktiivne kodanik loosungi, lipu või mõlemad ning lä­heb tänavale meelt avaldama. Enne seda on ta oma kavatsusest rääkinud sõpradele ja kogunud oma mõtetele toetust mitmesuguseid sotsiaalmeedia vahendeid kasutades. Kõike eelnimetatut saab kokku võt­ta sõnadega "osalusdemokraatia" ja "otsedemokraatia". Need on otsekui vastand esindusdemokraatiale, mis oma äärmuseni viidud viisil tähen­daks seda, et kodanik väljendab ühis­konnaelu asjades oma arvamust kord nelja aasta järel valimiste päeval ning vahepealsel ajal lepib vaikides vali­miste tulemusel loodud valitsuse te­gevuse kui paratamatusega, mille kur­si või tegevuse korrigeerimiseks pole tal vähimatki võimalust.

Olen kaugel arvamusest, et poliiti­kud rahva arvamust üldse ja mitte kunagi ei kuula. Näidake mulle polii­tikut, kes ei taha saada ametisse taga­si valitud ega rahvale meele järele olla! Nagu ei meeldi kellelegi meist lapse kombel oma iga viimast kui tegevust iga päev avalikult kuulutada, nii ei kuulu ka pisiasjadeni avalik pidev aruandlus olemuslikult esin­dusdemokraatia juurde.

Kuni demokraatlik maailm pole suutnud välja mõelda täiusli­kult tagasisidestatud otsuse-protsessi viisi, peitub mõlemaid poo­li rahuldav lahendus otsedemokraa­tia ja esindusdemokraatia osiste mõist­likus ühendamises. Nii et valitud rahvaesindajad tõepoolest aduvad, et valijatest on nende igapäevatöö sihti­de saavutamisel reaalset ja praktilist kasu. Valijad omakorda tunnustavad meie parlamentaarse riigikorralduse tõsiasja, et seadusi võtab vastu riigi­kogu. Ühe sõnaga kokku võttes on asja nimeks "koostöö". Ehk siis vastastikune lugupidamine ja üksteise arves­tamine arutleva demokraatia täie­õiguslike osalejatena.

7. jaanuaril alustab tööd Rahvako­gu ühisloomekeskkond. Sel algatusel on palju vadereid. Maailma eakaim parlamentaarne riik Island kaasas mõne aasta eest oma kodanikud riigi uue põhiseaduse koostamisse. Mullu Eestis eri väljendusviise leidnud ra­hulolematus võimuteostamise igapäevapraktika vastu kulmineerus mee­leavalduste ja Harta 12 algatatud all-kirjakampaaniaga. Novembris kutsus president Ilves parlamendis esinda­tud erakonnad, vabaühenduste esin­dajad, Harta autorid, kultuuritegelas­te kõneisikud ja poliitikateadlased ühe laua taha kokku. Sellel kohtumi­sel sündis kokkulepe, et 2013. aasta esimese kolme kuuga saab iga Eesti kodanik võrdväärse õiguse teha ette­panekuid kehtiva erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmiseks.

Nüüd on aeg ettepanekute tegemi­seks ja nende aruteluks küps. Igaühel meist on võimalik kehastuda rahva­esindajaks ja osaleda seaduste muut­misel.

Veel enne oleks aga tark hooli­kalt läbi mõtelda, missuguseid ettepanekuid sa erakondade, valimiste ja teiste demokraatiateemadega seoses teha soovid. Mida parem on eeltöö, seda suurem on tõenäosus, et just sinu idee jõuab järgmisse menetlusfaasi, see tähendab ekspertide lauale ning sealt edasi suurele arutelupäevale.

Tähele tasub panna, et Rahvakogu töökeskkond on olemuslikult konst­ruktiivne, see tähendab muudatusi taotlev,Eesti elu edendav ja lahendu­si pakkuv. Kõik, kes soovivad mõnd poliitikut või erakonda kritiseerida, ent asja lahendamiseks ideid napib, võiksid leida oma meelepaha väljen­damiseks mõne teise koha. Neist pole internetiski puudus. Rahvakogu kesk­konda modereeritakse, mis tähendab, et sõim, roppused, viha ja vägivalla õhutamine ning riigikukutamise üles­kutsed eemaldatakse võimalikult kii­resti.

Siin pole tegemist ei tsensuuri ega olude ilustamisega. Pigem on soov luua rahulik töökeskkond kõigile nei­le, kes sõnastavad oma eluterve rahul­olematuse sellisteks ettepanekuteks, mille rakendamine aitab tulevikus Eesti demokraatiat tervemaks teha.

Rahvakogu töö on jagatud viide etappi: alates 7. jaanuarist si­sestada Rahvakogu keskkonda (www. rahvakogu.ee) oma ettepane­kuid erakonnaseaduse ja valimissea­duste muutmiseks. Ettepanekuid saab sisestada 31. jaanuarini. On loogiline, et oma hea ettepanekuga võiks võimalikult kiiresti välja tulla, sest vaid sel viisil saavad kaasamõtlejad neid häid ideid toetada ja kommenteerida.

Veebruaris sõeluvad mõttekoja Praxis analüütikud saabunud ettepa­nekud teemade kaupa "kimpudesse" ning koostavad iga teema j a allteema kohta vahearuande. Seejärel annavad erakonnapoliitika ja valimiskorra eks­perdid "ettepanekukimpudele" oma neutraalse kommentaari ja lisavad selle rakendamisega kaasneva eelda­tava mõju hinnangu. Märtsis korral­datakse esindusliku valimiga rahva­koosolek, kus arutatakse ettepanekuid ja nende mõjusid. Arutelu tipneb enim toetust pälvinud ettepanekute vormis­tamisega. Märtsilõpus esitab vabarii­gi president Rahvakogu töö tulemuse riigikogule koos ettepanekuga muuta valimisseadust ja erakonnaseadust.

Ettepanekud on oodatud viies vald­konnas: 1) valimissüsteem, 2) erakon­dade töö korraldus, sealhulgas partei­de sisedemokraatia, 3) erakondades ja laiemalt poliitikas liikuv raha ning selle annetamise, aruandluse ja kont­rollimise viisid, 4) kodanike võima­lus osaleda poliitika kujundamises valimistevahelisel ajal, 5) avaliku sek­tori ametikohtade seotus parteidega.

Nende teemade arutamiseks on Rahvakogu loodud, ent see ei tähen­da, otsekui oleks teiste valdkondade­ga kõik parimas korras. Üht võib siis­ki juba nüüd lubada: kui seesugune kodanikele avatud seadusloomeprotsess peaks osutuma edukaks, siis põ­himõtteliselt on sama mudelit võima­lik tulevikus kasutada ka mis tahes teiste teemade arutamiseks. Mistõttu Rahvakogu on ühtaegu tõsiseltvõetav ettevõtmine demokraatia korraldust mõjutavate seaduste nüüdisajastami­seks, aga teisalt ka projekt, katseta­maks kodanike valmisolekut just sel viisil poliitikas kaasa rääkida. Selle edu oleneb igaühest ning töö algab 7. jaanuaril.