-
Reset
+
"Täna alustab tegevust rahvakogu", Eesti Päevaleht, 7. jaanuar 2013
07.01.2013
Merle Must
Inimesed saavad veebilehel rahvakogu.ee teha oma ettepanekuid viie valdkonna muutmiseks.
Tänasest jaanuari lõpuni saavad kõik kodanikud sisestada presidendi initsiatiivil tekkinud rahvakogu internetikeskkonda oma ettepanekuid erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmiseks.
Veebilehel rahvakogu.ee on ID-kaardiga sisse loginud inimestel võimalus esitada piiramatu arv ettepanekuid viie valdkonna kohta. Nendeks on valimissüsteem, erakondade töö korraldus, erakondades ja laiemalt poliitikas liikuv raha ja selle annetamine, aruandluse ja kontrollimise viisid, samuti kodanike võimalus osaleda poliitika kujundamises valimistevahelisel ajal ning avaliku sektori ametikohtade seotus parteidega.
Rahvakogu sisuga tutvumiseks pole vaja end ID-kaardiga tuvastada, ka lähevad ettepanekud üles rahvakogu Facebooki kontole.
Poliitikauuringute keskuse Praxis analüütikute töö lihtsustamiseks tuleks iga ettepanek vormistada eraldi postitusena, mille pikkus on kuni 2000 tähemärki ehk umbes üks A4 lehekülg teksti. Ettepanekus võiks olla ka põhjendus selle kohta, millise probleemi põhjuseid see kõrvaldab või mille tagajärgi leevendab ning millised tagajärjed sel võiks olla.
Ettepanekuid võib sisestada ja neid kommenteerida ka vene keeles. Korraga pole kaht samasugust nii eesti- kui ka venekeelset keskkonda, kuid ekspertide töö hõlbustamiseks tõlgitakse ja süstematiseeritakse venekeelsed ettepanekud hiljem eesti keelde.
Moderaator jälgib
Ettepanekuid ja kommentaare modereeritakse ning moderaatoril on õigus selgituse ja põhjenduseta kustutada kõik sissekanded, mis sisaldavad sõimu, roppusi, viha õhutamist ja üleskutseid Eesti riigi hävitamiseks.
Kui ettepanek või kommentaar on juba lisatud, ei saa seda kustutada, kuid selle esitaja võib märkida kommentaaride rubriigis, et soovib ettepaneku tagasi võtta.
See, et esitatud ettepanek ka seaduseks saab, on täiesti võimalik, kui see läbib ekspertide analüüsi, avaliku arutelu ja jõuab ametliku ettepaneku kujul parlamenti. Siiski on seaduste menetlejaks ja vastuvõtjaks riigikogu, niisiis ongi rahvakogu töösse juba algusest kaasatud parlamendierakonnad ja tähtis on koostöö riigikogu põhiseaduskomisjoniga. Rahvakogu korraldajad ja ettepanekute tegijad eeldavad, et riigikogu suhtub kirjeldatud protsessi käigus koondatud ja kujundatud ettepanekutesse tõsiselt ja vastutustundega.
Rahvakogu näol on tegemist ühisloome meetodiga ehk süsteemiga, mida kasutati mõne aasta eest Islandi uue põhiseaduse koostamisel. Seega, kui tavaliselt tulevad ideed ja ettepanekud seaduste muutmiseks valitsusest ja riigikogust või põhiseaduse puhul ka presidendilt, siis seekord sõnastab rahvas teemad ja viisid, kuidas tuleks seadusi muuta.
Rahvakogu on loodud president Toomas Hendrik Ilvese algatusel ja selle praktilise korralduse eest vastutab SA Eesti koostöö kogu. Ühisloomeprotsessi ja veebikeskkonna valmistas ette töörühm, kuhu kuuluvad teiste hulgas mõttekoda Praxis, vabaühenduste liit EMSL, e-Riigi Akadeemia, presidendi mõttekoda, rahvuste ümarlaud, Eesti koostöö kogu, Harta 12 autorite esindajad, Eesti väitlusselts, Domus Dorpatensis ja parlamendis esindatud erakonnad.
Rahvakogu tööpõhimõtted
Iga kodanik saab sisestada internetilehele ettepanekuid erakonnaseaduse ja valimisseaduste muutmiseks.
Veebruaris sõeluvad Praxise analüütikud ettepanekud teemade kaupa „kimpudesse" ning koostavad vahearuande.
Erakonnapoliitika ja valimiskorra eksperdid lisavad "kimpudele" oma neutraalse kommentaari ja lisavad selle rakendamisega kaasneva eeldatava mõju hinnangu.
Märtsis peetakse rahvakoosolek, kus ettepanekuid ja nende mõjusid arutatakse. Arutelu tipneb enim toetust pälvinud ettepanekute vormistamisega.
Märtsi lõpus esitab president rahvakogu töö tulemuse riigikogule koos ettepanekuga muuta valimisseadusi ja erakonnaseadust.
Artikkel Eesti Päevalehe veebilehel.