- Reset +

"Jääkeldrist Riigikogusse 17. detsembri seisuga", Eesti Koostöö Kogu

17.12.2012

Olari Koppel
Eesti Koostöö Kogu juhataja

Vastuseks Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele Rait Marustele

21. novembril saavutasid parlamendiparteid, vabakonna esindajad, Harta 12 autorid, poliitikateadlased ja kultuuriavalikkuse esindajad Kadrioru Jääkeldris president Toomas Hendrik Ilvese juhtimisel kokkuleppe järgmistes küsimustes:

Esiteks, 2013. aasta märtsi lõpuks töötavad kõik mainitud kõiki huvilisi kodanikke kaasates välja ettepanekud seadusemuudatusteks järgmistes valdkondades:

• erakondade rahastamise ausus ja kontrollitavus, sealhulgas rahavõimu mõju kahandamine poliitilises otsuseprotsessis;
• erakondadevahelise ja -sisese konkurentsi ausus ja elavus;
• valija hääle kaalukus valimistulemuse otsustamisel;
• kodanike aus kaasatus ja laialdasem osalemine poliitilises protsessis valimistevahelisel ajal;
• ühiskondliku ruumi (sund)politiseerimise ja -parteistamise pidurdamine.

Teiseks, töö viiakse läbi ühisloomemeetodil, võttes eeskuju Islandi kogemustest uue põhiseaduse koostamisel.

Kolmandaks, loodav seadusloomekeskkond on kõigile soovijatele avatud, eelduseks on enda isiku eelnev tuvastamine.

Neljandaks, ühisloomeprotsessi tulemuse esitab Vabariigi President 31. märtsiks Riigikogule arutamiseks.

Viiendaks, riigipea egiidi all toimuva protsessi praktilise teostamise eest vastutab Sihtasutus Eesti Koostöö Kogu.

Nelja nädalaga ei ole ühtki neist viiest alusmõttest muudetud. Samuti ei ole ükski Jääkeldri koosolekul osalenu teatanud ei Vabariigi Presidendile ega Eesti Koostöö Kogule oma soovi saavutatud kokkuleppest taganeda.

Eesti Koostöö Kogu on eesootavat ühisloomeprotsessi tutvustades rõhutanud, et lõpliku otsuse seaduste muutmise või mittemuutmise osas teeb vastavalt põhiseadusele Riigikogu. Eeldus, et parlamendis esindatud ja seal esindamata erakonnad ka ise osalevad ühisloomeprotsessis, peaks suurendama tõenäosust, et pärast põhjalikku ja sisulist avalikku arutelu saavad Riigikogule esitatavad ettepanekud kõigi ette nähtud parlamentaarsete protseduuride läbimisel seaduse jõu.

See on eeldus, mitte kohustus. Riigikogu on neis otsustes suveräänne. Kelleltki ei võeta ühtki õigust või kohustust vähemaks. Kogu asja mõte on viia ühiskonnale huvi pakkuvate teemade arutelu võimalikult laiale pinnale ning üritada seejuures leida nüüdisaja vajadustele vastav kõige mõistlikum ja ühiskondlikku sidusust edendav asjade tegemise viis.

Ühisloomeprotsess ei tähenda, et järgmise aasta märtsi lõpuni ei tohiks erakonnad või ministeeriumid menetleda ühtki eelmainitud teemat, et keegi ei tohiks koostada või allkirjastada ühtki avalikku pöördumist, et keegi ei tohiks koguneda ühelegi meeleavaldusele mõne poliitiku toetuseks või mõne erakonna vastu. Õigusriigis oleksid seesuguseid „embargod" niikuinii tühised.

Kogu kirjeldatud protsessi eelduseks on kodanike erksus, hea tahe ja usk sellesse, et ühise töö tulemusel on võimalik kaasajastada demokraatia tervist mõjutavaid seadusi, ning et ühine tegevus aitab kahandada ühiskonnale ohtlikku võõrandumist.

Detsembri keskpaigaks on Eesti Koostöö Kogule laekunud meili ja tavapostiga sadu ettepanekuid ja arvmusi. Need kõik sisestatakse loodavasse veebikeskkonda, mis alustab tööd tuleva aasta jaanuaris. Seal on võimalik ettepanekuid kommenteerida, neid kaitsta, omavahel võrrelda ja kritiseerida.

Et veebikeskkonna lahutamatuks osaks on ka kehtiva valimiskorra ja erakondade tegevust käsitleva õigusruumi põhjalik kirjeldus, saab ettevõtmist vaadelda ka kodanikuhariduse aspektist. Laekunud ettepanekute ja arvamusavalduste põhjal saab ka väita, et muuta soovitakse seadusi, mis kas enam ei kehti või juba kehtivad soovitud viisil. Kodanike teadmised riigielu korraldamise osas saavad alati paremad olla.

Lõpetuseks – iga korraliku ja põhjaliku asja tegemine võtab aega. Eriti kehtib see turvalise, töökindla ja kasutajasõbraliku veebikeskkonna kohta, kus me kodanikena hakkame jaanuaris oma nime all ettepanekuid tegema ja neid arvustama. Mõistes laialdase rahulolematuse ja sellest tõukuva läbematuse tagamaid, kinnitan ka kõige skeptilisematele kommentaatoritele täie veendumusega: arutelu tuleb, see on kõigile avatud, ühise töö tulemus jõuab kokkulepitud ajaks Riigikogusse. Seda muidugi juhul, kui selle kirjutise alguses üle korratud alusmõtted kehtivad.

Artikkel Eesti Koostöö Kogu lehel.