- Reset +

"Vabakond ja ühisloome", Õhtuleht, 10. detsember 2012

10.12.2012

Urmo Kübar (Vabaühenduste liidu EMSL juhataja)

On päris selge, et ainuüksi presidendi algatatud debatt ehk «Jääkeldri protsess» ei lahenda kõiki neid demokraatia ja valitsemisega seotud küsimusi, millest viimastel kuudel juttu on olnud.

Nagu ACTA vastasele meeleavaldusele veebruaris ei toonud paljusid niivõrd plaanitud lepe ise (mille sisu suutsid endale selgeks teha ilmselt üksikud), kui peaministri kõrgid sõnad fooliummütsist ja seemnetest, ei ole ka praegu küsimus ju üksnes erakonna- ega valimisseaduses, mida presidendi algatus ühisloome korras parandada sihib.

Debatti tuleb tõsiselt võtta

Kui tahes head seadused ei taga, et poliitikas ei valetataks ega ülbitsetaks, et oma tööandjatesse – rahvasse – suhtutaks lugupidavalt ja taandutaks oma ametitest, kui ollakse avalikkuse õiglustundega selgelt vastuollu mindud. Ent ometi arvan, et on põhjust seda debatti tõsiselt võtta ja selles kaasa rääkida.

Kuid mitmeid küsimusi on üleval ka selle debati endaga. Esiteks – kes on see vabakond, kelle esindajatest ja tahtest viimastel nädalatel nii palju juttu on tehtud?

Sõnana tähistab vabakond kõikvõimalikke kodanikualgatusi, mis on sündinud selleks kokku tulnud inimeste vabast tahtest, eesmärgiga seista koos oma huvide ja õiguste eest, lahendada neile kordaminevaid probleeme või lihtsalt tegeleda huvipakkuvate asjadega. Osa neist on ametlikult registreeritud organisatsioonid kindla liikmeskonna ja juhtidega, teised vabas vormis kas lühemaks või pikemaks ajaks koondunud sarnase mõtteviisi ja eesmärgiga inimeste võrgustikud või liikumised.

Seega erinevalt erakonnast pole vabakond organisatsioon, vaid aktiivsem osa ühiskonnast (mistõttu pole ka korrektne rääkida Eesti vabakondadest mitmuses, nagu me ei kasuta ju ka väljendit Eesti ühiskonnad). Nõnda pole olemas ka niisugust asja nagu vabakonna tahe, vaid sõltuvalt küsimusest on vabakonnas suurem või väiksem hulk erinevaid seisukohti, mõtteid, ideid. Mõned neist üksteist täiendavad, aga mõned ka vastanduvad.

Nende tõsiseltvõetavus tuleneb toetusest, mida üks või teine idee kogub, ning teadmistest ja kogemustest kõnealuses küsimuses, mis idee esitajatel on. Kõigil inimestel on õigus kaasa rääkida teemadel, mis nende elu mõjutavad. Üks võimalus selleks on valimised või võimule pürgivasse erakonda astumine, kuid see õigus ei kao kuhugi ka neil, kes seda teha ei soovi.

Kui ükski inimene ega organisatsioon, ka võimule valitud partei, ei saa täie mõistuse juures väita, et tema suu läbi kõneleb rahva tahe, jäävadki lahenduseks arutelud või ametlikuma sõnaga kaasamine. Enamik küsimusi ei ole selliseid, mille puhul enamik inimesi tunneks vajadust kaasa rääkida, ja siin saab hakkama väiksemate aruteludega teemast mõjutatute ringis. Praegu kõne all olevad erakondade toimimist ja valimisi puudutavad teemad mõjutavad aga tahes-tahtmata kõiki Eestis elavaid inimesi ning seetõttu sobib siin lahenduse otsimiseks presidendi juures kogunenud ümarlaua pakutud ühisloome.

Avatav veebileht ja kodanike foorum

Hulk arvamusi on juba öeldud, olgu siis (sotsiaal)meedias, kirjades riigikogule, meeleavaldustel või mujal. Veel ei ole tekkinud kohta, kuhu erinevad mõtted koonduksid, ja selle peaks pakkuma jaanuariks avatav veebileht. Ei mingi uus TOM, osale.ee või muu taoline, lihtsalt leht, kuhu erinevad mõtted neil teemadel koondada, kus saab teiste välja käidud ideid toetada, täiendada, vastu vaielda. Kõigile soovijatele, s.h erakondadele avatud.

Need mõtted koondatakse erinevateks võimalikeks plaanideks, kuidas erakondade rahastamist, asutamist, valimisi ja muud sellist muuta võiks. Praeguse kava järgi tuleks seejärel kokku kodanike foorum, umbes 500 juhuvalimiga valitud Eesti inimest, kes – nagu avaliku arvamuse küsitlustes – peaksid moodustama ühiskonna minimudeli.

Erinevalt avaliku arvamuse küsitlusest, ei vasta need inimesed aga lihtsalt mõne minuti jooksul, millist lahendust nad pooldavad, vaid arutavad eri võimaluste plussid-miinused päeva jooksul läbi ja kujundavad siis oma eelistuse. Sisuliselt eelistuse, mille teeks rahvas, kui neil on osalemiseks loodud head tingimused – korralikult ette valmistatud materjalid, piisavalt aega ja teadmine, et tema hääl mängib lõpptulemuse kujundamisel olulist rolli.

Ning see seisukoht saaks sisendiks riigikogule, kes vastavaid seadusemuudatusi teha saab.

Protsessil on eelkõige kaks ohukohta. Esiteks erakondade valmisolek seda arutelu tõsiselt võtta. Paari nädala eest jääkeldris nende esindajad seda kinnitasid ja loogika ütleks, et kui arutelu on korralikult toimunud ja nemadki selles võrdselt teistega osaleda saanud, oleks erakondadel ka väga raske lõpus öelda, et nad ei aktsepteeri selle tulemusi.

Teine on rahva valmidus osaleda. Et varasemat päris niisugust kogemust Eestist võtta pole, saab osalemine peamiselt toetuda heale usule. Kui aga seekord õnnestub tõestada, et rahvas tõesti on suuteline ja tahab ka niisugustes aruteludes kaasa lüüa, võiks sellest korrast aga kujuneda juba eeskuju järgmisteks.

Artikkel Õhtulehe veebilehel.