- Reset +

"Rong, Eesti kool ja liivlased ehk Läti eleegia", Pärnu Postimees, 9. juuni 2012

09.06.2012

Kaupo Meiel
 

President Toomas Hendrik Ilves tegi õige käigu, kui otsustas Läti Vabariiki riigivisiidile rongiga sõita, sest ega paremini oleks vajadust nüüdisaegse rongiühenduse järele väljendada saanudki.

Riigivisiidi tarvis startis Edelaraudtee reisirong Tallinnast Balti jaamast Riia poole teisipäeval kell 7.53 ja kohale jõuti 13.32, mis tegi sõiduajaks paarkümmend minutit alla kuue tunni. Olnuks tegu tavaliiniga, lisandunuks sõiduajale tubli paar tundi. Kui see ei tõesta, et Tallinnast peab saama Riiga läbi Pärnu ajakohast raudteed pidi ja kaks korda kiiremini, ei tõesta seda miski.

Lätlased olid muidugi hämmastuses ega suutnud Eesti delegatsiooni rongisõitu ära imestada.

Riigivisiit on kahtlemata äärmiselt kõrgetasemeline ja põhjalik kontakt kahe maa vahel. Eesti president teeb neid ehk paar korda aastas, kuid sellenädalane Läti reis on neist üks süvenenumaid.

Kolmel visiidipäeval oli oma programm presidendil ja teda saatval delegatsioonil, Evelin Ilvesel, majandus- ja kommunikatsiooniministril Juhan Partsil, äri- ja pressidelegatsioonil. Kokkulangevusi leidus ohtralt, aga suur osa presidendi otsekohtumisi toimus kinniste uste taga.

Sellal kui härra Ilves ajas juttu Läti presidendi Andris Brziši, Saeima esimehe Solvita boltia või peaminister Valdis Dombrovskisega, külastas proua Ilves vabaõhumuuseumi, lastehaiglat või mõnd kohalikku ettevõtet. Eesti ettevõtjad võisid samal ajal istuda hoopis kohalike ametivendadega ärifoorumil.

Kätlemised, auavaldused, pärgade asetamised käivad selliste visiitidega kaasas, aga põhiline on, kuivõrd triviaalselt see ei kõla, suhete soojendamine, vahetu kontakti loomine kahe naaberriigi esindajate vahel. Nendel kohtumistel, ametlikel lõuna- ja õhtusöökidel ja mitteametlikel oleskeludel ei ole kohest reaalset kasu, kuid pikema aja vältel kindlasti.

Tõenäolised ärisidemed või poliitilised kokkulepped võivad jääda avalikkuse eest varju, kuid seda, kas soe ja sõbralik kohtumine silmanähtavat kasu toob, saab püüda kontrollida aasta, halvimal juhul paari pärast Riia kesklinnast tublisti eemal, moodsaid eramuid ja tondilosse ühendavas üpris rohelises piirkonnas, kus paikneb Riia Eesti kool.

Lapsed, kes Eesti presidenti ja tema saatjaskonda vastu tulid võtma, laulsid-tantsisid armsalt ja väiksed sinimustvalged nende käes lehvisid tuules kui lootus. Pärast rõõmsat vastuvõttu kukkuva krohviga koolihoones tunnistas direktor Urve Aivare kurbust, et Riia linn ei leia kuidagi võimalust viimaks ometi Eesti kooli remontida. Kõigi ülejäänud vähemusrahvaste koolimajad on korda saanud, korralikus hoones tudeerivad väikesed poolakad, juudid ja leedukad, kuid eestlastest vaadatakse mööda.

Ehk on põhjus selles, et teised on häälekamad ja eestlased tasasemad, arvas Aivare. Kuid mure on suur, sest üks toob kaasa teise ja endisest keskkoolist on nüüdseks järel põhikool, majas pole aulat-võimlatki – see on taas üks põhjusi, miks kohalikud eesti pered vähehaaval läti koole eelistama hakkavad.

Kui liivlased, kelle identiteedile ja kultuurile Ilvese riigivisiit suurt ja väärilist tähelepanu osutas, paistavad hakkama saavat ja elujõudu omavat ega jätagi hinge kaduvuse tunnet, siis Riia Eesti koolis see väljasuremisaisting kuskil kuklas tuksatas.

Ilves rõhutas mitmes sõnavõtus, et Eesti ja Läti vahel vahet pole, sarnased on nii riigid kui rahvad. Läti esimene domokraatlik riigipea Janis akste väitis: "Ei ole eraldi Eesti rahvast, ei ole eraldi Läti rahvast, vaid on üks ühine Eesti-Läti rahvas" ja, kuigi vähem poeetiliselt, jäi Ilvese külaskäigust Lätti kõlama just sama sõnum.

Sõbralikud sõnad, esitletud kostüümid, vahetatud käepigistused ja hiti staatusesse tõusnud Twitteri-säutsud on ühel päeval nii väga olulised, teisel päeval, kui riigivisiidi väsimus välja puhatud ja tolm maha vajunud, ilmselt mitte nii väga. Mis on oluline ja õige?

Võib-olla annab vastuse rida Krlis Stalte (1870–1947) kirjutatud Liivi hümnist: "Min izm, min sindim, od rmaz rnda sa." Liivi keeles, mis ju täitsa eesti keele moodi, räägitakse "sindimst" ehk sünnimaast, mis on Lätimaa. Ja siis nagu olemegi lätlastega sugulased liivlaste kaudu? Vahest on minugi jalal kuus varvast?