- Reset +

"Ministeerium vaidleb presidendiga", Postimees, 5. märts 2012

05.03.2012

Oliver Kund

Haridus- ja teadusministeerium ei nõustunud eelmisel reedel riigikogu kultuurikomisjonile saadetud kirjas ühegi president Toomas Hendrik Ilvese argumendiga, millele toetudes viimane saatis riigikokku tagasi kõrgharidusreformi elluviiva seaduse eelnõu.

President otsustas eelmisel esmaspäeval jätta välja kuulutamata 9. veebruaril riigikogus vastu võetud «Ülikooliseaduse, rakenduskõrgkooli seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse», sest tema hinnangul on see vastuolus põhiseadusega.

«Ma tunnustan kõrghariduse reformimiseks tehtud tööd, mida on juhtinud haridus- ja teadusministeerium ning riigikogu kultuurikomisjon, kahjuks selgus aga seaduse õigusliku analüüsi käigus, et mõned selle sätted ei ole põhiseadusega kooskõlas,» teatas Ilves.

Riigikogu peab nüüd otsustama, kas parandada eelnõu või saata see muutmata kujul uuesti presidendile väljakuulutamiseks. Riigikogu kultuurikomisjon hakkab olukorda arutama oma tänasel istungil.

• Tegevustoetuste eraldamine

President
Kõrgharidusreformi seadus läheb põhiseadusega vastuollu, kuna ülikoolide tegevustoetuste eraldamine pelgalt valitsuse määrusega seaks ohtu nende autonoomsuse. Põhiseaduse riivet ei oleks siis, kui toetuste määramise üldpõhimõtted pandaks enne kirja seadustesse ja valitsusele või ministrile antaks vaid toetuste üksikasjade üle otsustamise õigus.

Ministeerium
Põhiseadusvastaseks ei tuleks pidada seda, kui tegevustoetuste määramise indikaatorid ja numbrilised näitajad pole seaduses kirjas. Tulemuslepingu sõlmimisel hakatakse lähtuma ülikooli missioonist, eesmärkidest ja ülesannetest ning riigi vajadustest. Lepingu sõlmimisele eelnevad laiapõhjalised läbirääkimised ja lepingute eelnõud peab kiitma heaks valitsus. Sellega on rahastamise alused märksa selgemad, kui näiteks rahvusooperi või rahvusraamatukogu seaduses.

• Akadeemiline puhkus

President
Ei saa nõustuda, et juba 2013. aastast ehk enne tasuta kõrghariduse süsteemi jõustumist keelatakse üliõpilastel eksamite ja arvestuste sooritamine akadeemilise puhkuse ajal. See piirab ebaproportsionaalselt ja põhiseadust riivavalt nii ülikooli õigust oma õppetööd korraldada kui ka üliõpilase õigust planeerida õpinguid. Eriti sõnamurdlik oleks see juba õppima asunud üliõpilaste suhtes, kes on arvestanud õigusega praegustel tingimustel akadeemilist puhkust võtta.

Ministeerium
Põhiseaduse rikkumisest saab rääkida vaid juhul, kui keelataks akadeemiline puhkus neile tudengitele, kes juba puhkusel viibivad. Seda pole aga kavas teha. Ka kehtiva seaduse puhul on küsitav, miks lubada vabatahtlikku akadeemilisele puhkusele siirdumist, kui üliõpilase õppekava täitmise võimekus ja võimalused on säilinud. Kui praegu otsustab ülikool igal aastal akadeemilise puhkuse tingimused ise, siis tulevikus on regulatsioon õiglasem – seaduses mõõdetaks kõiki ühe mõõdupuuga.

• Õppekulude hüvitamine

President
On põhiseadusvastane, et seadusest pole selgelt arusaadav, mille alusel ja kuidas oleks võimalik ettenähtud õpitulemuste mittesaavutamise korral tudengilt õppekulude osalist katmist nõuda. Samuti on jäetud sisuliselt valitsuse suvaks iga-aastane õppekulude osalise hüvitamise ülemmäära seadmine. Segane seadus võib tulevikus kaasa tuua rea kohtuvaidlusi ja algatada isegi põhiseaduse järelevalve menetluse.

Ministeerium
Seaduse tekstist on piisavalt arusaadav, milliseid tingimusi peab tudeng täitma, et temalt ei nõutaks õppekulude hüvitamist. Hüvitatava summa suurust piiratakse kahel moel. Esiteks peab ülikool arvestama tudengi täitmata jäänud õppe mahtu ja teiseks ei saa rahanõue ületada valitsuse kehtestatud ülemmäära. Ülemmäära kehtestamise põhimõtted ei pea olema seaduses kirjas, sest ülikoolid võivad õppekulude hüvitamist nõuda kas osaliselt või üldse mitte. Seega ei pruugi tegelikkuses üldse tekkida olukorda, kus tudengilt õppekulusid nõutakse.