- Reset +

"Õpetaja oma õpilastega ei kohtugi", Tartu Postimees, 14. oktoober 2011

14.10.2011

Elina Randoja

 

Metoodik Hilja Afanasjeva on saanud 30 aastat teha sellist tööd, mille pärast paljud õpetajad oma ameti üldse valivad: tal on andekad ja teadmisnäljas õpilased, keda ta saab individuaalselt arendada.

Tavaliselt jäävad õpetajatele nende õpilased meelde ikka nägupidi, eile presidendilt reaalteaduste eripreemia saanud Afanasjevale jäävad aga meelde nende nimed ja käekirjad. Sel lihtsal põhjusel, et tavaliselt ta oma õpilastega ei kohtugi.

Matemaatikaõpetaja Hilja Afanasjeva õpetas tavakoolis paar aastat, pärast lapse sündi läks aga õpetajaks Tartu Ülikooli teaduskooli, sest seal sai ta oma tööd teha ka öisel ajal.

 

Sundida pole vaja

 

Teaduskool on kõige andekamate õpilaste toetuseks ja Afanasjeval on matemaatika õppijaid umbes 180 koolist üle Eesti, sel aastal ligi 300. Töö käib kaugõppes ja õpetajaga suheldakse peamiselt meili teel, kuid kontrolltöid tehakse ikkagi kirjalikult vihikusse ja need saadetakse kontrollimiseks postiga.

«Ma olen 30 aastat seda tööd teinud, aga ikkagi tuleb nendelt lastelt täiesti eksootilisi ja kunstilisi lahendusi, nii et silm lööb särama,» rääkis Afanasjeva oma töö suurimatest rõõmudest.

Teaduskooli õpilasi pole vaja sundida, sest nad on niigi põnevil ja ainest huvitatud. Küll aga on neid vaja innustada, et rõõm tööst ei kaoks.

Päris ööpäev läbi matemaatikaõpetaja oma tööd ei tee, aga küsimusi tuleb õpilastelt küll hilisõhtuni. Kõige rahulikum on hommikune aeg, kui noored on koolis.

«Nad vajavad pidevat toetust,» muigas Afanasjeva. Kui mõni õpilane pole oma meilitsi saadetud küsimusele viie minuti jooksul vastust saanud, saadab ta küsimuse uuesti.

Tänu oma töö eripärale saab Afanasjeva uurida iga talle saadetud ülesande lahendust üksikasjaliselt.

Kui kusagil on viga, siis ei tõmba ta valele vastusele lihtsalt punast joont alla, vaid süveneb probleemi ja annab õpilastele tagasisidet: miks ja kus viga tekkis, milline vajakajäämine teadmistes selle tingis, kuidas selliseid vigu vältida, mida juurde õppida või üle korrata.

 

Õpilased on tublid

 

Ja heameelt teeb talle see, et tema õpilased tõesti hindavad neid märkusi ja töötavad tagasiside põhjalikult läbi.

Afanasjeva sõnul on nemad teaduskoolis aga kogu oma töö tegelikult võlgu laste kodukoolide õpetajatele, kes andeka noore ära tunnevad ja talle lisaõpet soovitavad. «Siinne õppimine eeldab kolme osapoolt: mind õpetajana, kodukooli aineõpetajat ja õpilast.»

 

Lusti ja rahulolu jagub

 

Presidendilt hariduspreemia saanud Miina Härma gümnaasiumi inglise keele õpetaja Reet Noorlaid on koolis olnud nii kaua, et ta endised õpilased ikka ja jälle imestades uurivad: «Te veel õpetate?»

«Palju ilusaid arve koos,» on Noorlaid preemia ajastusega väga rahul. Ta ise õpetab praegu 45. aastat, Härmas on inglise keele süvaõpe olnud 50 aastat ja kool tähistab just homme 105. aastapäeva.

Staažikas õpetaja ei plaani veel pensionile minna, sest kuigi keha võib-olla vahel annabki märku, et ta pole enam esimeses nooruses, siis nupp nokib ja mõistus töötab laitmatult. Ning lusti ja rahulolu oma tööst jagub ikka veel.

«Õpetajatöö on ju niisugune, et pead pidevalt ennast täiendama. Vaatan selliseid saateid ja loen selliseid raamatuid, mida ma muidu kunagi ei vaataks ega loeks,» rääkis Noorlaid. Laste pärast on ta pidanud ennast kurssi viima ka näiteks auto ehitusega.

Tegelikult ei tahtnudki inglise filoloogist Reet Noorlaid üldse õpetajaks saada, aga praktika praeguses inglise kolledžis pani meelt muutma: «Ma sain seal ühe masuurikate klassiga hakkama ja pärast seda tundsin, et ma saan kõigega hakkama!» (TPM)

 

Presidendi hariduspreemia

• Antakse välja 2003. aastast.

• Tänavu said hariduspreemia Reet Noorlaid Miina Härma gümnaasiumist, Andres Talts Tallinna reaalkoolist ning kauaaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja, õppejõud Viivi Maanso. Reaalteaduste eripreemia sai TÜ teaduskooli metoodik Hilja Afanasjeva.

 

Artikkel Tartu Postimehe veebilehel.