- Reset +

"President külastas vastavatud klaveriklassi", Vooremaa, 26. aprill 2011

26.04.2011

Eili Koitla, Riina Mägi

 

“Me oleme uhked, et Alo elas ja õppis Jõgeval, püüame tema mälestust siin hästi hoida,” rääkis presidendipaarile linnapea Kalmer Lain. President Ilves lisas linnapea sõnade jätkuks, et ilma Alota poleks Eesti ehk taas iseseisvaks saanudki.

Pärast klassi saamislooga tutvumist soostus president ka Alo vastrenoveeritud klaverit proovima, nimelt mängis Toomas Hendrik Ilves enam kui sajandivanusel klaveril esimesed taktid Ludwig van Beethoveni “Kuupaistesonaadist”.

Veel sai presidendipaar Alo klaveriklassis viibides osa ka Jõgeva Muusikakooli mudilaskoori lauluproovist. Et lapsed end kõrgete külaliste ees ebamugavalt ei tunneks, palus koorijuht ka teistel kohalviibijatel hääle lahti laulmisest osa võtta. Teiste hulgas tegi hääleharjutusi ka presidendiproua. 

 

Klassi ehteks Alo klaver

 

Möödunud reedel, Jõgeval sündinud helilooja ja isamaalauliku Alo Mattiiseni 50. sünniaastapäeval avati Jõgeva Muusikakoolis temanimeline klaveriklass, mille ehteks on heliloojale kuulunud ja nüüdseks põhjalikult korda tehtud kabinetklaver.

“Kui me kahe aasta eest protsessi käima lükkasime, poleks me osanud nii head tulemust lootagi,” ütles klassi avamisel Jõgeva linnapea Kalmer Lain. Klass on saanud tõesti ilus ning lisaks Alo klaverile saab seal näha tema eluteed kajastavaid fotosid ning mõningaid tema isiklikke asju.

Klassi remontis firma Eviko ja selle sisekujunduse autoriks on Annes Arro. Klaver tehti korda Fred Proso juhitavas osaühingus Klaverimeister. Klaveri kordategemine ja klassi remont läksid ühtekokku maksma 60 000 eurot ning see raha tuli Jõgeva linna eelarvest, riigieelarvest, annetajatelt ja Eesti Kultuurkapitalilt.

Esimesena sai pidulikult avatud klaverit proovida Alo Mattiiseni tütar Anna-Mariita, kellele klaver tegelikult ka kuulub: muusikakool on saanud selle temalt kümneks aastaks kasutada. Anna-Mariita esitas klaveri taga Stingi ja Sheryl Crow laulu “Always on my side” (“Alati minu poolel”).

“Valisin selle laulu, sest selle pealkiri ütleb mõndagi minu ja isa suhete kohta,” ütles Anna-Mariita, kes komponeeris paariaastasena isa klaveril oma esimese ja senini ainsa helitöö.

Alo Mattiiseni jaoks oli see klaver aga päris pikka aega üks põhilisi töövahendeid.

“Alo kirjutas muusikat ikka nii, et ühel pool oli klaver ja teisel pool süntesaator,” meenutas helilooja õde Ade Hintsov. “Klaveripealne oli tal enamasti paksult pabereid täis, aga kui tal mõnda neist vaja oli, leidis ta selle näilisele segadusele vaatamata ilmeksimatult üles.”

Üks paljudest Alo lauludest, mis kõnealuse klaveri kaasabil ilmavalgust nägi, on 1988. aastal Austraalias toimunud ESTO päevadeks kirjutatud “Lootuses”. Sealsamas klaveri kõrval õppis Ivo Linna selle ka selgeks. Klaveriklassi avamisel esitas Ivo Linna selle laulu Antti Kammiste klaverimängu saatel.

“Esmaspäevast alates hakkavad Alo klaveriklassis toimuma muusikaloo, solfedžo-  ja ansamblitunnid,” ütles Jõgeva Muusikakooli direktor Merike Katt. “Meie kooli viiekümnes lend sooritab seal aga esmaspäeval hindelise muusikaloo arvestuse. Alo Mattiiseni viiekümnendale sünniaastapäevale mõeldes on selgi sündmusel sümboolne tähendus. Tulevikus loodame klaveriklassis aga ka kontserte korraldada.”

 

Artikkel Vooremaa veebilehel.