- Reset +

"President sõitis laevaga", Meremees

29.03.2011

Madli Vitismann

 

17. jaanuaril suundusid Eesti Vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ja Evelin Ilves riigivisiidile Rootsi Tallinki liinilaevaga, Rootsi kroonprintsessi-nimelise „Victoria I-ga". Presidendikantselei avalikkussuhete nõunik Toomas Sildam kinnitas, et laevaga visiidile minek oli presidendi enda soov: „On selge, et laevaga sõidu põhjus oli selles, et rõhutada, kuivõrd Eestit ja Rootsit ühendab Läänemeri. President oli väga rahul ja väga uhke, et Eesti lipu all sellised laevad sõidavad."

 

Laevalt ballile

 

Kõrged külalised tulid laeva autoteki kaudu ja väljusid samuti. Laev sildus Värtahamnis vööriga ja punase vaiba ääres ootas sadamasse vastu tulnud prints Carl Philip. „See oli väga võimas vaatepilt, kui laev kõrgub sinu kohal ja sealt sa siis tuled," jutustas Toomas Sildam. „Sadamast sõideti autodega, kuninglikesse tallidesse, kus Eesti presidendipaar kohtus kuningas Carl XVI Gustafi ja kuninganna Silviaga ning koos sõideti sealt tõldadega kuningalossi, kus toimus ametlik tseremoonia."

Nädal varem oli esimese õuemarssali juhtimisel olnud viimane riigivisiidi ettevalmistuskoosolek, Rootsi poolel osalesid välisministeerium, politsei ja kaitsepolitsei ning muidugi õukond. Selleks ajaks olid viimasedki detailid kontrollitud, kusjuures „jalgade töö" oli jäetud välisministeeriumile. Samasuguseid koosolekuid oli peetud muidugi ka Eesti poolel, ent president ei ole Eesti laeval kaugeltki igapäevane reisija.

 

Kuiva trenni tehti ka

 

„Victoria I" intendandi Kuno Lumila sõnul oli tal esimene kord kõrget isikut laevas kohata siis, kui „Victoria I" liinile tuli ja kroonprintsess Victoria käis laevas. „See oli rohkem distantsilt vaatamine. Et tegu oli kuningliku perekonnaga, siis seal tegelesid teised inimesed, meie asi oli vaadata, et laev oleks korras jne. Ega mulle meenu küll, et keegi riiklikul tasemel oleks sõitnud. Muidu kätt on küll surutud, näiteks Tarja Halonen käis laeval mingil konverentsil. Praegune oli esimene kord nii minu kui ka ülejäänud laevapere jaoks. Juba ettevalmistusprotsessis oli tunda meie juhtkonna kõrgendatud tähelepanu."

„Saime presidendipaari tulekust teada paar kuud ette," selgitas Kuno Lumila. „No see ei olnud veel protokolliline üritus - päris visiit algas presidendi maaleminekul kailt. Enamjaolt oli see koostöö meie firma kaldapoole ja presidendi kantseleiga. Eelnevalt olid läbirääkimised, näiteks menüü osas, sest meie ettevalmistuse põhikoormus langes just ülesõidu põhisündmuse - õhtusöögi - läbivii­misele. Kava ei näinud rohkem mingit organiseeritud tegevust ette. Õhtusöök pidi meie tegevusele hinnangu andma, pärast seda olid inimesed vabalt. Vaatasid-kuulasid baaris Ultima Thule kontserti.

Õhtusöök oli olemasoleva menüü järgi, küll väikeste nüanssidega, ja see oli eelnevalt kantselei töötajatega läbi vaadatud. Kui lauas on 70-80 inimest, siis ei saa enam kohapeal hakata menüüst valima. Söögid-joogid olid välja valitud, ära maitstud ja proovitud nagu ikka sellise pidusöögi puhul. Eks selles delegatsioonis olnud inimesi, kes on palju maailma restorane näinud. Eelroog ja magustoit on konkreetne ja pearooga antakse valida, kas liha või kala. Meie Gourmet-restorani mahtus delegatsioon parasjagu ära. Eelnevalt pakuti väike aperitiiv Piano-baaris, oli üsna sundimatu õhkkond. President pidas kõne, muidu oli pigem nagu tavaline õhtusöök.

Eks me muidugi valmistusime selleks, ega sel tasemel õhtusööki päris umbropsu teha saa. Kõik need töötajad, kes delegatsiooni toitlustasid või teenindasid, olid ikkagi valitud ja arvan, et selleks reisiks oli kokku toodud Tallinki laevade parimad kelnerid. Me ei saanud unustada ka teisi reisijaid, kes laeval olid - muud kohad pidid samuti toimima. Olime tulnud suure arvu reisijatega, nii et ka kajutite ettevalmistus lisas pinget. Laeval oli reisijaid, kes presidendipaari ära tundsid ja üllatusid, aga kindlasti ka neid, kes ei märganudki, et midagi on teisiti.

Meile see ei olnud rutiinne päev, see algas juba hommikul, kui lisatöötajad tulid. Enamik ei olnud sellega kokku puutunud, nii et tegime kuiva trenni ka. Teeninduses öeldakse, et 75% on ettevalmistust ja 25% tegelikku tööd. Vaatasin ise kõrvalt, kuidas meil see toimus, ega jäänud mul midagi kripeldama.

Eks inimesed olid veidi pabinas, aga keegi verest välja ei löönud. Naljaga pooleks tegin ettepaneku, et kord kvartalis võiks mõni kangem delegatsioon sõita - see hoiab meeled erksad ja annab kõvasti praktikat juurde ning viib igapäevarutiinist välja."

 

Eesti Vabariigi vaip

 

Kapten Risto Pihlakas on varem laevas juhuslikult kõrget riigiametnikku märganud, kui peaminister Andrus Ansip sõitis „Superstaril" eraviisiliselt suusatama, ning pidas sümpaatseks, et see reisija polnud erikohtlemist soovinud. Ent riigivisiit oli laevale haruldane sündmus.

„Need visiidid on pikalt ette plaanitud. Vähemalt novembris oli otsustatud, et laevaga sõidetakse," selgitas Risto Pihlakas. „Rootslastele oli see suur väljakutse, sest laevaga tavaliselt visiiti ei ole või sõidab näiteks Taani kuninganna või Norra kuninga laev otse kuningalossi juurde. Sellise laevaga ei ole kunagi riigivisiiti olnud ega ole seda ka nii südatalvel korraldatud. Riigivisiidi juurde käib ju ka tõllaga sõit kuninglike tallide juurest lossi juurde, aga lund oli nii palju.

Juba ettevalmistuste käigus arutati, et oleks ilusam, kui laev silduks vööriga ja mitte ahtriga nagu tavaliselt. Reisijauksed sobivad koridoriga mõlemat pidi. Kaupa võtsime ka tavalisest vähem - esimestest vööripoolsetest treppidest ettepoole kaupa ei olnud, sealt läks välja vaip, mis meile toodi vahipataljonist. President ja ametlik delegatsioon läksid jalgsi mööda vaipa välja, äridelegatsioonil oli buss kaasas, nemad sõitsid pärast bussiga järele. Ka pagasi käitlemine oli sel reisil teisiti kui muidu - oli vaja, et see satuks autotekile ja siis bussi, nii et meil olid pagasikärud ja meie hooleks jäi ka kohvrite transport bussi. Presi­dendi kantselei oli selle ette valmistanud ja kõik asjad läksid õigesse kohta."

 

Võiksid sagedamini sõita

 

Merenduspoliitika aruteludel tuli kord jutuks, et Eesti kõrgemad ametiisikud peaaegu ei sõidagi laevaga ja seetõttu jäävad merendusarutelud neile kaugeks. Toomas Sildam, kas miski presidenti üllatas? „Tegemist on sedavõrd paljunäinud ja elukogenud inimesega, et teda on keeruline üllatada. Ta on varem sõitnud Turust Stockholmi ja Eesti reisilaevadega Tallinna-Helsingi liinil."

Kuno Lumila, kas saite kiita ka? „Noh, ütleme, et läks hästi. Neil oli kindlasti huvitav näha laeva seestpoolt ja seda, kuhu Tallink on nende aastatega jõudnud - meil on ju väga uhked ja väga uued laevad. Riigiisad peaksid neid kindlasti vaatama. Arvan, et laevadeta poleks meil turistide arvu kasv selline, nagu see on. See on Eesti raha ja Eesti inimeste töökohad."

Risto Pihlakas, kas laevapere sai hakkama? „Tagasiside on väga positiivne olnud. Nagu kuulda, olid kõik rahul. Õhtusöögil kiideti toitu ja muudki. Järgmisel hommikul oli silla külastusel juttu ärimeeste üllatusest, et ei kõigutanudki ega olnud mootorimüra kuulda. Kui teenindust ja toitu saab üheks reisiks paremaks teha, siis kõikumist-mürisemist küll mitte.

President ütles, et nad tulevad suvel eraviisiliselt sõitma. Suvel on muidugi ilusam. Meresõidul on palju ikka ilmas kinni. Kui on torm, siis on kõigil halb, ja muljed samuti vastavad. Visiidi aeg on ju pikalt ette plaanitud. Tänagi on tuisujärgne päev - kui visiit olnuks eile, mis siis teha? (Eelmisel päeval oli tuisu tõttu Stockholmis bussiliiklus täiesti peatatud. - Toim)

Eks see olnud elamus kõigile ja meile hea võimalus näidata inimestele, kes muidu seda ei näeks, mis me teeme ja kuidas me oleme."

 

12. veebruar