- Reset +

"Meie kõikide eesti keel", Õpetajate Leht, 18. märts 2011

18.03.2011

Kristi Helme

 

2010. aasta keeleteoks tunnistati pimedate ja vaegnägijate tehniliste abivahendite tõlkimine eesti keelde. 14. märtsil jagati Vastseliina gümnaasiumis keeleteo auhindu. Seekord sai nii rahva- kui ka peaauhinna neljaliikmeline kooslus, kes suutis suurele tehnikatootjale Olympusele selgeks teha, et Eesti pimedatele tasub toota eestikeelseid aparaate. MTÜ Jumalalaegas ja Eesti hoiuraamatukogu pimedate raamatukogu osakonna töörühm on 2004. aastast eesti keelde tõlkinud tosinkond eri abivahendit: köögikaaludest vererõhu ja -suhkru mõõtjateni...

Töörühma juht Janar Vaik oli võidust meeldivalt üllatunud. „Ei uskunud, et on võimalik isegi presidendile ära teha, Sõnausest räägiti palju. Väga hea meel on, ehk kuulevad meist nüüd paljud abivajajad.”

Peale Janar Vaigu kuulub meeskonda abiline Sandra Meigas ning kaks pimedat meest, Artur Räpp ja Igor Markatšov. Kogu abivahendikeskus on hingega asja juures.

Tõlketöö on väga mahukas – kõigepealt tõlgitakse ingliskeelsed hääljuhendid eesti keelde, seejärel salvestatakse ja muudetakse käsud vastavalt eesti keele eripärale.

„Iga sõna on eraldi fail, üks sõna võib olla kümnes käändes või pöördes, mitmuses ja ainsuses. Kokku on ühes tootes 500–600 helifaili,” rääkis Janar Vaik. Nüüd kõlab eesti keel diktofonil sama hästi kui inglise või saksa keel, ning arvestades seda, et Olympuse diktofonidel on tekst üle maailma tõlgitud vaid 13 keelde, võib selle üle uhke olla küll (heliraamatute osas on eesti keel üheksas).

Kõige tähtsamaks tooteks peab Janar Vaik eestikeelset kella, mida vajavad nii pimedad kui ka eakad inimesed, kes enam hästi ei näe. Menukad on ka heliraamatute kuulamisseaded ehk daisy-pleierid, neid kahte toodet tellitakse aastas kolmekohaline arv. „Köögikaalusid müüme aastas vast kuus-seitse, aga hea ikkagi, et need on eestikeelsena olemas. Lätis ja Leedus pole midagi sellist, oleme mitme penikoorma sammu võrra ees,” rõõmustab Janar Vaik, kelle klientide arv ulatub praegu 1800-ni (vaegnägijaid on Eestis 20 000 ringis). „Lähema paari kuu jooksul peaks valmima insenerklassi taskuarvuti, kus on olemas ka siinused, koosinused ja tangensid. Pidevalt tuleb uusi tooteid ja vanad täienevad, töö lõppu ei paista.”

Žüriisse kuulusid minister Tõnis Lukas ja kõik eelmised taasiseseisvumisjärgsed haridusministrid. HTM-i pressiesindaja Rein Joametsa sõnul leidis žürii, et eesti keel on meile kõigile, ning seda elujõulisem, mida enam on ta kasutusel kõige moodsamas tehnikas. Otsus oli üksmeelne.

Tunnustati ka ansambli Metsatöll eestikeelset loomingut, ERM-i näitust „Muuseum näitab keelt” ning president Toomas Hendrik Ilvese algatatud sõnaloomisvõistlust.

 

Artikkel Õpetajate Lehe veebilehel.