- Reset +

"Presidendiga Rootsis käinud Ülo Kalmu liigutasid kuninga sõnad", Lääne Elu, 25. jaanuar 2011

25.01.2011

Kaire Reiljan

 

Läinud nädalal Eesti presiden­dipaari Rootsi riigivisiidil saat­nud Rannarootsi muuseumi direktorile Ülo Kalmule oli vi­siidi tipphetk Rootsi kuninga kõne banketil, kus märgiti ära ka Noarootsi gümnaasium ja eestirootslaste organisatsioon SOV.

„Mis saab veel ülevam olla kui Tema Majesteedi tunnus­tus eestirootslastele," üües Ülo Kalm ja lisas: „Kui enne oli ku­ningas maininud Jaan Krossi ja seda, et lauldakse Veljo Tor­mise laule ja sinna vahele rää­gitakse Noarootsi gümnaasiu­mist, siis on see suur tunnustus sellele, mida eestirootslased siin Eestis teinud on."

Rootsi kuninga Carl XVI Gustafi kõne banketil: „See tohutu huvi, mida eestlased tunnevad rootsi keele vastu, on veel üks näide soojast sõprusest meie kahe maa vahel. Rootsi keele professuur Tartu ülikoolis on taastatud. Rootsi keelt õpetatakse paljudes Eesti paikades. Gustav Adolfi gümnaasium Tallinnas ja Noarootsi gümnaasium Pürksis pakuvad rootsi keele süvaõpet. Rootsi Hariduse Selts Eestis, mis ühendab eestirootslasi Rootsis ja Eestis, tähistas möödunud aastal oma 100 aasta juubelit."

Rannarootsi muuseumi di­rektor ja Rootsi vähemusrah­vuse kultuurinõukogu esimees Ülo Kalm osales 18.-20. jaanua­ril president Toomas Hendrik Ilvese Rootsi riigivisiidi amet­likus delegatsioonis, viibides ka kõigi olulisemate kohtumis­te juures.

Kuningaga vestelda Kalmul siiski ei õnnestunud, sest protokolli kohaselt ei sobi ise ku­ningaga vestlust alustada. „Kätlesin kuningaga kokku neljal korral, aga vestlemine jäi seekord ära," sõnas Kalm ja lisas, et kui kuningas oleks kät­lemisel kõigi külalistega vest­lust alustanud, poleks jutt lõp-penudki.

Endale pidas ta visiidi kõige kasulikumaks osaks pidulikke õhtu- ja lõunasööke, kus olid alati uued lauanaabrid ning oli võimalus eestirootslasi ja Ran­narootsi muuseumi tutvustada. Kalmu sõnul õnnestus tal nen­de kolme päeva jooksul kohtu­da paljude põnevate inimeste­ga, alates parlamendi ja linna­valitsuse liikmetest kuni Stockholmi peapiiskopi ja Upplandi maavanemani. „Sai teha head lobitööd," võttis Kalm vestlused ühe lau­sega kokku. Tema sõnul oli huvi ees­tirootslaste vastu hästi suur ja nende olemasolu­ga oldi kursis, aga kui palju neid kunagi Eestis elas või kui palju neid praegu alles on, ei tea­tud.

Vestlused kannavad vilja juba õige pea, sest näiteks Upplandi maava­nem lubas oma kevadi­sel Tartu visiidil ühe päeva pühendada Haap­salule ja Rannarootsi muuseumile. „Ka Hon Wiklandiga kohtusin kahel õhtusöö­gil ja nii saime tööasjugi arutada," muigas Kalm, kes täidab ühtlasi Lääne­maa muuseumi direkto­ri kohuseid. Kalm lisas, et tore oli kohata varem Eestis töö­tanud Rootsi suursaadi­kuid. Puudu oli vaid eel­mine saadik Dag Hartelius, kes töötab nüüd Rootsi esindajana Brüsselis. 

 

Tihe programm

 

Kolme visiidipäeva prog­ramm oli tihe. Presidendipaar koos 75-liikmelise delegat­siooniga saabus Rootsi reisi­laeva Victoria pardal ning Stockholmi sadamas oli neil vastas prints Carl Philip. See­järel sõideti korteežis läbi Stockholmi linna kuningalos­si, kus võttis külalised vastu kuningapaar.

Esimesel õhtul oli vastuvõtt Eesti Majas, kus tervitasid Ees­ti presidenti nii Välis-Eesti kui ka eestirootsi organisatsiooni­de esindajad. Eestirootslaste tervituse edastas Sven Salin.

President külastas ka Stock­holmi eesti kooli. "See oli omaette vahva," rääkis Kalm ja lisas, et kõige rohkem aval­das muljet, kui juba Rootsis sündinud noored rääkisid, miks nad eesti keelt õpivad. Eesti koolis, mida toetab pi­sut ka Eesti riik, õpib üle 180 lapse. „Meie Läänemaa kooli­dega võrreldes on see suur kool," ütles Kalm.

Muudest kohtumistest ja kü­laskäikudest pidas Ülo Kalm huvitavaimaks külaskäiku Rootsi elektrikontserni Svenska Krafmet, mis tegeleb elektrivõrkude arendamisega nii Rootsis kui ka väljaspool. „Tundus hästi võimas. Kui näed, et Eesti on selle suure ja võimsa üks väike osa, tuleb kindel tunne," võttis Kalm muljed kokku.

Põnev oli ka loeng Uppsala ülikoolis, kus tutvustati tulevi­ku energiatootmise võimalusi.

Teadlastel on käsil katsetused elektritootmiseks merelainete jõul. Kalmu sõnul ei teadnud ta, et laineenergia ärakasuta­misel elektrienergia tootmiseks on nii kaugele jõutud. „Kui neil õnnestub see projekt ellu viia, oleks see võimas võti taastuvenergia tootmiseks, ületades kordi tuuleenergiat," rääkis ta. 

 

Tuba ilma telerita

 

Ülo Kalmu sõnul oli visiidi korraldus suurepärane - kõik sujus, ka näiteks saabumised ja lahkumised. Kui presidendi-ja kuningapaar püsti tõusid, oli kogu seltskond umbes minutiga väljas ja korteež liikus edasi.

„Ka protokolli mõttes oli kõik paigas, ei mingit isetege­vust," jutustas Ülo Kalm ja li­sas, et kõik oli hästi loomulik ja tunnet, et ei teaks, kuhu is­tuda või astuda, ei tekkinud. „Kui uksest välja astusid, siis autojuht juba viipas," rääkis Kalm, kes sõitis enamasti ühes autos Tartu ülikooli rektori Alar Karisega.

Lõbusa momendina meenu­tas ta teekonda Stockholmist Uppsalasse, kus vilkurite saa­tel sõitnud korteež ehmatas ära teel liikunud daami. „Та ei teadnud enam, kas minna pa­remale või vasakule, ja lõpuks jäi keset teed seisma," meenu­tas Kalm.

Ametliku delegatsiooni liik­med ööbisid koos presidendi­paariga kuningalossis. Delegat-siooniliikmete toad lossi põh-jatiivas olid viimati kasutuses kroonprintsess Victoria pulma­de ajal läinud suvel.

Ülo Kalmu sõnul lossis ei kummitanud, vastupidi, seal oli väga hea aura. „Vahepeal oli tunne, nagu rändaks ajas tagasi," rääkis ta. Kuningalossi sisustus on ajalooline, külalis­tetoas polnud ei telefoni, raa­diot ega televiisorit. Delegat­siooni liikmetel, kellel oli vaba liikumine kogu lossis, õnnestus seal näha vaid üht moodsa si­sustusega ruumi.

Külalistetoa ukse taga ootas kogu aeg valves neli teenijat, kes olid valmis iga soovi täit­ma. Ülo Kalm rääkis, et oma­moodi muljetavaldavad olid juba ainuüksi õhtusöögid, kus kõigile paarisajale külalisele korraga söök ette asetati.