kantseleis

Valik meediakajastusi

- Reset + Prindi

"Presidendi mõte oma vabariigist tegi mulkide hingele pai", Sakala, 7. juuni 2016

President Toomas Hendrik Ilves süütas koos mulkide vanema, Abja vallavanema Peeter Rahneliga peotule.
© Neil Viskov

07.06.2016

Marko Suurmägi


«Kõrvalepõikena ütlen siin, et ma ei näe presidendikandidaatide seas ühtegi mulki, nii et ma ei tea, mis saab. Võib-olla on vaja teha kuningas siis hoopis,» ütles vabariigi president Toomas Hendrik Ilves laupäeval mulkide pidu avades. Rahvas aplodeeris ja president muheles.

Mulkide peol sai president Paistus avakõnet pidada 1400 esinejale ja vähemalt sama suurele pealtvaatajate hulgale. «Mul on väga hea meel olla peol, kus kõik mulgid on koos, ja kui nad pole siin, siis nad pole mulgid,» alustas president oma kõnet. Ta leidis, et selline üritus, kus mulgid kokku saavad, on hädavajalik, sest Mulgimaa on hästi uhke koht.


President: Eesti vabadus sai alguse Mulgimaalt


Need uhked inimesed, kes olid tulnud suurele peole, mida peeti üldse neljandat korda, olid pärit Lõuna-Viljandimaalt ja Põhja-Valgamaalt. Kõige rohkem peolisi tuli Viljandi vallast, millest jääb Mulgimaale vaid osa, aga just see omavalitsus oli tänavu peo korraldaja.

«Siin- ja sealpool Raudna jõge,» tutvustas praegu mulkide vanema ametiraha kandev Abja vallavanem Peeter Rahnel seda piiri, mille järgi saab Viljandimaal paika panna koha, kust algab ja lõpeb Mulgimaa. «Meie oleme siis siinpool.»

President jätkas oma kõnet, refereerides professor Mati Lauri, kes on öelnud, et Mulgimaa oli koht, kus eestlased võtsid end kokku ja hakkasid ostma priiks talusid, ning see lõi aluse, et Eesti sai hiljem vabaks.

«Ostsid talud, siis harisid lapsi. Mati Laur on tuvastanud, et valdav osa eestlasi, kes XIX sajandi lõpul õppisid Tartu ülikoolis, olid just Mulgimaalt pärit,» rääkis Toomas Hendrik Ilves. «Nii et meil oli varandus ja oli haridus ja kui tuli Eesti Vabariik, siis oli lausa hämmastav, kui palju mulke oli selle asutajate ja hiljem ka taastajate seas.»

President leidis, et ilma mulgi kultuurita oleks Eesti üsna vaene ja poleks üldse nii uhke kui praegu. «Mulgimaal on tõeline tulevik ja loodan väga, et mulgi vaim aina kasvab ja kasvab ja kasvab ning et me lõpuks loome endale ka väikese vabariigi Eesti Vabariigi sees.»


Korraldaja: õnnestusid nii pidu kui laat


Peo korraldaja, Mulgi kultuuri instituudi juht Kaja Allilender leidis, et president tegi oma kõnega mulkide hingele pai. Tema hinnangul on sellist ühte rahvakildu ühendavat pidu vaja just selleks, et inimesed oleksid uhked oma päritolu üle ja tahaksid seda rõhutada. «Tuleb tunnistada, et ikka on veel inimesi, kes oma Mulgimaa päritolu häbenevad,» sõnas Allilender.

Tänavust Mulgi pidu nimetas korraldaja ise õnnestunuks. Enne üritust kartis ta küll vähese publiku pärast, sest samal ajal olid napilt 15 kilomeetrit eemal Viljandis hansapäevad, aga lõpuks tuli rahvast nii palju, kui tribüün ja plats mahutasid. «Umbes 3000 inimest oli koos esinejatega,» arvas Allilender.

Õnnestus ka laat ja sedagi hoolimata samal ajal Viljandis olnud viis või kuus korda suurema müüjaskonnaga hansalaadast. Kauplejad jäid enamasti väga rahule, sest ostjaid oli hulganisti. Mõni ettevõte tunnistas hiljem, et oli väljas nii hansa- kui mulgilaadal ning müüs kokkuvõttes Paistus rohkem kui Viljandis.

Mulgi pidu läks tegijatele maksma ligi 33 000 eurot. Järgmise peo korraldamine algab kevadel stsenaariumi otsimisega ning see peetakse 2018. aastal Abja vallas.