-
Reset
+
"President Ilves püüdis Euroopa digitõrksust isiklike näidetega murda", Eesti Päevaleht, 3. veebruar 2016
03.02.2016
Urmas Jaagant
Ilvese sõnul ootab Euroopat ühtsele digitaalturule vastuseismise korral arengus mahajäämine.
Kui sa oled haige ja võtad ravimeid, aga pead reisima Eestist välismaale, kus pole võimalik digiretsepti kasutada, tekib üsna häiriv olukord. Kui sa oled Eesti president, kes räägib Prantsusmaal Strasbourgis Euroopa digitaalse mahajäämuse ohust, on tegu näitega, mis tuleb kindlasti kõnesse kirjutada.
President Toomas Hendrik Ilves ei jätnud võimalust kasutamata. Haigusest karuse hääle kiuste pidas Ilves eile Strasbourgis plenaaristungile kogunenud eurosaadikutele kõne, mille esimeses osas keskendus just digiteemadele. Ilves on üks Maailmapanga arenguaruande "Digitaalsed dividendid" autoreid.
Mitmesajaleheküljelise dokumendi ühe põhijärelduse võib panna ühte lausesse: kui Euroopa ei hakka tehnoloogia arengusse tõsisemalt suhtuma ega liigu kiiremini digitaalse ühisturu poole, pole mõtet kurta, et majandusareng kolib koos ettevõtlike inimestega USA-sse ja õige pea ka näiteks Indiasse.
Euroopa Parlamendi saadik Kaja Kallas organiseeris Ilvese kõnet kuulama umbes 50 kolleegi ja euroametnikku. "Euroopa peab ärkama ja märkama, kui tähtis on tulevikus digitaalmajandus," rääkis Ilves saadikutele. "Meil on müürid iga liikmesriigi vahel, müür ka USA-ga. Kuni meil pole Euroopas ühtset turgu, ei saa me USA-ga võistelda," rõhutas ta.
Ilves oli küsimuses ilmselgelt kodus. Ta rääkis vabalt ja tegi nalju, ka enesekriitilisi. Mõni saadik noogutas – enamasti Rootsi või Soome saadik, kes jagavad sel teemal Eesti vaateid –, teised kuulasid mõtlikult. Digiturus kõige rohkem kahtlevad Saksamaa ja Prantsusmaa polnud aga üldse esindatud. Nende mured on nagu suurtel ja tugevatel ikka: tuleb teha kõik, et suureks ja tugevaks jääda. Kuidas neid digifirmasid ikkagi maksustada? "USA-s Dallases nägin paljusid Uberi üle kurtmas," tõi Ilves näite. "Kõik kurdavad, et kuidas sa neilt maksud kätte saad. Eestis aga on Uberil kokkulepe maksuametiga, maksud lähevad reaalajas. Nii et probleemi pole. "Meie inimesed käivad Lääne-Euroopas ja näevad, kui primitiivne seal kõik on. Vabandust, aga nii see on," tõdes Ilves naeru saatel. „Võib-olla on see teistele motiveeriv faktor."
Ilves kasutas vana head tööstusrevolutsiooni näidet: kõigepealt see viis töökohti, aga hiljem tekitas rohkem ja paremaid. "Peame olema valmis sotsiaalseks häirituseks, mida tehnoloogia tekitab. Kui tahame, et Euroopa oleks midagi muud kui muuseum, ei tohi me kellegi kaitsmise nimel digitaalarengut takistada," täiendas president.
Kuigi Eestisse see nii selgelt ei paista, ütlesid mitu eurosaadikut, et digitemaatika käib Eestiga koos. „Saate 2018. aastal Euroopa Liidu eesistujaks, siis teete selle asja ära," öeldakse.
Eesistujamaa teema
Sisuliselt on Eestil Euroopas lausa kolm digitaalteema saadikut: Euroopa Komisjonis tegeleb sellega Andrus Ansip, europarlamendis Kaja Kallas ja nüüd esines saadikutele ka meie president Ilves.
Seega võib eeldada, et selle valdkonna ümber kujunebki meie eesistumise siht. Küsimus on selles, kas tuleb ise algatusi lauale tuua või reageerida sellele, mis juba plaanis. Eestil on eesistujana võimalik Euroopa Komisjoni ennetada ja oma ideed enne pakkuda.
Olgu digirevolutsiooni suhtumisega kuidas on, Ilvese kõnele aplodeerisid parlamendisaadikud korduvalt vahele ja pärast lõpusõnu plaksutati püsti seistes.
Tartu rahu
Ilves asetas küüditatute mälestustahvlile lillekimbu
Kahe digiteemalise esinemise vahel asetas president Ilves Euroopa Parlamendi hoones asuvale küüditatute mälestustahvlile lilled ja ütles juba kaduma hakkava häälega mõned sõnad. Selle suure pronksikarva tahvli kinkisid kolme Balti riigi delegatsioonid Euroopa Parlamendile pea kümme aastat tagasi.
Sissekäigu lähedale, kõikide liikmesriikide lippude kõrvale mälestustahvli riputamist võib pidada suureks erandiks, mida parlamendis tavaliselt ei tehta. Mõistagi tahaks iga riik mõnda endale olulist tahvlit nähtavale kohale. Küüditatute mälestustahvliga läks aga õnneks ja Eesti saadikud eesotsas Tunne Kelamiga püüavad tähtsate külaliste selle juures peatumist traditsiooniks muuta. Ilvese kimbuasetamist eilsel Tartu rahu aastapäeval kogunes vaatama suur hulk parlamendisaadikuid ja toetajaid.
Artikkel Eesti Päevalehe veebilehel.
