kantseleis

Valik meediakajastusi

- Reset + Prindi

"Vähihaigete toetamine tõi presidendi tunnustuse ja tänusõnad", Virumaa Teataja, 8. detsember 2015

08.12.2015

Kristi Ehrlich


Pühapäeval anti Vihula mõisas üle tunnustused neile, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse. Ürituse patroonilt, president Toomas Hendrik Ilveselt võttis aasta vabatahtliku aumärgi vastu Eve-Kaia Tamm Lääne-Virumaa Vähihaigete Ühingust.

"Ma lihtsalt ei uskunud seda. Olen vähihaigete liidus aastaid tööd teinud ja nüüd siis selline tunnustus," oli Eve-Kaia Tamm liigutatud.

Mida president aumärki üle andes ütles, ei suutnud Tamm suurest ärevusest täpselt meenutada, kuid lausus, et president tänas teda ja tema edastas presidendile oma tänusõnad. "Sain presidendilt juba väga ilusa jõulukaardi," märkis laureaat.

Eve-Kaia Tamme näitel pole vähihaigus mingisugune takistus tegutsemiseks. Hoolimata kimbutavatest terviseprobleemidest, nõustus ta vabatahtlikuna juhtima nii Lääne-Virumaa Vähihaigete Ühendust kui ka Lääne-Viru Pensionäride Liitu. Naise eestvedamisel on Lääne-Virumaa valdade ja Rakvere linnavalitsusega loodud tihedad kontaktid, mille kaudu on saadud mitmesugust toetust.

Ta korraldab läbimõeldud koosolekuid, väga häid loenguid, vestlusi vähiliidu toetusel, terviselaagreid, ekskursioone. Loomult on Eve-Kaia Tamm töökas, tagasihoidlik, heatahtlik ja hooliv. Seni on teda toetanud ja talle elujõudu andnud vaid osalejate tänusõnad, kuid ta väärib laiemat tunnustamist. Eve-Kaia Tamm on tõeline vabatahtlik, kes ulatab kõhklematult abikäe, kuid jääb ise sageli seejuures märkamatuks. Nende sõnadega kirjeldati Eve-Kaia Tamme pühapäevasel üleriigilisel tunnustamisüritusel Vihula mõisakompleksis.

"Ma olen ise selle haiguse läbi põdenud ja alguses ei tahtnud ma vähist ja selle põdejatest midagi kuulda, aga nüüd on juba üle 20 aasta möödas ja ma näen, kui palju võib liidus teha," kõneles laureaat.

Ürituse patroon, vabariigi president Toomas Hendrik Ilves ütles laureaatidele kõnet pidades, et sellel üritusel on ta olnud igal aastal ja see on olnud üks meeldivamaid tegevusi tema ametiaja jooksul. "Tulla siia ja tunnustada neid inimesi, kes on nii palju head teinud," lausus president.

"Eesti saab olla vaid selline, milliseks me ise teda teeme. Ta saab olla vaid meie unistuste ja tegude koondsumma. Alati on valik, kas laseme otsustada kellelgi teisel ja siis kritiseerime nende teiste otsuseid, või otse vastupidi: teeme ja otsustame ise, kuidas muuta oma kogukonna või kellegi teise elu paremaks, aidata abivajajat ilma omakasu saamata," jätkas president Ilves, kelle hinnangul on vabatahtlik tegevus Eesti inimestele alati oluline olnud.

President heitis pilgu ajalukku ning märkis, et vähemalt viimase 150 aasta jooksul on kõik meie olulisemad sündmused sündinud vabatahtlikust tegevusest. Meil ei olnud Euroopa Liidu toetusrahasid, kui peeti esimest laulupidu. Ka Eesti vabariigi teke oli vabatahtliku tegevuse tulemus, samuti taasiseseisvumine.

Eesti Külaliikumise Kodukant vabatahtliku tegevuse valdkonna juhi Eha Paasi sõnul on viimaste kuude jooksul maailmas sündinu taustal saanud vabatahtlik tegevus tema jaoks veel suurema tähtsuse.

"Vabatahtlik tegevus loob meile turvatunde ja seda mitte ainult vabatahtlikke päästjaid ja abipolitseinikke silmas pidades. On väga hea tunne teada, et Eesti külades on ettevõtjaid, kes oma töö kõrvalt jõuavad näiteks hoolekogu eest vedada."

Vabatahtliku tegevuse üleriigilise tunnustamise eesmärgiks on tuua esile ja avaldada tänu inimestele, kes on vabatahtlikult panustanud Eesti ühiskonna arengusse.

Tunnustati ühendusi või inimesi, kes on järjepidevalt vabatahtlikke tegevustesse kaasanud, neid hoidnud ja innustanud. Tunnustati ettevõtteid, mis soodustavad oma töötajate vabatahtlikku tegevust vabaühendustes. Tunnustati vabatahtlikke, kes tegutsevad järjepidevalt vabatahtlikena Eesti ühiskonna heaks.

Kokku on vabatahtliku aumärgi saanud 304 inimest, neile lisandus pühapäeval veel 16 tunnustatut.

Lisaks tunnustuskirjale ja aasta vabatahtliku aumärgile ulatati laureaatidele Aafrikas Kongo külas sealsete naiste valmistatud korvid, mida aitavad turustada Eesti vabatahtlikud MTÜst Mondo.

Korvide eest saadava rahaga on Kongo küla naistel võimalik oma lapsi harida.