-
Reset
+
"Esinduslik presidendi roosiaed", Aed, 2/2015
03.07.2015
Tekst Eva Luigas
Fotod Priit Grepp
Ajaloolise Kadrioru lossi naabruses asuv presidendi kantselei roosiaed on pisut salapärane paik, sest tegu ei ole igapäevaselt avatud aiaga. Aga esindusüritusteks kasutatakse seda niipalju, kui meie lühike suvi võimaldab.
Aiahooaja avab tavaliselt parimate koolilõpetajate vastuvõtt kevadsuvel. Kõige rohkem külalisi võõrustatakse siin aga taasiseseisvumispäeval, 20. augustil. Et mõlemad sündmused leiavad ajakirjanduses rohkesti kajastamist, on vähemalt virtuaalselt võimalik kõigil huvilistel sellesse toredasse aeda sisse piiluda.
Ehkki nime järgi võiks arvata, et aed peidab endas vaid roose, nii siiski ei ole. Terrassidega liigendatud regulaarset, aristokraatlike elupuukoonuste, purskkaevude ja basseiniga roosiaeda ümbritseb kaunis inglise stiilis metsapark.
Aednik armastab värve
Roosiaia aednik Eve Silm kinnitab, et erilist lemmikkohta tal aias ei ole, küll aga naudib ta siin rahu ja vaikust ning kõige enam aastaaegade vaheldumist. Kevadel, kui kõik alles tärkab, rõõmustab aednik iga värvilaigu üle. Nii pakubki varakevadist värvirõõmu kõigepealt näsiniin, talle järgneb kirgaskollane forsüütia.
Seejärel on puude ja põõsaste hiirekõrvadest saanud juba värviküllased lehed ning õitsemist alustavad tuhkurenelad, varajased veigelad, kare deutsia, kolkviitsia ja teised kevadel õitsevad puud-põõsad. Mai lõpus ja juuni alguses algab põhjaküljes rododendronite aeg.
Seejärel jääb pilk mitmeks kuuks roosidele pidama. Siis värvib sügis usinalt puude lehti ning talvgi on omamoodi ilus – tagasilõigatud roosid kõik korrapärastes ridades ja härmas oksaraod tõusvas ja loojuvas päikeses rõõmsalt sillerdamas.
Möödunud talv, mida Eve nimetab küll lõputuks sügiseks, lumist silmailu palju ei pakkunud, kuid roosidele selline pehme ilmaga puhkeaeg sobis. Pea kõik peenraasukad – nii roniroosid, peenraroosid, pargiroosid kui pinnakatteroosid – olid kevadel kasvamislusti täis. Aga kui aias on ligi poolteist tuhat roosi, siis hoolimata pehmest talvest mõnega ikka midagi juhtub.
'Konstantin Päts' ja teised vana aja roosid
Paljud siinsed roosid on nö vana aja sordid, mis on haigustele vastuvõtlikumad kui uuemad aretised. Seega tuleb aednikul igal kevadel tegeleda ka asendusistutusega, mõnikord tuleb terve sordirühm uuema ja haigustele vastupidavama vastu välja vahetada.
Kergekäeliselt aga vahetusi ajaloolises aias teha ei saa. Õnneks on Evel nõuga abiks tuntud roosikasvataja Rein Joost, kes roosiaia sorte ka asendusistutusteks paljundab. Ka roosiaia suurim kuulsus, 1937. aastal Saksamaal spetsiaalselt Eesti jaoks aretatud ja terve nõukogude perioodi poolsalaja elus hoitud sort 'Staatspräsident Konstantin Päts' on üsna õrnuke ja raskesti paljundatav, kuid peab aias aukohal kasvades veel kenasti vastu.
Selleks, et riigi esindusroosid head välja näeksid ja rikkalikult õitseksid, tuleb nende eest usinalt hoolt kanda. Kuna roosid on suure vee- ja toitainevajadusega, tuleb kuival ajal neid korralikult kasta ja hooaja vältel mitu korda kindla paani järgi väetada. Kevadel saavad taimed esimese portsu toitu lämmastiku näol. Suvel tuleb paar täisväetisega väetamise korda.
Alates augusti keskpaigast peab hakkama taimedele juba sügisväetist andma. Et roosid suvel veel teist ja vahel kolmandatki korda õitseksid, tuleb ka neid hoolega tagasi lõigata. Ei saa läbi ka ilma taimekaitsevahenditeta, sest teisiti pole võimalik haigustest lahti saada. Talvituma lähevad kõik tagasilõigatud ja lehtedest puhastatud roosid väikese sõmera liivakuhja alla.
Kevadel liivamütside alt välja
Kevade saabudes pakib Eve roosid liivamütside alt välja. Osa liiva kulub siis hädasti murualade liivatamiseks ning osa kobestatakse roosipeenrasse sisse. Seejärel tuleb peenrapind peene koorepurumultšiga viimistleda ning juba ongi suvi sealmaal, et roosid avavad oma esimesed õied.
Aias püüavad pilku ka kaks purskkaevu. Kantseleipoolsel ülemisel terrassil olevat ümmargust purskkaevu ümbritsevad roosad pinnakatteroosid. Teine, kahe purskkaevuga bassein ehib alumist aeda. Spetsiaalse hooldusvahendi lisamine basseinivette tagab, et vesi "elama" ei hakka ja filtreid ei ummista.
Kuigi lisand otsest ohtu ei kujuta, põlgavad aeg-ajalt aeda sattuvad pardipered sellise vee siiski ära ja lahkuvad pettunult. Õnneks kohtab aias teisi toredaid sulelisi, kes mõne põõsa endale pesapaigaks valivad.
Ainult rooside korrashoidmisega aia hooldus ei piirdu – kogu pargiala, käiguteid ja peenraservi tuleb pidevalt korras hoida. Päris üksi Eve kõigega hakkama saama ei pea, kojamehena töötab aias veel Uno Liiv.
Aiatööd presidendi ajakava järgi
Kõiki vajalikke töid planeerib Eve vastavalt presidendi ajakavale ning arvestades ilmaoludega. Kui majas on kõrgeid külalisi, siis mürisevate masinatega töid ette võtta ei saa. Kui aeda on planeeritud mõni oluline üritus, tuleb vähemalt kolm nädalat varem kõigil käiguteedel ja terrassidel umbrohutõrjet teha. Just nii kaua võtab aega, et mürk mõjuks ning piduliste saabudes ühtki murututti kivide vahelt välja ei turritaks.
Erilises aias töötamisel on muidki reegleid. Et esindusaed oleks igal aastaajal ja ajahetkel parimas võimalikus korras, peab töö olema hästi organiseeritud. Eve sätib oma tegemised nii, et ükski külastaja ei märkaks, et midagi on pooleli või tegemata.
Oskaja muidugi näeb, kuhu järg on jõudnud või millega kohe-kohe tuleks tegelema hakata, kuid tavakülalisele peaks aed jätma alati hästihoolitsetud mulje. Ka suuremaid ja mullasemaid ümberkorraldustöid peab oskama "puhtalt" teha.
Tööriistadki tuleb iga kord kokku korjata, kui aiast lahkud, kasvõi korraks kontorisse asju ajama minnes. Sellist tööstiili soovitab Eve ka koduaeda, organiseeritult on endalgi mugavam töötada ja aed näeb kogu aeg hoolitsetud välja. Veel toonitab Eve, et ennast tuleb hoida ja aias tuleb töötada jõudu säästes. Pole mingit mõtet planeerida terveks päevaks rasket füüsilist tööd, vaid kuulata oma keha ja hoolitseda selle eest, et oleksid võimeline ka järgmistel päevadel töösse panustama.
Roosid kantselei lauale
Eve ise planeerib suuremaid ümberistutusi sellesse aega, kui lisaks temale ja Unole mõni aianduskooli õpilane neil praktikal on. Seega üks viis, kuidas presidendi roosiaeda pääseda, on minna aiandust õppima! Hetkel toimetabki seal usinalt üks tubli noormees, kes Kopli ametikoolis hooldusspetsialistiks õpib.
Kui saatus on kord juba nii sättinud, et töökoht asub erilises aias, siis oleks patt seda ilu imetlemata ja teistega jagamata jätta. Nii rändavadki rooside õitsemise kõrgajal kantselei töötajate laudadele väikesed vaasid õitsvate roosidega.
Eve armastab väga aiasoppidest avanevaid vaateid nautida. Roosiaeda lahutab Kadrioru lossi aiast kõrgem galerii, kust avaneb mõlemale poole hurmav vaade. Lossi aed ja sealsed lillepeenrad paistavad kui peo pealt. Kuid kõige ägedamat vaadet näeb kantselei pööninguaknast. Kui seal väike ümmargune aken lahti teha, saab kaadrisse püüda korraga nii roosiaia, Kadrioru lossi kui ka Toompea punased katused ja vanalinna kirikutornid!
1938. aastal valminud presidendi kantselei hoone arhitekt on Alar Kotli. Koos uue hoonega, mis projekteeriti samale joonele Kadrioru lossiga, kus praegu asub kunstimuuseum, kujundati tookord ümber ka aed.
Kokku on aias pinda u 1,5 hektarit.
Ümberkorraldusi on siin olnud mitu, viimane neist, terve aia renoveerimine, tehti selle sajandi algusaastatel.
Mart Kalmu abiga leiti Saksamaalt üles roosiaia esialgsed, Pätsu-aegsed projektid ning põhjalik endisaegne roosiaia skeem koos istutuskavadega tuli välja ühest eraarhiivist.
Juurde istutati umbes 1500 roosiistikut ja sorte oli siis 30 ringis.
Viimase renoveerimise käigus tehti ka inventuur ning loeti üles 362 taimeliiki. Nende hulgas on eriti märkimisväärsed mitmeharulise tüvega tiibpähklipuu, mille pähklid tegelikult süüa ei kõlba, Eestis pigem harva esinev valge mänd, vana tamm, millel vanust üle 400 aasta, huvitavad ebajasmiinisordid ning Eesti vanim, vähemalt 90-aastane roomav hiina kadakas.
20. juunil 2006 paigaldati aeda ka presidentide Konstantin Pätsi ja Lennart Meri büstid (esimene on Ferdi Sannamehe 1936. a valatud büsti koopia, teise autor Mare Mikoff).
Allikas: "VPK. Vabariigi Presidendi kantselei", Kadriorg 2012, www.kadriorg.ee
