- Reset +

"Vabaduse ja ühtsuse vaim võttis võimu", Sakala, 24. juuli 2015

24.07.2015

Kristiina Baum

Ruuporitega kultuuriakadeemia tudengid võtsid Uku keskuse eest rahva endale sappa ja asusid Viljandi lossivaremete poole teele.

Kord hõigetega ergutades, kord pealtvaatajaid rongkäiguga ühinema kutsudes juhatasid tudengid rahva Kaevumäele, kus pidi kell 13 algama 23. Viljandi pärimusmuusika festivali avatseremoonia.

Rongkäik kulges mööda Tallinna tänavat lossimägede poole. Peatänavat palistasid kahelt poolt pealtvaatajad. Enamik kaasaelajaid olid need, kel oli argipäeva keskpäeval aega tulla – eakad ja väikelastega pered. Esiti jäädi tagasihoidlikult vaatajapositsioonile, arvates, et kui rongkäigu saba juba paistma hakkab, küll siis pidutsejatega ühinetakse. Lõpuks kogunes rongkäiguga liitujaid nii palju, et veel kakskümmend minutit pärast avakontserdi algust Kaevumäel voolas rongkäigu sabaots, küll üha hõrenedes, pärimusmuusika aida juurest lossimägedesse. Viimastel tuli hõivata künkad ja nõlvad, sest lavaesised pingid olid täis ammu enne seda, kui ühisrongkäik Uku keskuse eest kell 12.30 algas.

Sõnumita ja pealkirjata presidendi kõne

Eesti Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese tulemist tervitati suure aplausiga.

«No tere päevast!» hõikas president alustuseks. «Teil on siin iga aasta midagi uut,» sõnas ta jutujätkuks, pidades silmas rongkäiku.

President nimetas folki üheks oma lemmikkohaks, kus kõnet pidada, sest seal võib see olla lühike, vaba suurest sõnumist, sisust ja pealkirjast. Ometi ei tulnud ta sõnu tuulde loopima.

Toomas Hendrik Ilves tuletas kuulajaskonnale meelde, et eesti kultuur on midagi nii tugevat, et iga eestlane võib julgelt nautida teiste rahvuste kultuuri, tundmata sealjuures ohtu, et enda oma häviks.

«Meie kultuur on tugev ja peab vastu ka sellele, kui siia tulevad inimesed võõrastelt maadelt,» ütles president.

Avakontserdi osaks on alati olnud võimu üleandmise tseremoonia: linn annab neljaks päevaks võimu folgi korraldajate kätte. Selleks lavale kutsutud Viljandi linnavolikogu esimees Peep Aru teatas, et kuna pärimusmuusika tegijad võtavad linnajuhtimist üha enam üle ka folgivälisel ajal, omandab tseremoonia iga aastaga üha sümboolsema tähenduse.

«Hoidke ja nautige loomiseks loodud linna,» soovis Peep Aru, andes linna võtme koos manitsustega pärimusmuusika festivali programmipealikule Tarmo Noormaale.

Linnapea ja festivali pealik Ando Kiviberg pidas lühikese kõne vabadusest, mis tema sõnul on kallis ja teps mitte iseenesestmõistetav vara.

Avamise muusikaline osa algas tuttavalt ja omaselt karmoška ja rahvalauluga. Kaevumäelt ära voolavat rahvasumma jäid saatma juba Aafrika rütmid.

Olla eestlane ja tunnetada ühtsust

Neile lustijatele, kes lava äärde mingil põhjusel teed ei otsinud, leidus festivalialal küllaga tegevust. Rahvas tundis end silmanähtavalt hästi: ostjaid jätkus igale toiduputkale ja kõigisse kohvikutesse. Paar eurot tuli välja käia nii puitvarda otsa aetud ja šokolaadiga kaetud aedmaasikate kui õlletopsi mahutatud värskete hernekaunade eest.

Kella kahest pääses pärimeetri väravatest edasi vaid piletiga ja turvameeste valvsa silma all. Samal ajal hakkas festivali passe ja pileteid lunastama tulnud inimeste järjekord kasvama, ulatudes lõpuks ühest Vabaduse platsi otsast teise.

«Folk on kokkusaamise koht», «See on eestlaseks olemise koht», «See üritus on osa minust», «Siin haarab mind endasse ühtsuse vaim, just nagu laulupeol» olid vaid mõned laused, millega kohaletulnud peaaegu veerand sajandi pikkuse ajalooga rahvapidu iseloomustasid.

Festivalialale üle õla tagasi vaadates võis täheldada, et pidustused hakkasid alles tuure koguma.