kantseleis

Avaldused

- Reset + Prindi

Vabariigi President: Me suudame kokku leppida ühises tulevikus

02.05.2007

Head kaasmaalased,

 

soovin tänasel kevadpäeval rääkida teiega väga otsekoheselt.

Viimane nädal on tekitanud minus pettumustunde. Ma olen pettunud, et Eestis leidub inimesi, kellel puudub austus ja lugupidamine oma kaaskodanike vastu ning selle riigi ja ühiskonna suhtes, kus nad elavad. Minu pettumust ei leevenda ka teadmine, et selliseid inimesi on kokkuvõttes ju väga vähe, ja et nende tegevus on valdavalt kellegi poolt provotseeritud või õhutatud.

Peame endale ausalt tunnistama, et tüliõhutajate eesmärk on alatu soov – eestlased ja venelased ei tohiks omavahel hästi läbi saada. Aga tüliõhutajad peavad pettuma, sest meie ei lase end tülli ajada. See on parim võimalus näidata oma üleolekut neist, kes meiega manipuleerivad. Ma tean, et meie riik on rikas nii tarkadest eestlastest kui ka tarkadest venelastest, ning ma tean, et kumbki osa neist ei ole nii rumal, et lasta ennast mõjutada hambututest tülinorijatest.

Paar päeva tagasi leidsin ühelt veebilehelt Eestis elava Maria nimelise noore naise ülespandud Tallinna-teemalise fotorea, millel on väga täpne pealkiri – „Me oleme venelased, aga meie kodumaa on Eesti”. Tänan, Maria!

Vaadakem ausalt, enamus meie venekeelseid kaasmaalasi oli viimase nädala ärevatel päevadel ja öödel Eestiga. Te olite meie kõigiga, korra ja turvalisuse poolel, ning ma ütlen selle eest aitäh. Ärgem laskem end eksitada ööhämaruses tegutsenud poerüüstajaist, kes oleks leidnud võimaluse varguseks varem või hiljem. Nendega tegeleb väga tõhusalt meie politsei ja kohus.

Viimastest päevadest on õppida kõigil, kes peavad Eestit armsaks. Eestlastena peame mõistma, et NSV Liidu ajal Eestisse tulnud inimesed, kes nüüd elavad Eesti Vabariigis, ning nende lapsed ja lapselapsed, on meie kaasmaalased. Kutsun oma rahvuskaaslasi sellest väga selgelt aru saama. Samuti kutsun ma kõiki kaasmaalasi Eesti riiki enda omaks pidama.

Tõde on lihtne: meie kõik, kes Eestis elame, jääme siia elama. Hoolimata viimasest nädalast. Üheskoos. Kõrvuti.

Eestis elavad teised rahvad peavad mõistma ja tunnistama, et eestlastel on omad ajaloolised ülimalt valusad kogemused elust möödunud sajandi kolme järjestikuse okupatsiooni all. Meie kõik peame oskama näha ja mõista ka teiste tragöödiaid. Kui me seda suudame, siis tean kindlalt, et oleme võimelised kokku leppima ühises tulevikus.

Head kaasmaalased,

ma kutsun teid olema kõigutamatud, väärikad ja sõbralikud. Kui teil on tunne, et ei saa alati üksteisest aru, siis rääkige omavahel. Me ei vaja selles suhtlemises vahendajaid, kelle tegelik eesmärk on meid üksteise vastu ässitada. Eesti riik räägib kõigiga, välja arvatud märatsejate ja vaenu õhutajatega, kellega räägivad uurijad ja kohtunikud.

Andkem uus tähendus ilusale sõnale „naši”, „meie omad”, mida täna kahjuks kasutatakse Kremli propagandas selleks, et külvata valeinfot ja vaenu. Kõik need, kes Eestit enda riigiks peavad, on meie „naši”.

Just teile ma ütlen, et õppige eesti keelt, olge edukad, tundke rõõmu! Ja riik aitab teid. Riigil on teie ees kohustused nagu ka teil on riigi ees kohustused.

Pronkssõduri lugu on lõppenud. Pronkssõdur ja selle juurde maetud langenute säilmed leiavad endale kalmistul uue väärika koha. Nüüd on aeg lõpetada sõjaohvrite mälestuse kasutamine poliitilistel või muudel sobimatutel eesmärkidel.

Eesti on vaba ja demokraatlik maa. Eesti valitsuse otsuseid võib alati kritiseerida ja vaidlustada seaduslikul teel. Küll aga luban presidendina, et ka edaspidi tõrjutakse ilma kõhkluseta kõik katsed astuda ebaseaduslikult välja Eesti Vabariigi vastu. Eesti riik oskab endast lugu pidada ja ei salli nüüd ega edaspidi enda vastu suunatud rünnakuid.

Lõpetuseks pöördun Eesti naabri Venemaa poole ning ütlen selgelt – püüdke jääda tsiviliseerituks! Euroopas pole kombeks nõuda suveräänse riigi demokraatlikult valitud valitsuse tagasiastumist. Euroopas pole kombeks korraldada riigiasutuste arvutitest küberrünnakuid teise maa riigiasutuste vastu. Euroopas nagu mujal tsiviliseeritud maailmas ei arvata, et Viini konventsiooni võib rikkuda kui tegemist on piisavalt väikese riigi saatkonnaga.

Euroopas on kombeks, et erimeelsusi, mida riikide vahel ikka juhtub, lahendavad diplomaadid ja poliitikud ning neid ei lahendata tänavatel ega arvutisõjas. Sel moel käitub riik kusagil mujal, aga mitte Euroopas.