-
Reset
+
19.01.2011
Austatud ekstsellentsid, aukülalised, daamid ja härrad!
Mul on hea meel avada täna siin Exportrådetis meie äriseminar. Erinevalt mõnest teisest sündmusest ei ole Eesti-suguse väikeriigi esindajatel täna vaja alustada oma kodumaa lühitutvustusega, sest me tunneme üksteist hästi juba Hansa Liidu aegadest saati.
Arvan, et meil on praegu Euroopa Liidu majanduspoliitikast suuresti ühesugune arusaam, olgu tegu ühtse turuga internetivaldkonnas või finantsstabiilsuse mehhanismiga. Kuna Eesti ühines mõne nädala eest OECDga ja alles kaks nädalat tagasi euroalaga, usume, et see annab meile paremad võimalused osaleda majanduspoliitika kooskõlastamises.
Viimase aja areng näitab, et Eesti majandus elavneb jõudsasti, sest meie majanduskasv oli eelmise aasta kolmandas kvartalis Euroopa Liidus teisel kohal – tuleb mainida, et pärast Rootsit. Ometi ei väljunud me kriisist ilma, et oleksime maksnud hinda, mille kõige olulisem osa on suur ja struktuurne tööpuudus.
Meie majandus on osutunud piisavalt paindlikuks, et torm üle elada ja väljuda kriisist majanduspoliitikas suuremaid muudatusi tegemata. Seda näitab muu hulgas meie samaks jäänud või isegi paremaks muutunud koht mõnes rahvusvahelises edetabelis. Eesti on näiteks Maailmapanga Rahvusvahelise Finantskorporatsiooni ettevõtlusega tegelemise lihtsuse edetabelis 17. kohal, Korea ja Jaapani vahel. Heritage Foundationi majandusvabaduse edetabelis oleme 16. kohal, Hollandi ja Soome vahel.
Euroalaga ühinemine majanduspoliitilist raamistikku ei muuda, sest me oleme juba aastaid järginud samu põhimõtteid kui euroala riigid. Teisisõnu on toimunud puhtrahanduslik muudatus, sest me kuulume nüüd euroalasse, selle asemel et kasutada väikest rahvusvääringut.
Mis puutub meie vastastikustesse majandussuhetesse, siis viimaste tormiliste aastate üks tulemus on see, et Rootsi ei ole praegu mitte ainult suurim Eesti majandusse investeerija, vaid ka kaubanduspartnerina esikohal, kuhu ta eelmise aasta lõpus Soomest möödudes jõudis. Hiljutistest suurematest sündmustest tuleks nimetada Ericssoni tootmisliinide avamist Tallinnas 2009. aasta augustis.
Kõik see võimaldab meil lootusrikkalt tulevikku vaadata. Ma arvan, et Läänemere maades on palju avastamata võimalusi regionaalseks koostööks. Seetõttu teeb mulle erilist rõõmu Läänemere strateegia edukas algus 2009. aasta lõpul.
Selles valdkonnas on meil Rootsiga ühesugused vaated üldistele piirkondlikele probleemidele, sest piirkondliku konkurentsivõime kitsaskohad puudutavad sageli mitut riiki. Seega on meil head väljavaated muuta Läänemere piirkond Euroopa kõige kiiremini arenevaks ja edukaimaks regiooniks.
Lõpetuseks väljendan oma kindlat veendumust, et omavaheline koostöö võib suurendada terve piirkonna konkurentsivõimet ja avada meie äriringkondadele arvukalt uusi võimalusi. Soovin teile kõigile viljakaid mõttevahetusi. Tänan tähelepanu eest!
