-
Reset
+
04.11.2010
Austatavad ettevõtjad,
mu daamid ja härrad, head sõbrad!
Kui aasta tagasi samal üritusel kokku saime – teie peosaalis ja mina video vahendusel – oli majanduskriisi algusele omane paanika juba hajunud ning valitses teadmatusega segatud lootus. Et ehk on hullem möödas. Ehk veame välja.
Täna teame, et laias laastus olemegi välja vedanud. Mitmed Eesti majanduse makronäitajad on miinuse asemel saanud enda ette plussmärgi. Taastumine on olnud kohati isegi kiirem kui oodatud.
Kui mullu hoidsime veel hinge kinni, et kas Eestil õnnestub täita eelarvepuudujäägi kriteeriumid, siis nüüd on asi selge – 57 päeva pärast tuleb Eestis kasutusele euro.
Eestit tuuakse esile kui vastutustundliku majandamise näidisriiki ning on väidetud, et resoluutne ja kiire kriisikäitumine annab Eestile konkurentsieelise mitmeks järgmiseks aastaks.
Oleme lahendanud ühtse ja ühise pingutusega mitmeid probleeme, millega mujal ükshaaval ja aeglasemalt tegeldakse.
Kiitus on tore asi ja kindlasti on Eesti selle ka ära teeninud. Kas tegime piisavalt ja kas tegime kõik õigesti – sellele annab hinnangu hiljemalt järgmine kriis.
Mistõttu on ehk vara tahta lõplikke vastuseid küsimusele, et kas kasutasime hea kriisi maksimaalselt Eesti huvides ära või jäi midagi tegemata.
Üks on siiski kindel. Languse käigus said meile kõigile selgemaks Eesti majanduskeskkonna struktuursed probleemid, Eesti ühiskonna tugevused ja nõrkused, ning minu hinnangul tuleb nende lahendamisega jätkata ka siis, kui hullem näib olevat juba selja taga.
Siin ei saa aga jätta ütlemata: näiteks IT ettevõtjad rääkisid juba kriisi ajal ja tööpuuduse kõrgpunktis, et Eestis napib inseneri ettevalmistusega tööjõudu. Sama kuulsin ma eile Kehtna ametikoolis, kuid veidi teise nurga alt. Sealsete koolijuhide sõnul peaks kutseharidusasutustel olema tihedam side ettevõtjatega, kes saaksid ettevaatavalt öelda, millised erialad on meie riigis tulevikus vajalikud. Seega, kriis ei pehmenda, vaid toob hoopis teravalt välja kitsad kohad Eesti insenerhariduse andmises nii kutse- kui ka kõrgkoolides.
Samuti leidis kinnitust tõdemus, et leidub neid, kelle jaoks aeg on alati ebakindel. Nagu on ka teisi, kes usuvad omaenda suutlikkusse tulevikku muuta. Esimese sammuna sellesse uskumise läbi.
Mu daamid ja härrad.
Statistika kinnitab, et Eesti majandus on naasnud kasvu rajale. See tuleb loodetavasti laugem, lubades kõigil – ettevõtjatel, töötajatel, aga ka poliitilistel otsustajatel – teha rahulikumalt ja täpsemalt pikaajalisi plaane.
Eelmise nädala konverentsil “Visioonist lahenduseni” räägiti sellest, et viimase paari aastaga on Eesti alustavate ettevõtete maastik kordades aktiviseerunud ning et sellisel hulgal uute ja huvitavate ettevõtete loomist pole varasematel aastatel olnud. See annab lootust.
Samuti on suurenenud efektiivsus, ehk sama tulemuse saab nüüd vähema arvu töötajate abil kätte. See pani küll majanduse uuesti kasvama, kuid ei vähenda niipea tööpuudust. Samuti ei saa tulevik kujuneda edukaks ainult uute ettevõtete toel. Majanduse kohanemine peab olema laiem ja hõlmama ka juba ammu tegutsevaid ettevõtteid.
Ma loodan, et raskuste aeg on õpetanud meid vaatama majandusele ka teisiti kui ainult läbi konjunktuuri kõrg- ja madalseisu prisma. Selline lähenemine taandab kriisile reageerimise pelgalt kulude kokkuhoiuks või eluspüsimiseks paremate aegade saabumiseni.
Eesti konkurentsivõime mõõdupuu on hinna kõrval ennekõike kvaliteet. Maailmaturul kehtivad muidugi mõlemad, kuid võitjad on tulevikus ikkagi need, kes täna panustavad kvaliteeti, mitte ainult odavasse hinda ja madalatesse tootmiskuludesse.
Eestil pole võimalik edasi minna, kui jääme lootma viimastel aastakümnetel edu toonud konkurentsieelistele. Alati jääb maailmasse piisvalt palju riike, kus on Eestist odavam toota.
Meie väljapääsuks on toota hästi ja kiiresti ning rahuldada üha paindlikumalt turu muutuvaid vajadusi. Selle sihi saavutamiseks pole ükski pingutus ülearune.
Vajadusel tuleb meil kohendada uue aja nõudmistele vastavaks oma maksu- ja haridussüsteem. Me peame Eestis hoidma oma andekaid noori. Me peame siit erinevatel põhjustel ja eri aegadel lahkunutele pakkuma ahvatluse tagasi tulla. Kui mitte füüsiliselt, siis kindlasti oma uues elukohas Eesti ettevõtlusse, Eesti teadusesse, kultuuri ja seeläbi meie ühiskonda panustades.
Vaid me ise kõik koos saame sõnastada oma homse eduloo aluseid. Me oleme pöördepunktis. Me mäletame eelmise tõusutsükli õigeid otsuseid ja eriti hästi on meil meeles meie vead.
Kui me suudame sellest kõigest, ka teiste vigadest õppida, alles siis saame kunagi hiljem, aastate pärast öelda, et seda kriisi ei lasknud Eesti raisku.
Soovin kõigile ettevõtjatele jõudu taastuva kasvuga kaasa minemiseks ja kindlasti häid ideid edasiseks. Just teist kõigist sõltub, milline on Eesti majandus homme ja kümne aasta pärast.
Minu eriline tänu kuulub Ernst & Young'ile, kelle eestvõttel on Eesti aasta ettevõtja võistlus muutunud rahvusvaheliseks. Vaid nii saame teada, kui tugevad ja head me tegelikult oleme.
Tänan tähelepanu eest. Soovin kõigile pidutuju ja usku tulevikku!
