-
Reset
+
09.03.2010
Mu daamid ja härrad.
Mul on tõeliselt hea meel tervitada teid kõiki siin Tallinnas rahvusvahelisel Läänemere küsimusi arutaval konverentsil.
Läänemeri on ühendanud riike ja rahvaid juba ennemuistsetest aegadest. Läänemeri on olnud tunnistajaks mitmetele eri koostöövormidele:
kui aastasadade eest ühendas meid Hansaliit, siis 2004. aasta Euroopa Liidu laienemise järel kuuluvad peaaegu kõik Läänemerd ümbritsevad riigid Euroopa Liitu. Nii on Läänemerest saanud sisuliselt Euroopa Liidu sisemeri, Mare Nostrum.
Eesti kuulub nende riikide hulka, kellelt pärineb initsiatiiv Läänemere strateegia algatamiseks. Pärast seda oleme protsessi aktiivselt suunanud ja aidanud ellu viia.
Siin pole midagi kummalist, kuivõrd Eesti on mitme järjestikuse uuringu järgi üks kõige positiivsemalt Euroopa Liitu suhtuvaid liikmesriike. Just see rahulolu pakubki võimaluse edasi liikuda ja kaugemale vaadata. Ma ei näe põhjust, miks ei võiks edukas Läänemere strateegia tõestada taas Eesti rahvale, et Euroopa Liit on vajalik ja mõistlik organisatsioon. Ja Läänemere strateegia kaudu saame omakorda tõestada kui tõsiselt me suhtume Euroopa Liitu.
Oleme ju kõik tüdimuseni kuulnud väidet, et Euroopa tuleb inimestele lähemale tuua. Läänemere strateegia ongi programm, mis toob Euroopa meile lähemale. Esiteks – see on siiani ainus Euroopa Liidu algatus, mis on alguse saanud Euroopa Parlamendist, seega rahva poolt otse valitud esindajatelt. See ei ole mingi anonüümne niinimetet Brüsseli algatus.
Teiseks, kui see programm käivitub, konkreetsele ja tegusale tasandile ning oma esimeste tulemusteni jõuab, siis see üksnes kinnitab Euroopa Liidu teovõimet. Kohalikul tasandil tähendab strateegia ju olemasolevate regionaalsete koostöövõrgustike tihendamist koos sellest otseselt tunnetatava mõjuga kõigi kodanike igapäevaelule küsimustele.
Läänemere strateegia on Euroopa Liidu sisepoliitika. Kõik, mis sellest võrsub, kogu võimalik kasu, on meie endi, Läänemere kallastel elavate rahvaste endi teha.
Olemuslikult räägime makro-regionaalsest algatusest neis Euroopa Liidu liikmesriikides, keda huvitab senisest tihedam ja avatum koostöö Euroopa Liidus. Mis loomulikult tähendab ka seda, et konkreetsetesse projektidesse on võimalik kaasata ka EL väliseid riike, juhul kui nemad ja meie tunneme selle vastu huvi.
Üks Läänemere strateegia suuremast üldeesmärgist puudutab Läänemere vee kvaliteeti. Läänemere ökokeskkond puudutab otseselt meie rahvaste elukvaliteeti ja elu jätkumise võimalusi siin piirkonnas.
Strateegia abil on võimalik välja töötada lahendused paljudele probleemidele: inimtegevuse tagajärjel halvenev merevee kvaliteet, eutrofeerumine, naftatankerite arvu ligi kümnekordsest kasvust tulenev katastroofioht.
Läänemere strateegia teine põhieesmärk seisneb meid siiani eristavate tarbetute bürokraatlike tõkete lammutamises ja koos sellega Euroopa Liidu aluslepetes fikseeritud nelja põhivabaduse tegelikus elluviimises meie piirkonnas.
Näiteid selle kohta, kuidas siseturg ei toimi ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ei rakendata on palju. Praegu, mil kogu maailma majandus vaevleb surutise tagajärgede käes, ei tähenda täiendavad takistused ettevõtlusele muud kui suuremat tööpuudust meie riikides.
Üha tihenev globaalne konkurents sunnib meid heitma värsket, uusi võimalusi otsivat pilku ka hariduse ja teaduse valdkonnale. Suurem osa Läänemere äärsetest Euroopa Liidu liikmesmaadest on, tõdegem, laiemas rahvusvahelises mastaabis päris väikesed.
Kui tahame, et meie ülikoolid ja teadlased oleksid edukad ka edaspidi, tuleb meil teha senisest hoopis aktiivsemat ja efektiivsemat koostööd. Minu hinnangul tuleb meil leida eneses pealehakkamist, et vältida ebavajalikku dubleerimist ja kildkondlikku piirkonnasisest konkurentsi. Vaid parema koostöö korral saab meie regioon konkureerida hariduse ja teaduse valdkondades Hiina, India ja Ameerika Ühendriikidega.
Mu daamid ja härrad.
Juba on kuulda olnud murelikke jutte selle kohta, et Läänemere strateegia justkui killustab Euroopa Liitu. See pole nii. Pigem usun, et meie pakutav mudel võib edu korral saada eeskujuks teistele regioonidele ja sealtkaudu kogu Euroopa Liidule. Mul on hea meel, et näiteks ka Doonau piirkond on juba Läänemere strateegiast eeskuju võtnud.
Palju on räägitud ka strateegia rahastamisest. Me ei soovi rahastamist kellegi teise arvelt. Praegune finantsperspektiiv ei näe ette mingeid lisavahendeid. Pigem käib jutt raha paremast ja efektiivsemast kasutamisest, kuivõrd pareneb erinevate programmide omavaheline koordineerimine, mõned ettevõtmised saab koondada ühe mütsi alla.
Nimi “strateegia” viitab selgelt, et räägime väga pikaajalisest programmist. Seetõttu pean täiesti loomulikuks, kui tegeleksime selle strateegia erinevate aspektide ja sellest võrsuvate programmidega ka 2018. aastal, mil Eesti täidab Euroopa Liidu eesistuja kohuseid.
Teile pole ilmselt saladus, et kannan Läänemere strateegiat oma südames ja pean seda seetõttu väga oluliseks. Seetõttu soovin teile edu ja pealehakkamist ning luban ise võimaluste piires kaasa mõtelda ja aidata. Sellel algatusel on määratu suur potentsiaal – nii meile endile, Läänemere rahvastele ja riikidele, kui ka hea eeskujuna teistele Euroopa Liidu piirkondadele.
Ma tänan tähelepanu eest.
