koned

Kõned

- Reset + Prindi

Vabariigi President innovatsiooniaasta lõpetamisel Tallinnas

17.12.2009

Austatud ettevõtjad,
lugupeetud ministrid,
daamid ja härrad,
head innovaatorid.

 

Jaanuaris innovatsiooniaastat avades olime ühel meelel, et keerulised ajad avavad meile uusi võimalusi. Toona jagasime muret majandusseisu pärast – 2009. aasta oli alles alanud ning teadmatus eesootava languse ulatuse osas suur.

Küll aga oli selge juba siis, et uuendusmeelsed inimesed löövad läbi ning majanduslik kitsikus võib saada innovaatiliste ideede tähetunniks. Sest seni, kuni midagi pole katki, pole motivatsiooni ka midagi parandada. See ei tähenda veel, et uuendusmeelsust headel aegadel vaja ei oleks. Kuid praegu pole teisiti lihtsalt enam võimalik, see on aja nõue.

Täna, kui võtame kokku innovatsiooniaastat, oleme juba targemad. Majanduslanguse jäetud jälg on näha ning oleme kompassid seadnud uute võimaluste, lahenduste ja ideede kursile.

Enne innovatsiooniaasta käivitamist uuriti, kui palju Eesti inimesed teavad innovatsioonist ning mida sellest arvavad. Ootamatult paljud olid seisukohal, et innovatsioon on midagi võõrast, kauget ja riiklikku, mis inimesi ei puuduta. Mõni nimetas innovatsiooni lausa „poliitikute infotehnoloogiliseks mänguasjaks“. Seda vaid aasta tagasi!

Selle aasta vältel on saanud kogu Eesti innovatsioonist, selle olemusest ja parimatest näidetest kuulda ja näha rohkem kui kunagi varem. Innovatsiooniaasta tulemused peegeldavad Eesti inimeste soovi uuendusi välja mõelda ja ellu viia, jagada oma häid ideid ja kuulda teiste omi.

Mõned näited: tuhat liitunud ettevõtet veebiportaalis in.ee, üle 5000 artikli ajakirjanduses, 360 üritust 40 000 osalejaga ning pea miljon in.ee portaali külastust. See on väga hea tulemus. Samuti kinnitavad neli ettevõtjat viiest, et on selle aasta jooksul kasutanud uusi ideid, teinud midagi teistmoodi, õppinud juurde uut – ehk siis olnud innovaatilised.

Seetõttu näib mulle märgiliselt vale rääkida innovatsiooniaasta lõpetamisest. Kaksteist kuud väldanud kampaania oli siiski vaid algus, esimene samm.

Mu daamid ja härrad.

Maailmapraktika näitab, et innovatsioonil on vähe pistmist sellega, kui palju on arendustegevusteks raha.

Näiteks tuli Apple välja Mac’iga ajal, mil konkurent IBM kulutas uuringu- ja arendustegevustele pea sada korda rohkem dollareid.

Teine näide: maailma suurim, 350 miljoni inimest ühendav sotsiaalne võrgustik Facebook sündis aastal 2003 Harvardi ülikooli tudengi Mark Zuckenbergi ühikatoas, kui ta otsis tegevust, et peletada nukrameelsust.

Innovatsioon ei ole kinni rahas või selle puudumises. Innovatsioon tähendab nutikaid inimesi, kes julgevad püstitada uusi hüpoteese. Parimad ideed ei sünni alati vastates küsimusele „kuidas asjad on?“ vaid „kuidas nad veel võiksid olla?“

Head sõbrad.

Eesti üheks eripäraks on meie inimeste universaalsus. Hea spetsialist Eesti mõistes pole inimene, kes tegeleb ühe kitsa valdkonnaga, vaid kes suudab lahendada seitset erinevat sorti probleeme. Meid on lihtsalt liiga vähe. Me oskame suurepäraselt luua suhteliselt väikeste inimjõudude, kitsa ajavaru ning piiratud ressursside tingimustes suuri asju. Nii on näiteks enamuse Eestile üleilmset kuulsust toonud e-riigi lahenduste taga üsna väikesed meeskonnad.

Üsna väike, kuid väga pühendunud oli ka see meeskond, kes kutsus ellu tõeliselt innovaatilise haridusprogrammi „Tagasi kooli“. Tänavu oktoobris lõi selles algatuses kaasa tuhatkond inimest, kes jätsid tunniks-paariks kõrvale oma igapäevase töö, et anda panus Eesti hariduse hüvanguks, jagada kooliõpilastele oma kogemusi ja teadmisi ning laiendada seeläbi noorte silmaringi.

Kas ja kuidas oskame Eesti eripära enda kasuks pöörata sõltub ainult meist endist.

Öeldakse, et innovatsioon ilma reaalsete, inimeste kätte ja kasutada jõudnud toodeteta on lihtsalt leiutamine. Ka innovatsiooniaasta jooksul mõeldi välja nutikaid viise ja kavalaid masinad, mis võiksid meie igapäevaelu paremaks teha.

Kuid Eesti riigi ja rahva heaolu määrab ikkagi see, kas headest ideedest saavad kvaliteetsed tooted ja teenused. Käegakatsutavad asjad – ülekantud või otseses tähenduses – mida saame maailmaga jagada ehk eksportida. Uued firmad, uued töökohad.

Tegijateks võime me kõik olla. See on üleskutse nii noorematele kui vanematele. Näiteks on Ameerika Ühendriikides innovaatiliste ettevõtete rajajate keskmine vanus 42 aastat – sest see on vanus, kus nooruslikku tuhinat tasakaalustab juba elukogemus.

Mu daamid ja härrad.

Innovatsiooniaasta üheks suuremaks saavutuseks on olnud mõtete liikumapanek. Nüüd aga tuleb käed külge panna sellele kõige raskemale osale – heade ideede elluviimisele.

Kuid pidagem meeles, et Eesti ei ole siin ainus. Riike, kes on seadnud innovaatilisuse rahvuslikuks prioriteediks, kes süstemaatiliselt loovad strateegiaid, rajavad infrastruktuuri ja arendavad inimesi, on maailmas palju. Me peame olema parimate hulgas – ja seda maailmas, kus konkurents on kõvem kui kunagi varem.

Head innovatsiooniaasta lõppu. See kõik on alles algus.

Tänan!

Innovatsiooniaasta 2009 ülevaade from IN.EE on Vimeo.