koned

Kõned

- Reset + Prindi

Vabariigi Presidendi tervitus kooliaasta alguse puhul Eesti Televisioonis

31.08.2008

Homme algab Eestis uus kooliaasta. Just Eesti kooli sisu, meie hariduselu oskus ajaga kaasas käia paneb suurel määral paika, millise näo ja tundega tähistab Eesti kümne aasta pärast oma riigi esimese sajandi täitumist.

Kas alandatu või uhkena, häbistatu või õilsana?

Eesti on rahvana valinud tee, kus me ise kujundame oma otsuse ja tõe. Kaheldes ja vaieldes, kuni lepime kokku. Kahtlemine on väärtus, mida tuleb õppida kodus ja koolis. Maast madalast alates ja sealt ikka edasi eluaegse õppe vaimus.

Mu kallid kaasmaalased.

Homne teadmiste päev on eriti tähtis neile, kes lähevad esimesse klassi ning nende vanematele ja vanavanematele. Soovin teile ilusat avastamisrõõmu!

Aga homme kõlab meile kõigile suvise elurütmi sümboolne lõpukell. See kutsub õppima neidki, kel pole vaja koolitundi või loengule tõtata. Nii näiteks peame end rahulikul meelel ja hirmuta viima kurssi muutunud olukorraga maailma julgeolekus ja Eesti majanduses.

Nendele küsimustele mõtlemine, kahtlused ja arutelu, ning lõpuks lahenduste leidmine on kodanikuühiskonnas meie kõigi töö.

Me kuuleme murelike ennustuste kõrval ka rõõmustavalt palju õigeid vastuseid kõhklevatele küsimustele. Loodetust väiksema riigieelarve aeg õpetab meid targemini majandama nii riigis ja kodus. Kindlasti ka koolis, kuigi haridus pole koonerdamise koht.

Kuid millal siis veel, kui mitte teadmiste päeval tuleb esitada otseseid küsimusi ka hariduse kohta. Iga lapsevanem võiks heita pilgu oma koolilapse õpikusse ja vihikusse. Õppige koos temaga, lugege koos temaga. Mõtelge ja arutlege. Kahelge ja leidke ühiselt vastuseid.

Siis aga küsige – kas kõik see, mida Eesti kool täna pakub, on ka vajalik ja vältimatu. Ehk annab see arutelu vastuse ka küsimusele, miks riigi ja õppurite soovid alati kokku ei lange. Miks räägib riigivõim insenerihariduse tähtsusest, aga noored ihkavad saada suhtekorraldajaks?

Pakkumise ja nõudluse kokku viimine jäägu lahendamist nõudvaks tööks hariduse juhtidele. Aga nagu me kõik hästi teame – turumajanduse alusmõttest Eesti rahvuslike huvide saavutamiseks, eriti hariduses, ei piisa.

Kallid kaaskodanikud.

Kui tihti me üldse endilt küsime: milline on Eesti huvi hariduse vallas?

On see tõesti teadmistepõhine ühiskond, mis saab valmis siis, kui igal põlvepikku poisil magistridiplom taskus?

Või on meie huviks ja ühiskonna arengu tagajaks tänaste ja homsete õppijate oskus langetada pärast kahtlemisi õigeid otsuseid?

Tänavu suvel oleme haridusest ja koolist rääkides liiga tihti kuulnud sõnu „ranitsaraha“ ja „tasuta koolitoit“. Ranitsasse käib ikka raamat ja mitte raha. Andke andeks minu otsekohesus – Eesti hariduspoliitika ainuküsimus peaks olema siiski see, mis õpilaste ja õpetajate pea, aga mitte kõhu sees.

Täis kõht ja koolitarbed loovad kindlasti eelduse tulemuslikuks õppetööks, aga nende järgi ei mõõda me kuidagi Eesti kooli sisu.

Iga haridusse targalt investeeritud kroon teenib end tulevikus kuhjaga tasa. Hea palgaga motiveeritud õpetajad, tuleviku vajadustele otsa vaatavad õppekavad ja korda tehtud koolimajad annavad kokku selle pinnase, millest sirguvad targad inimesed ja vastutustundlikud kodanikud.

Sellest pinnasest sirgub järgmiste sajandite Eesti.

Jätkugu meil jõudu selle säilitamiseks.

Ilusat uut kooliaasta algust meile kõigile.

 

Tervituse video ERR veebilehel